on varjetingimused seal kesised, mistõttu loomad peatuvad ka juhuslikes varjetes puujuurte ja tuulemurru all. Varjena eelistab saarmas siiski jääaluseid tühikuid ja kaldaaluseid, kust pääseb otse vette. Saarma arvukuse suurenedes on ta suviti asunud ka meie sisejärvede kalda-aladele ja viimastel aastatel mererannikule. Siin elavad enamasti üksikud ja hõivatud kodupiirkondadest välja tõrjutud loomad. Talvise jääkatte tekkides on nad sunnitud naasma jõgedele, kus leidub sobivaid varjeid ja vette pääsemise kohti (Laanetu, 2007). 4. ELUVIIS 9 Saarmas on poolveelise eluviisiga imetaja. Tema sale, voolujooneline keha, tüürina töötav saba, ujulestadega varustatud jäsemed, tihe karvkate, mis määrituna nahas leiduvate rasunäärmete eritisega ei märgu, suletavad kuulmekäigud kõik need on kasulikud kohastumiseks eluga vees
2) instruktori varustus - relv 1 instruktorile - salv 1 instruktorile - rakmed 1 instruktorile 3) õppevahendid - maasse torgatavad sihtmärgid vastavalt vajadusele - moondamisvahendid Ettevalmistused a. Valige maastik, kus oleks olemas selliseid varjeid nagu korralik laskepesa, kaevik, pikk hein, seisvad ja langenud puud, vallid jne. b. Paigutage väikesihtmärgid sobivatesse kohtadesse, et need sobiksid valitud varjetega. Demonstratsiooni ajal oleks soovitav, kui demonstreerijad saaksid kontakti astuda erinevates positsioonides. c. Harjutage tegevust demonstreerijatega. Soovitused a. Esimeses faasis läheb vaja vähemalt ühte instruktorit ja kahte demonstreerijat,
leidmine. Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure magnetjuhtivusega materjalist, mille toimel puistemagnetvoog juhitakse kriitilistest ahelatest eemale või suure elektrijuhtivusega materjalist, milles puistemagnetvoog indutseerib pöörisvoolud ja need omakorda tekitavad magnetvoo, mis on suunatud teda tekitavale magnetvoole vastu ja kompenseerib selle. Magnetvarjeid kasutatakse madalsageduslike puistemagnetvoogude kõrvaldamiseks, suure juhtivusega varjeid aga kõrgete sagedustega magnetvoogude kõrvaldamiseks.
Tagasiside parasiitmahtuvuste kaudu tekib siis kui väljund ja sisendahelate vahel on piisavalt suur parasiitmahtuvust. Joonis 1.51 sel juhul kandub osa väljundvoolust parasiitmahtuvuse kaudu väljundahelast sisendahelasse ja tekitab seal tagasiside. Tagasiside likviteerimiseks kõige odavam vahend on paigutada sisend ja väljund juhtmed teineteisest piisavalt kaugele, see ei ole aga alati teostatav. Teiseks võimaluseks on kasutada varjeid või ka varjestatud juhtmeid Joonis 1.52 varje valmistatakse hea juhtivusega materjalist ja ta maandatakse. Varje toimel asendub väljund ja sisend juhtme vaheline mahtuvus. Kahe mahtuvusega millest üks väljundjuhtme ja maa vaheline mahtuvus ning teine sisendjuhtme ja maa vaheline mahtuvus, nende mahtuvuse kaudu kulgevad küll voolud kuid mitte enam ühest ahelast teise vaid maha. Kuna sellega välditakse voolu kulgemine väljundist sisendisse siis kaob ka tagasiside oht.
leidmine. Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure magnetjuhtivusega materjalist, mille toimel puistemagnetvoog juhitakse kriitilistest ahelatest eemale või suure elektrijuhtivusega materjalist, milles puistemagnetvoog indutseerib pöörisvoolud ja need omakorda tekitavad magnetvoo, mis on suunatud teda tekitavale magnetvoole vastu ja kompenseerib selle. Magnetvarjeid kasutatakse madalsageduslike puistemagnetvoogude kõrvaldamiseks, suure juhtivusega varjeid aga kõrgete sagedustega magnetvoogude kõrvaldamiseks. Elektroonika alused. Teema 3 Pooljuhtseadised 46 6.6 Transistori töö lülitireziimis e. impulssreziimis 6.6.1 Impulsside liigid ja parameetrid Pikkov lk 82 6.6.2 Bipolaartransistori töö lülitireziimis Kui transistor töötab vaheldumisi kas küllastus- või sulgereziimis, siis öeldakse, et transistor töötab lülitireziimis e. impulssreziimis
Telgiava peab olema vaatluse suhtes ohutus suunas. Nähtavale jääv telgi osa moondatakse moondamisvõrguga (pilt 2.108). Telgi tavalise kuju muutmiseks toestada moondamisvõrk altpoolt puuokstega. Kogu varustus paigutada telki või moondamisvõrgu alla. Telgi juures liikumiseks kasutada ainult kindlaid radasid, mis on varjatud õhuvaatluse eest. Pilt 2.108 TRANSPORDIVAHENDI MOONDAMINE: Transpordivahendi paigutamisel maastikule tuleb ära kasutada looduslikke varjeid ja ehitisi. Suurte pindade piirjoonte muutmiseks kasuta moondamisvõrku, toestades seda altpoolt puuokstega (pilt 2.109). Peegeldumise vältimiseks katta moondamispaberiga sõiduki peeglid, aknad ja muud läikivad osad. 110 Pilt 2.109 AJUTISE MAJUTUSE PÜSTITAMINE TELKMANTLIST Enese kaitsmine loodusjõudude eest on tähtis, sest ebasoodsates ilmastikuoludes võib kehatemperatuur langeda ohtlikult madalale. Parim viis märja ilmaga
signalisatsiooni vahendeid või muid võrdväärseid maandamisseks ja lühistamiseks veendumise vahendeid. Juurdepääsu tõkestamine naabruses asuvate pingestatud osade eest Kui töökoha naabruses on elektripaigaldise osi, mida ei saa teha pingetuks, tuleb enne töö alustamist rakendada erimeetmeid nagu see on sätestatud pingelähedase töö korral. Pinge alla jäänud voolujuhtivate osade ajutiseks tõkestamiseks tuleb kasutada kaitsekatteid, piirdeid, tõkkeid, varjeid või isoleer katteid, millel peab olema hoiatusmärk ,,elektriohud". 6-20kV elektriseadmetes juhtudel kui voolu juhtivaid osi ei saa kaitsekatete või varjendiga tõkestada lubatakse kasutda isoleerkatteid, mis asetatakse välja lülitatud ja pingestatud voolujuhtivate osade vahele näiteks väljalülitatud lahtlüliti kontaktide vahele, need isoleer katted võivad puutuda vastupingestatud voolujuhtivaid osi. Isoleerkatteid peavad paigaldama ja kõrvaldama 2isikut
leidmine. Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure magnetjuhtivusega materjalist, mille toimel puistemagnetvoog juhitakse kriitilistest ahelatest eemale või suure elektrijuhtivusega materjalist, milles puistemagnetvoog indutseerib pöörisvoolud ja need omakorda tekitavad magnetvoo, mis on suunatud teda 105 tekitavale magnetvoole vastu ja kompenseerib selle. Magnetvarjeid kasutatakse madalsageduslike puistemagnetvoogude kõrvaldamiseks, suure juhtivusega varjeid aga kõrgete sagedustega magnetvoogude kõrvaldamiseks. 106 8. VEDELKRISTALLINDIKAATORID Vedelkristallindikaatorite (LCD - Liquid Cristal Display) töö põhineb vedelkristallides esinevatel elektrooptilistel nähtustel. Vedelkristallindikaatorid ise ei kiirga valgust, vaid tärgid muutuvad nähtavaks langevas või läbivas valguses. Vedelkristall indikaatorite eeliseks on väga palju kordi väiksem tarbitav vool , võrreldes valgusdioodindikaatoritega.
Aitab ka varjestamine, kusjuures kasutatavad varjed peavad olema kas suure magnetjuhtivusega materjalist, mille toimel puistemagnetvoog juhitakse kriitilistest ahelatest eemale või suure elektrijuhtivusega materjalist, milles puistemagnetvoog indutseerib pöörisvoolud ja need omakorda tekitavad magnetvoo, mis on suunatud teda tekitavale magnetvoole vastu ja kompenseerib selle. Magnetvarjeid kasutatakse madalsageduslike puistemagnetvoogude kõrvaldamiseks, suure juhtivusega varjeid aga kõrgete sagedustega magnetvoogude kõrvaldamiseks. 76 8. VEDELKRISTALLINDIKAATORID Vedelkristallindikaatorite (LCD - Liquid Cristal Display) töö põhineb vedelkristallides esinevatel elektrooptilistel nähtustel. Vedelkristallindikaatorid ise ei kiirga valgust, vaid tärgid muutuvad nähtavaks langevas või läbivas valguses. Vedelkristall indikaatorite eeliseks on väga palju kordi
annaabi.ee 
