U 800 eKr algas Indias rauaaeg ja võeti vastu foiniikia tähestikul põhinev kiri. Aarjalased olid eelkõige karjakasvatajad, kuid nad võtsid omaks põlluharimise ja peamiseks põlluviljaks sai riis. Aarjalaste elu juhtisid kohalikud pealikud ehk radzad. Kastikord Indias on ühiskond jaotatud kastidesse (tuleneb portugali keelest casta sünnipära). Kastidesse sünnitakse ja seda ei ole võimalik vahetada. Juba arjaalased olid jaotatud 4 seisusesse e. varnasse (värvi järgi). Ühe ,,rigveda" hümni järgi tekkisid varnad jumala Purusa loovutamisel: · Jumala suust loodi braahmanid e preestrid, kes korraldasid rituaale ja hoolitsesid pärimuste säilitamise eest. · Kätest loodi ksatrijad e sõjamehed, ke skaitsesid ja valitsesid kogukonda. · Puusadest vaisjad, kes kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ning kaubandusega. · Jalalabadest suudrad, kes olid teenijad. Osalised pärinesid mitte arjaalaste seast.
tegelema põlluharimisega. Aarjalased elasid sugukondlike kogukondadena kindlustamata külades, savitellistest ehitatud majades. Aarjalaste sõjapealikest hõimujuhte nimetati radžadeks (sanskriti k rādžan). 3.3. Aarjalaste ühiskonnakihid: Aarjalaste ühiskonnale oli omane nn kastikord, mille järgi inimesed jagunesid sünni järgi nelja suurde gruppi e seisusesse (sanskriti k varna). Mingisse kindlasse varnasse (e kasti) kuulumine oli tööjaotuse, elukutse ja ühiskondliku positsiooni aluseks. Põhikaste oli neli: a) Braahmanid – preestrid, kelle ülesandeks oli tõlgendada pühasid raamatuid ning sooritada religioosseid rituaale. b) Kšatrijad – ülikud ja sõjamehed, kes tegutsesid ametnikena ja kelle ülesandeks oli rahvast kaitsta. India Tsivilisatsioonid väljaspool Euroopat Koostaja: P.Reimer
korrashoidjana on kõrgelt hinnatud. Lisaks sellele, et naised peavad kodu füüsilises mõttes puhtana hoidma, peavad nad seda tegema ka religiooses mõttes, näiteks arvestades religioosseid reegleid toiduvalmistamisel. Perenaised on sageli vastutavad ka regulaarsete jumalateenistuste eest koduses pühamus. 2.2. Hinduism- religioon või ühiskond? Kõik olendid paigutuvad puhtuse hierarhiale. Inimolendid liigitatakse varnasse (seisus) ehk kastidesse, mis on kirja pandud veedades, X-IV sajandi eKr. Pühakirjades. Inimeste eelnevatest eludest ja tegudest sõltub, millisesse klassi nad sünnivad. Kolme varnasse, mida peetakse ülemateks, kuuluvad ,, kaks korda sündinud": esimene on braahmanide, mis tagab religioossed funktsioonid, teine ksatrija, mis tagab kuninglikud ja sõjalised funktsioonid, ja kolmas vaisja, mis tagab vahetuste funktsiooni. Need, kes toodavad, moodustavad ulatusliku suudra grupi. On veel
piirkonnas paikseks, võtsid nad üle kiiresti põlluharimise. Peamiseks põlluviljaks sai siin riis. Esialgu elasid nad väikeste kogukondadena kohalike pealike e radzdade juhtimisel. Tähtsamaid asju otsustati meeste ühiskoosolekutel. Kastikord: Ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda pole võimalik vahetada. Eri kastide omavahelised abielud on keelatud. Aarjalased jagunesid kolme seisusesse e varnasse, millele lisandus veel neljaski, madalam varna. Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed (põliselanikud kui ka võõramaalased) moodustasid nn puutumatute grupi ja jäid väljaspoole ka varnadest. 1.Braahmanid preestrid , korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuste säilitamise & edasikandmise eest. 2.Ksatrijad sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda. 3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4
võtsid nad üle kiiresti põlluharimise. Peamiseks põlluviljaks sai siin riis. Esialgu elasid nad väikeste kogukondadena kohalike pealike e radzdade juhtimisel. Tähtsamaid asju otsustati meeste ühiskoosolekutel. Kastikord: Ühiskonnaliikmete jagunemine erinevatesse seisustesse. Kastikuuluvus omandatakse sündides ja seda pole võimalik vahetada. Eri kastide omavahelised abielud on keelatud. Aarjalased jagunesid kolme seisusesse e varnasse, millele lisandus veel neljaski, madalam varna. Aarjalaste ühiskonnast väljapoole jäävad inimesed (põliselanikud kui ka võõramaalased) moodustasid nn puutumatute grupi ja jäid väljaspoole ka varnadest. 1.Braahmanid preestrid , korraldasid rituaale, hoolitsedes pärimuste säilitamise & edasikandmise eest. 2.Ksatrijad sõjamehed, kaitsesid ja valitsesid kogukonda. 3.Vaisjad kasvatasid karja, harisid põldu ja tegelesid käsitöö ja kaubandusega. 4
brahmanad, era-kute metsatraktaadid aranjakid ja rituaal-mõtoloogilised ning filosoofilised kirjutised upani-saadid. Veedasid anti edasi suuliselt- ka siis, kui juba kirja tunti. Veedasid võib pidada hindu-ismi kujunemise aluseks. Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks. Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised. Suudrad teenivad alandlikult kolme kõrgemat varnat. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine
brahmanad, era-kute metsatraktaadid aranjakid ja rituaal-mõtoloogilised ning filosoofilised kirjutised upani-saadid. Veedasid anti edasi suuliselt- ka siis, kui juba kirja tunti. Veedasid võib pidada hindu-ismi kujunemise aluseks. Eeposed olid ja jäid kasvatustraditsioonide alussambaks. Üks vanemaid ja tuntumaid Vana-India kirjandusallikaid on Manu seadused. Manu seadustega samal ajal kujunes välja varna-süsteem, mis jaotas kõik inimesed nelja suurde gruppi e varnasse- braahman, ksatria, vaisja ja suudra. Manu seadustes on ära märgitud kõigi nelja varna esindajate põhitegevus: braahmanid on preestrikohustuste täitjad, veedade uurijad või õpetajad. Ksatrijad tegelevad sõjaasjandusega. Vaisjad on põlluharijad,kaupmehed või käsitöölised. Suudrad teenivad alandlikult kolme kõrgemat varnat. Kasvatuses oli tähtis inimest kujundav tegur arvukate rituaalide selgeksõppimine ja nende pidev kasutamine
Messias. Kristlased käsitlevad Uue Testamendi raamatuid kui üleskirjutisi Jeesuse kuulutatud rõõmusõnumist. Ligikaudu 2,1 miljardi järgijaga 2001. aastal on kristlus suurim maailmareligioon. Kristlus on valitsevaks religiooniks Euroopas, Ameerikas, Lõuna-Aafrikas, Filipiinidel ja Okeaanias. Kristlus kasvab jõudsalt ka Aasias, eriti Hiinas ja Lõuna-Koreas. kastikord- Aarjalaste ühiskonnale oli iseloomulik kastikord – inimesed jagunesid sünni järgi nelja seisusse (varnasse), mis omakorda jagunesid väiksemateks gruppideks ehk kastideks. Kõige kõrgemad olid braahmanid (preestrid, õpetlased) ja kšatrijad (valitsejad, sõjamehed), madalamal positsioonil paiknesid vaišjad (maaomanikud, kaupmehed, käsitöölised) ja šuudrad (maaharijad ja teenijad). Vaišjade ja šuudrate kohuseks oli kõrgemate seisuste ülalpidamine. Allpool seisusi asusid kastivälised ehk puutumatud (paariad), kõige madalam
annaabi.ee 
