2.3. Mis juhtus Charles Baskerville´ga? Jutusta pikemalt 2.4. Miks päris mõisa just Henry Baskerville? Teisi pärijaid polnud, Charlesil lapsi ei olnud, Henry oli keskmise poja poeg, Rogers oli läinud Ameerikasse ja surnud vallalisena) 2.5. Analüüsi teost detektiiviromaani 5 reegli põhjal! 2.6. Missuguse kirja sai sir Henry sel päeval, kui ta Londoni tuli? ( Hoiatuse, et ta Baskerville´de Halli ei tulekski) 2.7. Miks varastati hotellis sir Henry saapad? Kuidas varastaja esimesel korral petta sai? Stapleton tahtis koerale viia Henry lõhna. Pruun saabas oli täiesti uus, siis varastas musta) 2.8. Kellele oleks läinud vara, kui sir Henryga midagi juhtunud oleks?( ühele kaugelt sugulasele, vaimulikule) 2.9. Kuidas vedas musta habemega troskamees Holmesi ninast? ( tutvustas ennast troskat laenates ise Holmesina) 2.10. Miks hakkas Watson kahtlustama Barrymore´? ( salapärased, naine nuttis, mees
A. T. Helle Peterson elas aastatel 1801- 1822 . Peterson pani aluse eesti kirjandusele. Märksõnad , millised me oleme.Johann Mattias Heisen (tuntud rahvaluule koguja) : pikemad kui 170 cm, saartel ja rannamail plaju pikki inimesi. 154,2 cm naised. Valgete juustega, valkjas ihuvärv, kurvameelsed , poleeriline, elavam kui soomlane, kurvameelne , armastab nalja, pilkaja, ääriveeri kõneleja. Pildirikast kõneviisi kasutab. Ei räägi asjast, hoopleb, valevorst, natuke varastaja, alalhoidja viisides ja kommetes, mest ja vesi on kõige oma, peab ennast targaks, saksa ees silmakirjateerner, silma ees sõber, seljataga vaenlane, töökas, kokkuhoidlik, ei pea puhtusest väga lugu, visa, tahtmise kindlusega, õpihimuline, jonn, kius, kangekaelne, kade teise õnne peale, mehed on kodumaa eest valmis paljuks. Esimene kirjanduslik teema millest rääkida võib on folkkloor- rahvaluule. Rahvaluule on meie esivanemate suuline, traditsiooniline , põlvest - põlve edasi antud
3)Numbriooper 4)Kastraadikultuse lõppemine Tähtsamad tegelased: Gioacchino Rossini(1792-1868) Kirjutas kokku 39 ooperit. Tema muusikat iseloomustab meloodilisus, hea karakteersus ja rütmiselgus. Suuremad kordaminekud ooper Buffa.Opera buffa tunnused süzee on eluline, kaasajast, tegevus kiire, muusika lihtne, pilati rikkaid, peategelasteks olid nutikad teenrid, kes igast olukorrast kavalusega välja oskasid tulla. Looming: ,,Tuhkatriinu" ,,Varastaja harakas" Giuseppe Verdi Tema looming on Itaallaste jaoks väga tähtis kuna see on seotud vabadusvõitlusega. Ta oli rahvuskangelane, teda armastasid kõik. Looming: ,,Rigoletto" ,,Kuningas üheks tunniks" Itaalia ooperis kantakse retsitatiiv ette lauldes. Itaalia kuulsaim ooperiteater on La Scala. Prantsusmaa Koos klassikalise balletiga kujunes Prantsusmaal 17.saj välja ka klassikaline ooper. Mõlema zanri tekkimisel sai määravaks itaalia
1972 Valdur Rootsi õpilasena Tallinna Muusikakeskkooli klaveriklassi ja aastal 1977 Tallinna Riiklikus Konservatooriumis Anatoli Garsneki kompositsiooniklassi. Aastail 19771979 täiendas end Moskva konservatooriumi assistentuur-stazuuris Aram Hatsaturjani ja Aleksei Nikolajevi juhendusel. Aastast 1979 on Eespere Eesti Muusikaakadeemia muusikateoreetiliste ainete õppejõud. Aastast 2002 on ta professor. Ta on paljude lastelaulude ("Aeg", "Maa lapsed", "Unelaul", "Saanisõit", "Varastaja harakas") ja isamaaliste koorilaulude autor ("Ärkamise aeg" (1983), "Armastan sind, Eestimaa" (1987)), loonud kammer- ja orkestrimuusikat ning kooriteoseid. René Eespere on Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor. Looming Eespere sai laiemalt tuntuks 70. aastatel Vanemuises lavastatud allegooriliste lühiballettidega "Inimene ja öö" (1976), "Fuuriad" (1977) ja "Kodalased" (1978). 80. aastatel kirjutas ta oma tekstidele rea tugeva eetilise sõnumiga vokaalsümfoonilisi teoseid
Hammust ihuma- TEISE PEALE VIHA KANDMA Vahelt must kass jooksnud- TÜLIS OLEMA Istub kui nõelte otsas- PIINLIK OLUKOD Vesi ahjus- HÄDA KÄES Hambad varna panema- NÄLGIMA Ei püsi pudeliski- PÜSIMATU Sajab nagu oavarrast- PADUVIHM Lehmad kaotasid pead- LEHMAD SATTUSID SEGADUSSE Nina pidi vedama- VALETAMA Kärbseid pähe ajama- TÜHJA JUTTU AJAMA JA SEGAMA Triibulised püksid- ON VITSA SANUD MÕNE PAHATEO PÄRAST Pikad näpud- VARASTAJA Tegi sääred- PÕGENES Hammast ihuma- TEISE PEALE VIHA KANDMA POEB TIIVA ALLA TERITAB KÕRVU KUULAB TEISTE JUTTU PEALT KUU PEALT KUKKUNUD MÕISTATUSED KOOS VASTUSTEGA Lipp lipi peal, lapp lapi peal, ilma näela paistmata?- KAPSAS Seitse poisi ühes kindas?- HERNEKAUN Hõbekepp ja kuldnupp?- RUKIS Kaks õde ühevaiba all?- KAER Kolmekandiline ait täis jahu?- TATAR Valge poiss, must nina?- UBA Üks ema, aga üheksa last?- KARTUL Mees mullas, aga juuksed väljas
Hugo (,,Rigoletto"), Shakespeare (,,Othello", ,,Macbeth") Opera seria-(Tõsine)Uus peategelase tüüp:Ilus ,armas,habras, kannatav neiu(SOPRANID).keskklassitegelased ja eluheidikud. Lõppeb kastraatlauljate aeg. Viimaseks opera buffaks-(koomiline ooper) loetakse Donizetti ,,Don Pasquale" Uus zanr Semiseria(pooltõsine). Tekkis pääsmisooperide mõjudel 19.sajandil Prantsusmaal- retsitatiivid(sisu skeemipõhine)Rossini ,,Varastaja harakas'', Bellini ,,Uneskõndija''. Itaalia trupid tegutsesid üle euroopa,eriti õukondades. Prantsusmaa Kosmopoliitne linn(maailma kodanike linn).Rahvusvaheline ooperikeskus. Pariisi Ooperid- tõsised ooperid. Itaalia Teater-nii koomiline kui tõsine.Lisandus Muusikaline teater- toodi lavale muusikalised draamad(lüürilised ooperid)Giubod,,Faust'',Masseneti ,,Werther'' Pariisi Ooperis kulutati väga palju raha,parimad lava tehnilised võimalused(päikese tõusu teostamine nt)
Seitsmeteistkümnenda ooperi "Sevilla habemeajaja" (1816) esietendus Roomas lõppes läbikukkumisega. Ooperi tempo oli väga kiire ja ei tohtinud langeda. Niiditõmbaja oli habemeajaja Figaro. Krahv Almaviva oli saamatu esimene armastja. Dr. Bartolo ja Don Basilio olid karikatuurid. Rossini ei põlga efekte. Domineerivad kiires tempod. Laulma pidi kiiresti (eriti madalal häälel on kiirkõne koomiline). Järgnesid ooperid: "Othello" (1816); "Tuhkatriinu" (1817) lõbus draama; "Varastaja harakas" pooltõsine ooper; "Moses Egiptuses" (1818) traagiline ooper piibli ainetel; "Muhamed II" . 1822. a. sõitis 30- aastane Rossini esimest korda välismaale - Pariisi. 1824- 1836. a. elas ta Pariisis. Rossini Pariisis elatud viimase kümne aasta loomingut tuleks vaadelda teda varasemad 20 aastat vaevanud füüsilise haigluse ning hingelise kurnatuse taustal. Alles Pariisis ärkas Rossini otsekui uuesti ellu. Tema tervis paranes märgatavalt, tagasi tuli tema tuntud huumoritaju
· Mezzosopran (keskmine naishääl). · Kontra(alt) madal naishääl. Meeshääled: · Tenor (kõrge meeshääl) väga kõrge meeshääl kontratenor. · Bariton (keskmine meeshääl). · Bass (madal meeshääl). Kõige esimene romantiline ooper loodud Carl Maria von Weberi (1786 1826) poolt ,,Nõidkütt". Gioacchino Rossini (1792 1868) Itaalia ooperihelilooja. 40 ooperit, tuntumad ,,Sevilla habemeajaja", ,,Tuhkatriinu", ,,Wilhelm Tell", ,,Othello", ,,Varastaja harakas". Kuulsaim ,,Sevilla habemeajaja", valminud 1816. Itaalia koomilise ooperi tippsaavutus. Figaro kavantiin (aaria). Kavala toapoisi Figaro muusikaline portree, kus ennast imetleb. Giuseppe Verdi (1813 1901) 19. sajandi suurim ooperihelilooja. Kirjutanud 26 ooperit. Nendest 8 on säilitanud kuulsuse tänaseni: · ,,Rigoletto" · ,,Traviata" · ,,Trubaduur" · ,,Maskiball" · ,,Don Carlos" · ,,Aida" · ,,Othello" · ,,Falstaff"
teadmata. Omavoliga ei ole tegemist kui seadus valduse äravõtmist või rikkumist erandina lubab, nt hädakaitse. Omavoli tähtsaim tagajärg on sellega saadud valduse omavolilisus millega kaasnevb see et omavolilise valdaja nõudeid seaduse järgi ühe aasta kestel eelneva valdaja vastu ei rahuldata. Omavoliline valdaja saab ka täieliku valduskaitse kõigi teiste isikute suhtes. Valduse omavolilisuse eest peab vastutama ka valduse pärija ning ka muu õigusjärglane (nt varga tagant varastaja), kuid viimane juhul kui ta valduse omandamisel eelkäija valduse omavolilisusest teadis. Kui õigusjärglane on heauskne siis lõpeb valduse omavolilisus. Teadmist omavolist peab tõendama hageja. Omavoli võib olla suunatud peale valduse äravõtmise ka valduse rikkumisele, mis võib seisneda valdaja takistamises tegeliku võimu teostamisel asja üle, samuti asja äravõtmise katses või ainult ähvarduses kui on olemas selle reaalse täideviimise oht. Neid kõiki eeldusi peab
on läbiva muusikalise arendusega. Samal aastal (1816) valmib opera buffa ,,Sevilla habemeajaja" (Il barbiere di Siviglia; libreto põhineb Beaumarchais' Figaro-triloogia esimesel osal). Itaalia-ajast võiks veel nimetada oopereid ,,Tuhkatriinu" (La Cenerentola), ,,Mooses" (melodramma sacro; ainestik Vanast Testamendist Mooses viib oma rahva ära Egiptuse vangipõlvest), melodramma semiserio ,,Varastaja harakas" (La gazza ladra). Paljud peaosad on kirjutatud lauljanna Isabella Colbran'ile, keda peeti tollal üheks paremaks sopraniks Euroopas (ja kellest sai Rossini abikaasa). Rossini on ise maininud, et tema ideaalid on lihtne meloodia (melodia semplice) ja selge rütm (ritmo chiaro), kusjuures tuleb mõista, et meloodiaga kaasnevad ka virtuoossed kaunistused. Rossini ,,firmamärgiks" peetakse sageli ka pikki
annaabi.ee 
