või malelauaasetusega. Need on head, kuna rattakummide tõttu on pind kauem koormuseall. Hammasrullid-toetuspind on kuni 4..5% silindri pinnast mille moodustavad nukkide tipud. Kasutatakse nii sidusate ja tükiliste pinnaste tihendamiseks kuni 0,5 m sügavuselt. võrerullid-Annavad häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. langetavateraskustega rullid- on lööktoimega masinad, mis tihendavad pinnast langevate koormuste energia arvel ja rulli raskusjõu staatilisel toimel pneumortasrull+vibratsioon. silerullid, segmentrullid, silevibrorullid, hammasvibrorull 2)Gaaskeevitamise olemus.Keevituspõleti on põhiline tööriist keevitamisel ja pealesulatamisel. Keevituspõletiks nim.seadet ,mille abil põlevgaas/selle aurud
Eesti ala vanimaid ja algelisimaid tõkkepüüniseid, mis võis olla kasutusel juba kiviajal, on kaits. 1929. aastal Räpina lähedale Mädajõele ehitatud kaitsa üksiasjaline kirjeldus jõudis avalikkuse ette 1931. aastal. Tõenäoliselt oli viimne Eestis ehitatud kaits. Ta mõõtmed olid tagasihoidlikumad (läbimõõt pikuti 2, 15 j liuti 1, 85 m). Kaitsa tiivad ja püüniseosa olid valmistatud umbes 3,5 m pikkustest ja 1,5 2 cm jämedustest kooritud kuuse või männi varbadest, mis olid ühest otsast tertaud. Puuvarbi ühendas kasevitstest punutis. Ülesvoolu tõusva kudekala püüdmiseks mõeldud püünise ümber oli vaiadest tugiseadis koos laudadest kandlavaga. Sellel liikus püüdja, kes pikavarrelise kahvaga ammutas kaitsast kalu. Mädajõe püünis oli kasutusel kogu suve, enne jää tekkimist koristati varrad varju alla, kuid tugiseadis jäi talveski jõkke. 1950. aastatel avastati Vastseliina lähedal Kise järves ja Pahijärve veepinna
seepärast on nukkrullid efektiivsed sidusate tükkpinnaste tihendamisel. Ei anna tulemusi mittesidusate pinnaste korral, ei sobi ka tihedate pinnaste tihendamiseks. o Võrerullid- kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste tihendamiseks. Kasutamiseks põhiliselt sügisel ja talvel. Valtsiod on koostatud varbadest keevitatud võredest. Võrerull vajub pinnasesse ning litsub külmunud pinnasetükid laiaks ja peenestab. Võreavadest läbi läinud pinnasetükid kraabitakse trumli sisepinnalt maha vastava teraga ja suunatakse kõrvale. Massi suurendab raamile paigaldatud betoonkuupidest ballast. o Langevate raskustega rull- lööktoimega masinad, mis tihendavad pinnast
Hammasrullid: Bandaazid pannakse valtsile peale selliselt, et nukid asetseksid malekorras. Raami põiktalade sisekülgedele on keevitatud kaabid nukireavahede puhastamiseks. Transeerull: kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm Rulli massi suurendab raamile paigutatud betoonkuupidest ballast. Mass kuni 8 tonni Õhkrehvrullid : Pneumorataste elastsuse tõttu on nende kontaktpind pinnasega suurem, mistõttu on pinnas ka pikemat aega koormatud. Iga rullisektsioon 1 koosneb kastist ja rattast. Keeviskast on kitsas ja pealt lahti. Kasti
riputusseadis Kivikogurite ehitus ja eripärad Kivikogurid liigituvad vahelduv- ja pidevtoimelisteks. Vahelduvtoimelised on laik- ja kohtkoristusmasinad, millega saab koristada 15...70 cm suurusi kive. Seepärast võib neid nimetada ka suurkivikoguriteks. Enamasti on need kahele õhkrehvrattale toetuvad poolrippmasinad, mille tööseadiseks on kivikogumise kaldne varbrest koos mulla pinnakihis liikuva hammaskammiga (joon.4). Varbresti taga paikneb varbadest kallurpunker, mistõttu tegu on kivide punkerkoguriga. Tööprotsessis kaldrestile võetav suurkivi või kogunenud väikekivid suunatakse punkris-se kaldresti kallutamisega hüdrosilindrite abil. Selleks tuleb masina edasiliikumine pea-tada, milles väljendubki vahelduvtoimelisus. Punkri täitumise korral kallutatakse punker hüdrauliliselt tühjaks kas põllul või kivide kuhjastuskohal (joon.2). Seega saab seda masinat kasutada ka kiviveokina. Joon. 2
jämedam puupakk (u poole meetrise läbimõõduga). Sobis selleks näiteks tamm, Kesk-Euroopas kasutati ka pööki, Norras on kasutatud küllaltki palju kaski, Venemaal on kasutatud enamasti okaspuid. Tõenäoliselt lõigati või saeti see maha vajalik pakk talvel ning õige pikkusega juppideks. Aeglaselt lasti neil pakkudel kuivada (kuivasid arvatavasti mitu aastat). Seejärel lõhestati pakk parajate jämedustega varbadeks ning neist neljakandilistest varbadest vooliti ilusad ümarad nooled. Noolevars peab olema ideaalselt sirge, et nool otse lendaks. 2002. aastal tuli Viljandis välja üks hästi suur ammunooleots, mis kaalus kuskil 3- 4 korda rohkem, kui tavalised ammunooled. Tavalised kaaluvad kuskil 15 g. Suur ammunooleots tuli välja linnusest kuskil 150 m kauguselt. Seda tüüpi ammunooleots on leitud ka Riiast. Taolised on olemas ka Turaida linnuses. Üks raskeammu nooleots on leitud ka Tartust Jakobi tänava kaevamistelt välja, kuid
Parameeter TRC85 TRC6 5 Kaal, kg 1380 1430 Laius, cm, 65 85 Sagedus, Hz 32 32 Tsentrfugaaljõud, kN 71 71 Mootori võimsus, kW 16 16 Häid tulemusi kruusaste, saviste, tükiliste ja külmunud pinnaste puhul annavad võrerullid, millega tihendatakse põhiliselt muldeid sügisel ja talvel. Võrerullide valtsid on koostatud varbadest keevitatud võredest avamõõtmetega 15 või 20 cm. Võrerull vajub pinnasesse ning litsub külmunud pinnasetükid laiaks .ja peenestab. Võreavadest läbiläinud pinnasetükid kraabitakse trumli sisepinnalt maha vastava teraga ja suunatakse kõrvale. Rulli massi suurendab raamile paigutatud betoonkuupidest ballast. Mass kuni 8 tonni Tampe kasutatakse liiv-, savi-, liivsavi-, klibu- ja kruuspinnaste tihendamiseks betoon-
annaabi.ee 
