Linavästrikud toituvad mardikatest, tõukudest, ämblikest ja paljudest teistest putukatest. Kahjurputukate hävitajana on linavästrik kasulik lind. Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestis talvituda. Enamasti talvitub linavästrik Aafrikas. Eestisse saabub linavästrik kas aprilli alguses või märtsi teisel poolel. Sügisel lahkub tavaliselt oktoobri alguses, hilinejad ka detsembri alguses. Linavästrik pesitseb mitmesugustes poollahtistes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Pesa rajab umbes kuu möödudes pärast saabumist. Pesa on kausikujuline ja linavärstik muneb kaks korda, 4- 7 muna. Haudumine kestab ligikaudu 13 päeva. Pojad on pesas umbes kaks nädalat, vanemad toidavad neid üle 300 korra päevas. Linavästrik on Läti rahvuslind.
Linavästrik Motacilla alba · Rahvapäraseid nimesid: Jäälõhkuja, linalind, jääpõrutaja, jääkilataja, jääpõtk, jäätallaja, linapäästrik, linapääsuke. · Elab ava ja poolavamaastikul, eelistab kultuurmaastikke, sageli veekogude läheduses. · Linavästrik on rändlind, aga üksikud isendid võivad ka Eestisse talvitama jääda. · Linavästrik pesitseb mitmesugustes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Suurkirjurähn Dendrocopos major · Suurkirjurähn on ilusa kirju sulestikuga lind. · Isaslindudel on punane kukal. · Elupaigaks on talle kõikvõimalikud puistud: alates asulates olevatest aedadest kuni suurte metsade keskosadeni välja. Meelispaigaks on aga niisked kuusesegametsad. · Toitu hankides toksib rähn palju aeglasemalt ja vaiksemalt. Sel ajal
· Soolakud; · Pajustike tagasiniitmine. Veelindude hoole · Veekogude puhastamine, tiigikeste, kraavisoppide rajamine, õlgede toomine; · Lisatoitmine sügisest alates lindude talvitumiseks või kevadine lisasöötmine kohapealse pesitsemise kindlustamiseks; · Teravili (oder, nisu). Kanaliste hoole · Väikekiskjate küttimine; · Söödapõldude rajamine; · Varjete rajamine; · Teravili (kaer, nisu) kas terade või vihkudena + kruus 1..8 mm kivikestega.
Emaslinnu saabudes aga alustab isane linavästrik tantsu emase ümber: jookseb kummargil ringiratast, tiivad ja saba avatud, teeb kummardusi ja hüppeid, ise vahetpidamata lauldes. Kui isaslinnu poolt väljavalitud pesapaik emasele meeldib, võib pesaehitus alata. Väga inimsõbralik. Kahjurputukate hävitajana on linavästrik kasulik lind. Kasvatab Eestis kõige sagedamini üles käopoja. Linavästrik pesitseb mitmesugustes poollahtistes õõnsustes ja varjete all, nii maapinna tasemel kui ka mitme meetri kõrgusel. Pesa hakkab linavästrikupaar ehitama umbes kuu peale pesitsuspaigale saabumist, mai alguses. See on kausilaadne. Mai alguses muneb esimese kurna, selles 4-7 muna, enamasti on samal aastal veel teinegi kurn: juuni keskel 4-5 munaga. Haudumine kestab ligikaudu 13 päeva. Pojad on pesas umbes kaks nädalat, vanemad toidavad neid üle 300 korra päevas. Lahkuvad lennuvõimetutena ning toitmist jätkatakse ühe nädala vältel
jms) meelde jätmine. Lisaks aitavad maa magnetväljad, tähed ning päike. Toidu varumine nn sahvritesse Paljud linnud ja imetajad varuvad toitu nn halbadeks päevadeks. Näiteks pasknäär peidab talveks 6000 kuni 11 000 tammetõru. Varusid korjavad ka närilised, mutid jt. Vähem liikumine Äärmuslikes tingimustes tuleb kasuks ka vähem liikumine nii kulutab loom vähem energiat. Varjete kasutamine Urgudes ja koobastes on temperatuur ühtlane. Urgudes elavad näiteks paljud pisiimetajad (nt uruhiired), surikaadid, ümisejad, mägrad jt. http://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkat02_-_melbourne_zoo.jpghttp://commons.wikimedia.org/wiki/File:Meerkats_Digging_1_ Küsimused ja ülesanded Millised on püsisoojasuse eelised kõigusoojasuse ees? Millised järgnevatest liikidest on kõigusoojased?
kuuris või laoruumis, mille aknaid ja uksi saab hästi sulgeda. Ehitage heinakuhjadele varikatused või katke need vähemalt 15 cm paksuselt õlgede ja okstega. Vee säilitamiseks kasutage nõusid, mida saab hästi sulgeda (tsisterne, paake, tünne jne.). Jootmiskünad ja esemed, mida kasutatakse loomade söötmiseks, katke spetsiaalsete kaantega. Suured loomakarjad tuleb väikesteks gruppideks jaotada ja karjatada neid eraldi karjamaadel või viia nad looduslike varjete (metsade ja orgude) lähedusse. Korraldage külvide, karjamaade, veekogude ja metsa vaatlus. See aitab õigeaegselt avastada bakteriaalset või keemilist saastumist, samuti tulekahjusid. KUI TEIL TULEB EVAKUEERUDA Otsus evakuatsiooni alustamise ja selle läbiviimise korra kohta teatatakse elanikele ringhäälingu, televisiooni ja ajalehtede kaudu kas töö- või elukohas. Esmalt tuleb seada valmis kõik see, mis te võtate endaga kaasa.
· seljakott ei tohi olla seljas; · et vintraua suue ei satuks vastu maad. Erinevad roomamistehnikad Kõrge roomamine (pilt 2.97): · ollakse kõhuli maas; · üks käsi hoiab laesäärest; · teine käsi hoiab relva kaba liigendi juurest; · salv on suunatud endast eemale ja pisut ülespoole; · toetutakse küünarnukkidele, millega tõmmatakse end edasi; · jalad on vastu maad ning lükkavad keha edasi. Kasutatakse: madalas heinas ning madalate varjete taga liikumisel. 103 Pilt 2.97 Madal roomamine (pilt 2.98): · ole kõhuli; · rind ja pea vastu maad; · käed on keha kõrval kõverdatud; · ühe käega hoia relva rihmast eesmise kinnituse juurest; · toeta relva käsivarrele; · vaba käega tõuka enese eest prahti kõrvale; · jalgade abil tõuka ennast edasi. Kasutatakse maastikul, mis ei paku mitte mingit varjet ja vaenlase tule all liikumisel.
Kuna sellega välditakse voolu kulgemine väljundist sisendisse siis kaob ka tagasiside oht. Puistemagnetvoogude toimel tekib tagasiside tavaliselt siis kui on tegemist suure võimsusliste väljundtrafodega võimenditega. Mingi osa signaali sageduslikust magnetvoost hajub ruumi ja indutseerib lähedal asuvates juhtmetes tagasiside signaali. Seda tagasisidet saab likviteerida trafo asendi sobiva valikuga kui ka varjestamisega. See juures varjete toime on eelnevast erinev, tuntakse magnetilisi ja elektrostaatilisi varjeid millega ümbritsetakse tagasiside allikas (trafo) magnetiline varje valmistatakse kõrge müüga magnetilisest materjalist. Puiste magnetvoog koondub varjesse kuna varje magnetiline juhtivus on õhust palju parem. Ning ei indutseeri enam ümbritsevates juhtmetes. Elektrostaatiline varje valmistatakse hea juhtivusega materjalist, ka temaga ümbritsetakse puistemagnetvoo allikas. Puistemagnetvoog indutseerib
Kokkuvõte väikepinge süsteemidest SELV,PELV ja FELV väikepingesüsteemid on elektriohutuse mõttes kõige vähem ohtlikud, kuid selleks, et nad rahuldaks ka põhikaitsenõudeid peavad nad olema teistest elektriahelatest töökindlalt eraldatud. Selleks kasutatakse:1) juhtide paigutamist teistest juhtidest piisavale kaugusele. 2) Isoleermantliga juhtmete ja kaablite kasutamist SELV ja PELV ahelates. 3) SELV ja PELV ahelate eraldamist teistest ahelatest metall varjete abil. Juhul, kui kaitseväikepinge ahela juhid on teiste ahelate juhtidega kõrvuti või ühes samas mitmesoonelises kaablis peab nende isolatsioon olema elektriliselt samatugev nagu suurima nimipingega kõrvalasuval ahelal. Tööruumide liigitus elektriohtlikkuse järgi 1.ohtlikud- ruumis on voolujuhtiv tolm või niiskust üle 75%, voolu hästijuhtiv põrand: metall, muld, raudbetoon, tellis või muu seesugune põrand, kõrge temperatuur- üle 30C, võimalus
takse seda. ●● Peab saama hoida kuivana – vee sees on raske, kui mitte võimatu la- hingut pidada, drenaaži tegemine. ●● Peab saama hästi moondada – ümbruskonnast selgesti eristatav kind- lustus on suurepärane märklaud nii maal kui ka õhus. Jao positsiooni tööde järjekord üldjuhul järgmine: ●● laskesektorite puhastamine; ●● kaevikute kaevamine; ●● jooksukraavi rajamine; ●● varjete ehitamine; ●● kaevikute täiustamine; ●● jao punkri rajamine. 88 Ehitamise järjekord: Asukoha määramine: positsioon, liikumistee, laskesuund. Planeerimine: tehtavad tööd, aeg, vahendid, tööjõud, asukohad, liikumisteed. Vajalike ettevalmistustööde tegemine: märkimised, puude langetamised, liikumisteede ja laskesektorite puhastamine. Maakamara eemaldamine: tähtis on selle säilitamine ja piisavalt suure ruumi tekitamine pinnasele.
annaabi.ee 
