Audi toob käesoleval aastal turule seitsmekäigulise S tronic käigukasti. Uus kõrgtehnoloogiline kahe siduriga käigukast sobib pikipaigaldusega mootoritega nelikveolistele autodele ning võimaldab kasutada maksimaalset pöördemomenti kuni 550 Nm ning seda isegi 9000 p/min juures. Seega on uut ülikiiret käigukasti võimalik kasutada ka suurema osa Audi sportlike mudelite jõuülekandena. S tronic käigukasti erinevus ja eelis manuaalse käiguvahetuse ning tiptronic automaatkasti ees on käiguvahetuse kiirus. Tänu kahele sidurile suudab S tronic käigukast vahetada käike kiiremini mistahes autojuhist, tehes seda sealjuures ilma veojõudu katkestamata. Lisaks paremale kiirendusele aitab uus S tronic käigukast tagada ka väiksema kütusekulu. Uus seitsmekäiguline S tronic käigukast pakub juhile võimaluse valida käiguvahetusdünaamikat kahes reziimis. Käigukastil on tavaprogramm ehk D (Drive) ning sportlik S (Sport) käiguvahetusreziim. Samuti saab juht so...
8. Ederpidisõidu mitmekettaline sidur CVT Variaatorkastidel muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta. Ülekandearv muutub sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisele võimaldab selline ülekanne mootoril tõõtada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotahvo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel variaatoriga. Sõidusuuna vahetamine toimub planetaarülekande abil. Sõitmine ederpidi: Ederpidisõidul ühendab mitmekettaline sidur vedava võlli ja aeglustava ülekande vedava hammasratta, mis omakorda lukustab planetarülekande. Sõitmine tagurpidi: Tagurpidisõidul ühendab (lukustab) mitmekettaline sidur planetaarülekande kroonratta variaatorkasti kerega, mistõttu pöörlemise suund muutub. CVT Variaatorkasti põhikomponendiks on metallist kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii
mistõttu surutakse rihm taldriku alt servast ülespoole. See ongi põhiline variaatori töö. Mida kiiremini variaator pöörleb, seda kõrgemale rihm tõuseb. Kui on plaan osta sport variaator selle eesmärgiga, et saada paremat tippkiirust siis targem on jätta ostmata, sest sportvariaator ei anna tippkiirust vaid ühtlasema kiirenduse. Taldrikute liikumis kaugus jääb enamvähem samaks. See tähendab, et rihm tõuseb sama kõrgele kui originaal variaatoriga. Asja võti sport ja originaal variaatori vahel on rullide liikumistee kaldes. Nüüd siis rullide erinevatest raskustest. See on tegelikult üsna lihtne. Mida raskemad on rullid, seda suurema jõuga suruvad rullid tagumise taldriku esimese vastu. Kui rullid on liiga rasked, siis suruvad nad rihma liiga kõrgele ja liiga kiiresti. Kasutaksin võrdluseks 10 käigulist ratast. 10 nda käiguga kohalt startides on üsna raske liikuma saada. Aga esimese käiguga on asi poole edulisem
B) elektrimehaanilise käiguvahetusega käigukastid C) hüdroaulise käiguvahetuse ja planetaarülekannetega käigukastid. CVT variaatorkastidel (Continuously variable transmission) muutub ümber sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisel võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrab vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhtava hüdrosõime vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. CVT variaatorkastid põhikomponendiks on kettvariaator. Variaatoreid on toodetud nii vedavatena kui ka lükkavatena. Variaatori mõlemad rattad, vedavad ja veetav, koosnevad kahest, üksteise suhtes aksiaalselt liikuvast koormuspinnast. Koormuspindade liigutamisega muutub ratta ketiga haarduva osa läbimõõt ja koos sellega ka ülekandearv. Variaatori ülekandearvu
Rihma tööpindadeks on külgpinnad. Koort on mitmest kihist kummist vahetiftidega kokku liidetud. Rihma välispinnal on kaks või kolm kumeeritud riide kihti. Koort nöörrihmad on täiuslikumad, nad koosnevad ühest reast. Nad on kangas rihmadest paiduvamad ja pikema tööeaga. Neid kasutatakse kiirekäigulistes ajamites. Rihmarattad valmistatakse malmist või terasest või alumiiniumist. Veetava võlli pöörlemissagedust muuta variaatoriga. Tavaliselt koosneb see kahest paarist laiali lükatavatest koonustest. Kettülekanne Pöörlev liikumise ülekandmiseks võllide vahel, võib korraga käitada mitut võlli, ülekande arv on püsiv(ei libise). Kõige levinumad on rullpuksid ja hammasketid. Rullpuks koosneb välis ja siseplaatidest pukside peal on vabalt asuvad rullid, mille vahendusel kett hambub ketirattaga. Kuna rull hambal veereb on tegemist veerehõõrdumisega, see pikendab keti tööiga. Puks ketil
Joonis 3. Hüdraulilise käiguvahetusega ja planetaarülekannetega käigukastid CVT variaatorkastidel (continuously variable transmission) muutub ülekandearv astmeteta ehk käikudeta. Ülekandearv muutub sujuvalt ja lisaks sõidumugavuse suurenemisele võimaldab selline ülekanne mootoril töötada veelgi optimaalsemal ja ökonoomsemal pöörlemissagedusel. Mootor ja variaatorkast on omavahel ühendatud kas mitmekettalise siduri või hüdrotrafo vahendusel. Ülekandearvu muutmine toimub variaatoriga, elektroonilise juhtploki poolt juhitava hüdrosõlme vahendusel. Sõidusuuna muutmine toimub planetaarülekande vahendusel. Joonis 4. 2. Automaatkäigukastide mehaanika 2.1 Käiguvalits Automaatkäigukastides toimub ülekandearvu muutmine, ehk käikude vahetamine, automaatselt. Käiguvalitsaga saab autojuht valida eri olukordi, nagu näiteks muuta sõidusuunda, vaba ja parkimisasend. Käiguvalitsage muudetakse trossi vahendusel
1) radiaalsete labadega ja 2) kaldlabadega: a) jäiga kinnitusega, b) liigendilise kinnitusega Haspli tööreziimi parameetriteks on pöörlemiskiirus ning asetus lõikeseadme suhtes nii püstkui ka rõhtsihis. Kõik need peavad olema reguleeritavad vastavalt töötingimustele. Seejuures peab haspli pöörlemiskiirus olema sünkroonis kombaini edasiliikumise kiirusega. Haspli pöörlemissagedust muudetakse hüdrauliliselt juhitava variaatoriga. Haspli pöörlemissagedus valitakse selline, et labade joonkiirus ületaks 1,2...2,0 korda kombaini edasiliikumise kiiruse. Kombaini aeglasel liikumiskiirusel peaks see olema 1,7...2,0, kiirema liikumiskiiruse korral 1,2...1,5. Sellise reguleerimise kasutamisel annavad haspli labad kõrsi lõikeseadmele hästi ette, toetavad neid lõikehetkel ja lükkavad lõigatud kõrred edasi kaksikteole. Kui haspli pöörlemissagedus on liiga suur, hakkavad haspli labad peadest teri välja peksma
võll hakkab koos ketirattaga pöörlema (1. käik). Otsekäigu (2. käigu) saamiseks tuleb muhvi nihutada vasakule, kuni ta ühendab vedava ja veetava võlli. Astmeteta jõuülekannet rakendatakse põhiliselt ainult mopeedidel. See lihtsustab märgatavalt mopeedi juhtimist, sest pole vaja sidurit ja käike lülitada. Teiselt poolt käsu- tatakse täielikumalt ka mootori võimsust, sest ülekandearv muutub automaatselt vastavalt mootori koormusele. Automaatsiduritega ja kiilrihm-variaatoriga jõuülekan- net käsutatakse mopeedil «Selena» (uue nimetusega «Auto- maatik»), mille põhimõtteskeemi kujutab joonis 78. Väntvõlli vasakule otsale on jäigalt kinnitatud auto- maatse sõidusiduri vedav trummel. Selle välispinnale on ühe otsaga kinnitatud kaarjad terasliistakud, millede tei- sele otsale on needitud hõõrdkatted. Mootori väikestel pööretel jääb hõõrdkatete ja veetava trumli (tähistatud musta joonega) vahele väike pilu, mistõttu seda kaasa ei
annaabi.ee 
