lapik, mügaraline ja lühikese tipuga. Peale lillkapsa esimesi tõusmeid küpseb see 3-4 kuud, seemned aga valmivad kuni 8 kuud. Kasvatamine 2009. aastal kasvatati lill-ja spargelkapsast 1,15 miljoni hektari suurusel maa-alal. Sellest sai 19,85 miljonit tonni lill-ja spargelkapsast. Taim on üsna külmakindel, kuid see-eest valguse ja niiskusenõudlik. See vajab kasvuks ja arenguks hulgaliselt taimetoitaineid. Toiduks kasutatav õisik lõigatakse varrelt maha enne, kui õiepungad hakkavad õitsema. Kvaliteetsed õisikud on rasked ja kõvad. Kui õisikul on lehed küljes, siis see näitab õisiku värskust. On valgeid, kollaseid ja ka lillasid õisikuid, kuid värv ei mõjuta õisiku kvaliteeti, vaid kas on kasvanud varjus või päikese käes. Õisiku riknemisest saab aru, kui sellele hakkavad mustad laigud tekkima. Kasutamine Lillkapsas seisab külmikus 0 kraadi juures umbes nädal või rohkemgi
4 Kasvatamine 2009. aastal toodeti maailmas 19,85 miljonit tonni lill- ja spargelkapsas . Põldude all oli 1,15 miljonit hektarit. Viimase 40 aasta jooksul on tootmismaht tõusnud 4,6 korda. Lillkapsas on suhteliselt külmakindel, valguse- ja niiskusenõudlik kultuurtaim, mis vajab kasvuks ja arenguks hulgaliselt taimetoitaineid. Toiduks tarvitatav õisik lõigatakse varrelt maha enne õiepungade puhkemist. Lillkapsa kvaliteetsed õisikud on kõvad ja rasked ning lehtedega. Kui õisikul on kehed küljes, siis näitab see õisiku värskust. Õisik võib olla vaöge, vandlikarva või isegi lillakas. Värv ei mõjuta kuidagi õisiku kvaliteeti, vaid näitab, kas kapsas kasvas päikese käes või varjus. Tumedad täpid õisikul annavad märku sellest, et õisik hakkab riknema. Niisugused tumedad laigud tuleb hoolikalt välja lõigata.
. Surmaputk toob surma, kui kariloomad teda kevadel karjamaal söövad või mõni laps teda imeb. Saatuslikuks võib saada ärasegamine mõne teise taimega. Täpiline surmaputk on näiteks väga sarnane mets-harakputkele, ent ta õitseb harakputkest hiljem, suve keskel. Kuid tal on ka üks hea tunnus, mis eristab teda kõigist teistest meie putketest: nagu nimigi ütleb, on ta täpiline. Täppe tasub otsida siiski vaid varrelt, eelkõige aga selle alumisest osast. Surmaputke varre alumine osad on sageli kaetud punaste laikude või täppidega otsekui vereplekkidega, just nagu tahaks ta hoiatada ähvardava ohu eest. Mets-harakputke ei kasutata söögiks ja seetõttu ei ole sarnasus viimasega nii ohtlik. Kuid kurvem on see, et lehti on segi aetud peterselliga ja jämedaid juurikaid mädarõikaga. Juured võivad segi minna isegi porganditega. Surmaputke söömise puhul jääb aga arstiabi sageli liiga hiljaks
Juurekarvade arv on tohutu suur ( herne juure ühel ruutmillimeetril on 232 juurekarva) . Juurekarvade eluiga on lühike, enamasti mõni päev kuni 10-12 päeva. *Imamisvöötmele järgnevas külgjuurte ehk juhtimisvöötmes moodustuvad külgjuured. Juurekarvad on selles juureosas surnud, mistõttu vööde ise vett ja mineraalsooli ei ima, vaid ainult juhib neid edasi. Varrelt peajuureks ülemineku kohta nimetatakse juurekaelaks. Hästi märgatav noortel taimedel kus jämedam vars läheb üle peeneks juureks. Teoreetiliselt võib juur kasvada piiramatult, sest juure tipus teisi organeid ei moodustu. Kuid praktiliselt lõpeb juure kasv intensiivse hargnemise tõttu. Mitmeaastaste taimede juured kasvavd periooditi. (nt kevadel ja hilissuvel ja sügisel) Juure primaarne ehitus: *Primaarne ehitustüüp kestab kuni esimeste pärislehtede ilmumiseni
kasvatada. Eelistab eredat valgust ja pehmet vett. Kanada vesikatk (Elodea canadensis) on väga kiiresti kasvav ning ilus taim. Puhastab vett, imedes endasse mürkaineid. Kui taim kasvab liiga pikaks võib ülejääva osa ära lõigata ning uuesti pinnasesse suruda, seal võtab see juured alla. Bacopa caroliniana- kasvab kiiresti, kuid vajab tugevat valgust. Parim kasutada tausta dekoreerimiseks, kuna ühelt pikalt liini moodi varrelt kasvavad ülesse poole väikeste lehtedega varred. 10.4. Samblad on taimed, mis kasvavad igal pinnal. Neid saab tamiiliga kinnitades panna kasvama nii kividele kui kändudele. Kui akvaariumisse satub kasvõi pisikene tükikene sammalt, hakkab see kiiresti vohama ning varsti on akvaariumis paras punt sammalt. Jaava sammal (Taxiphyllum barbieri) on üks enim kasvatatud samblaid. Sobib hästi krevettide või pisemate kalade varjupaigaks. Kasvab enamasti vabalt akvaariumis hõljudes
ja poolitatakse mööda säsi, või lõigatakse lõiked tugevalt kaldu. · Oksad pannakse substraati nii, et pung jääb mullapinnale. · Algul hoitakse temperatuuri 12 15 kraadi (2 nädalat) seejärel tº tõstetakse 20 25 kraadini. 27.04.2016 Marje Kask 101 Paljundamine lehepistiku, lehetükkpistiku ja pungaga lehepistikutega · Lehepistiku tegemiseks valitakse terve täiskasvanud leht, lõigatakse see ära võimalikult lähedalt varrelt, leheroots lühendatakse 3...4 cm pikkuseks. · Leherootsu ots kastetakse kasvustimulaatorisse ning pannakse seejärel substraati ca 2 cm sügavuselt. · Suureleheliste taimede puhul asetatakse terve leht mullapinnale, leheroodudele tehakse ca 1 cm pikkused ristipidised sisselõiked ning leht kinnitatakse mullapinnale selleks spetsiaalselt ette nähtud konksudega. · Lehetükkpistiku puhul tükeldatakse leht nii, et igale tükile jääks osaliselt leheroodusid.
Lehed on vastakud, munajad või piklikud, tumerohelised, leherootsud lehelabadest lühemad. Kogu taim on kaetud lühikeste harjaskarvade ja pikkade sipelghapet sisaldavate kõrvekarvadega. Kõrvenõges on kahekojaline, isasõisikud on püstised ja paiknevad pöörisjalt lühikeste külgokstena, emasõisikud aga pikemate külgokstena. Kõrvenõges õitseb juunist septembrini. Ravimina kasutatakse lehti. Neid kogutakse õitsemise ajal, kindas käega lehti varrelt, alates ladvast maha roobitsedes. Nõgesed võib ka maha niita, lasta siis lehtedel närbuda (närbunud nõges ei 29 kõrveta) ja siis lehed varte küljest ara noppida või roobitseda. Kuivatatakse õhukese, 3-4 cm paksuse kihina varikatuse all või hästi tuulutataval pööningul. Päikese käes ei ole soovitav kuivatada, kuna droog kaotab siis oma loomuliku värvuse ja vitamiinid lagunevad.
rotundifolia (lad.k.) ümaralehine. Huulheinaliste sugukond. Kasvukoht: kõik rabatüübid ja siirdesoode rabamättad, kui need on küllalt lage-dad ja valgusrohked. Eelisteb kasvada tihedal turbasamblakattel.Ümaralehine huulhein on mitmeaastane, madal, püstise varrega rohttaim. (Talvitub pungana samblas). Igal aastal kasvab taim sambla juurdekasvu võrra ülespoole ja moodustab uue kodariku. Lugedes huulheina varrelt lehekodarike asukohti saab mõõta turbasammalde lineaarset juurdekasvu. Lehed lamavad enamasti samblapinnal, on ümmargused, pealmisel pinnal kombitskarvad (tentaaklid); lehed on kuni 1 cm pikad ja sama laiad. Lehed on kujunenud putukate püüdmise organiteks: lehe kleepuvale pinnale kinnijäänud putukas surutakse vastu lehelaba keskkohta, kus madalad seedenäärmed lagundavad saagi sisused ja imendavad need. Õisikuvarb
«Kes see lontrus on?» Gringoire võpatas. See hääl, kuigi ähvarduse tõttu järsk, tuletas talle meelde üht teist häält, mis hommikul ta müsteeriumile esimese hoobi andis, kui ta etenduse ajal läbi nina hüüdis: «Andke vaesele, halastage!» Ta tõstis pea üles. See oli tõesti Clopin Trouillefou. Clopin Trouillefou oli varustatud kuninglike aumärkidega, närud ta seljas olid endised, kuid haav ta käsi- Mees, vpta müts maha (hisp. k.). 80 varrelt oli juba kadunud. Käes oli tal valgeks pargitud nahast mitmekeelne piits, nagu neid tol ajal seersandid rahva laialiajamiseks tarvitasid. Peas oli tal ümmargune, ülevalt kinnine peakate, kuid raske oli otsustada, kas see oli lapsemüts või kuningakroon, sest mõlemad on teineteise sarnased. Ei tea isegi miks, aga Gringoire'il tuli lootus tagasi, kui ta ses Imede Õue kuningas ära tundis neetud kerjuse Justiitspalee suursaalist. «Meister...» kogeles ta, «mu härra, aulik isand . *
annaabi.ee 
