") Teise mälu ja mõtlemisvõime alavääristamine ("Õilis Brutus ütles teile, et Caesar oli täis valitsemishimu. Kui see nii oli, siis oli see kahtlemata ränk viga.") Ähvardamine, hoiatamine, manitsemine ("Ma ei taha süüdata teie südameis viha ja mässu, kuna ma teeksin sellega halba Cassusele ja Brutusele/../") Väliste vahenditega paatose esilekutsumine: ("Caesar tõi sõjaretkilt Rooma kaasa palju vange ja täitis riigi varasalved sõjasaagiga.")("Kui vaesed anusid Caesarilt toetust ja kui Caesar ei suutnud aidata kõiki kehvi, siis nuttis ta.") Põhjuseta kiitmine: ("Aga Brutus on ju auväärne mees")("Õilis Brutus/.../") Faktide moonutamine, võltsimine, segiajamine: Tsitaatide väänamine, väärtõlgendamine ("Aga Brutus ütles ometi/.../") Isiku kaudu mõjutamine: Ülendavate ja alandavate siltide külgekleepimine ("/../kuna Brutus on
küll oma aega, kuid sisaldavad mõtteid, mis on aktuaalsed tänapäevalgi. Tema kirjutisi iseloomustab ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside läbinägelik analüüs ning oskus väljendada universaalseid ideid ajaomasest laiemas kontekstis. Tihti esitas ta oma mõtteid vaimukates ja mänglevates seostes, pakkudes paradokse ja ootamatuid järeldusi. A. H. Tammsaare vaimseid otsinguid toestas hea võõrkeelte oskus, mis avas talle maailmakultuuri varasalved loodusteaduse, sotsioloogia, kultuuriajaloo, filosoofia, psühholoogia, eetika, kunstiteooria jm aladel. Parim osa tema publitsistikast muutub aastatega üha väärtuslikumaks. 14 Lisa Anton Hansen Tammsaare Muuseum Vargamäel, Albu vallas avati esmakordselt 30. jaanuaril 1958.a. kirjaniku 80 sünniaastapäeval.
kuuluvad küll oma aega, kuid sisaldavad mõtteid,mis on aktuaalsed tänapäevalgi. Tema kirjutisi iseloomustab ühiskondlike ja kultuuriliste protsesside läbinägelikanalüüs ning oskus väljendada ainulaadseid ideid ajaomasest laiemas kontekstis. Tihti esitas Tammsaare oma mõtteid vaimukates ja mänglevates seosted, pakkudes paradokse ja ootamatuid järeldusi. Anton Hansen Tammsaare vaimseid otsinguid teostas hea võõrkeele oskus, mis avas talle maailmakultuuri varasalved loodusteaduse, sotsioloogia, kultuuriajaloo, filosoofia, psühholoogia, eetika, kunstiteoooria ja muudel aladel. Parim osa tema publitsistikast muutub aastatega üha väärtuslikumaks (Tammsaare...2007). 2.4. Tammsaare kriitikuna Tammsaare tegeles ka aktiivselt kirjanduses kriitikuna (Riismaa 2002:95). Anton Hansen Tammsaare kirjanduskriitika vaatleb loominguprotsessil mitmesuguseid küsimusi ja kirjanduse funktsiooni ühiskonnas
kontsentratsioon viljakal alal-jäi kitsaks. Jõe ümbrus nagu magnet, mis tõmbas rahvast, see tõi kaasa asulate plahvatusliku kasvu, mis kujunesid suurteks keskusteks nt Uruk. Elanikonna kasv paratamatult lõhkus vanad sugukondlikud struktuurid ja sundis otsima uusi organisatoorseid vorme. Pidi vastama irikatsioonide? süsteemidele. Need kollektiivsed süsteemid ehk oli vaja ühistegevust ja selle kordineerimist. Mesopotaamias arheoloogia järgi templid, varasalved, see osutab, et see saavuati läbi preesterkonna ehk religioosse autoriteedi. Kujunesid templi majapidamised, suured ühiskonna hüvanguks tegutsevad majapidamised. Üldjoontes kasulikud aga kordineerimine tähendas ka seda, et ülejäägid kogunesid preestrite kätte, kes seda jagasid aga samas tõi kaasa ülikonna rikastumise. Varasemalt juba alguse saanud klasside eraldumine kiirenes. Korraldamise jaoks vajalik arvepidamine seega oli vaja leiutada kiri
Uue riigi lõppfaasis hakkasid sõjalise aristokraatia esindajad jõudma ka kuningatroonile. Teine grupp, kes hakkas Uue riigi ajal esile kerkima, olid preestrid. Vana riigi ajal iseseisev preesterkond puudub. Templid hakkasid esile kerkima Keskmise riigi ajal, Uue riigi ajal muutus keskseks Karnaki tempel (Amon-Ra temple) ning kuningad hakkasid delegeerima riigifunktsioone preestritele. Templid toimisid suurte riiklike majanditena, mis finantseerisid ennast. Templite juurde kuulusid ka varasalved tagavaradeks. Sellega seoses kujunes templite eesotsas täisprofessionaalne preesterkond, mis tõi kaasa soolise nihke preesterkonnas naised kadusid preestrifunktsioonist. Templites olid kahes astmes preestid. Kõrgemad preestid olid tuntud kui jumala teenrid, nemad tegelesid reaalselt jumala teenimisega (nagu Mesopotaamias tegeleti ka Egiptuses jumala kujuga hommikust õhtuni). Teised oli nn puhtad preestrid, kes pidi olema teinud läbi intsiatsioonirituaalid
proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei olnud ühendatud veevärgiga. Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel varasalved ja laohooned toidutagavaradeks, teises osas kultusruumide osa. Olemas kirstud, kus säilinud rituaalne inventaar. Sissekäik pühamu kompleksi, 3x sissekäik keskhoovist. Trooniruumikompleks- eeskäik- trooniruum-suletud ruum. Trooniruumis rituaalne bassein. Troon säilinud. Kujutatud sellisena, et naine istub troonil ja lähedal tiivulised greifid. Keskhoovi rituaalid. Üle härja hüppamine? Mingid seal toimusid kindlasti. Lossi linnaga ühendus protsessioonitee
proportsioonid kõikjal samad. Teatud tüüpi ruumid on kultuslikud. Üks ruum on mingi krüpt, päikesevalgus sinna ei pääse, seal on sambad kultuslike sümbolitega. Funktsioon otseselt teadmata. Teine ruum on rituaalbassein. Treppidest saab pisikesse basseini, see on osa trooniruumist ilmselt. Ükski rituaalbassein ei olnud ühendatud veevärgiga. Loss kui tervik. Kultusruumid läänetiivas, mis jaguneb jällegi kaheks- ühel varasalved ja laohooned toidutagavaradeks, teises osas kultusruumide osa. Olemas kirstud, kus säilinud rituaalne inventar. Sissekäik pühamu kompleksi, 3x sissekäik keskhoovist. Laohoonetesse koguti vilja jne, aga pole teada, kui suurelt maa-alalt neid andameid koguti. Veel ei ole teada, kuidas losse valitseti. Arvati, et kuningas oli eesotsas .Arheoloogiliselt pole aga kuningas jälgi, nt haudu või kujutisi. Trooniruumikompleks- eeskäik- trooniruum-suletud ruum. Trooniruumis rituaalne bassein
Arhitektuurselt olid lossid üksteisele üsna sarnased. Kõik nad olid kindlustamata, nagu olid seda ka neid ümbritsenud linnad, mille elanikkond ulatus tuhandetesse. Kõigil lossidel oli põhja-lõuna suunalise ristküliku kujuline ja tõenäoliselt rituaalse funktsiooniga keskhoov, samuti läänepoolne lossiesine väljak nn läänehoov. Vähemalt osal juhtudest täitis see ka linna keskväljaku ülesannet. Enamasti paiknesid keskhoovi lääneküljel mahukad varasalved, tõenäoliselt ümbruskonna sõltuvalt elanikkonnalt kogutud andami hoidmiseks. Lineaarkirjatahvlid (enamus neist pärineb uute losside ajast) osutavad rangele bürokraatlikule kontrollile selle varumisprotsessi üle. Kuna eraldiseisvaid templeid polnud, siis tuleb losse pidada ka kultuskeskusteks ja arvata, et andamikogumist aitasid sanktsioneerida rituaalid. Losside arhitektuuris ja sisustuses leiab rituaalidele ka viiteid ning mitmed Knossose freskod kujutavad vaieldamatult rituaalseid
annaabi.ee 
