Hakati surnuid lahkama. 14.saj. hakkasid Euroopa majanduselus toimuma muutused. Avanesid kaubanduslikud mereteed Ameerikasse, Aafrikasse ja Indiasse. Kasvas raha tähtsus. Linnades tekkis rikaste kodanike kiht, kes tellis ja finantseeris kunsti ning muusikat. Huviorbiiti kerkis kirikukammitsatest vaba, antiikeeskujusid järgivalt ilus, vaimsust hindav iseteadev inimene. Humanism ja humanistid * Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis olid humanistid inimesed, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. * Humanistid vastutusid toloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpilased.Kuid juba õige pea, aletes (1304-1374), hakkas humanism tähendama inimese ja inimlikkuse kaitset, inimese vabastamist kiriku, seisuslike normide, maise võimu orjusest. Seos kirjanduses * Renessansiajal hakati uuesti uurima vahepeal unustusse jäänud antiikaja kunsti, kirjandust, filosoofiat ja igapäevaelu
ettevalmistus hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus - isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus 'inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal - antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele -, ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304-1374),
Võrreldes barokkajastu keeruliselt kaunistatud fassaadidega mõjus klassitsistlik hoone lihtsa ja rangena. interijööri iseloomustus? Sisekujuduse kasutati stukkdekoori. Eelistatud motiivid olid medaljonid, rippuvad linikud, lillevanikud ehk girlandid, festoonid, pärjad, trofeekimbud. samadmotiivid esinesid ka maalidel. Palju kasutati antiikkornamenti - pamett, meander, hammasvöö, jooksev koer jt. Armastatud elemendiks olid poritkused ja sambad. kasuatti vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone. Moes olid kanneleeritud pilastrid ja ümarkaarsed seinanitsid. antiigi järgimist peeti esmatähtsaks. Antiikne polükroomia oli muutunud aegade jooksul valgeks, seega arvati, et valge värv kuulub antiigi juurde. Klasstsism oli esimene uusaegne stiil, millel oli teoreetiline alus. Kaunistusi kasutati seal, kus need aitasid esile tõsta arhitektuurset ideed - ruumi avade ja liigenduste juures
Kasutati puud aga kullati üle. Kasutati must eeben ja elu puu ja kasutati ka vääris kive. Profiilne mööbel. Kaunistused. Korpus mööbel peamiselt. Erinevad looma kujutised jalgadel. Toolid muutusid nö troonideks. Tooli jalgu kujutati skulptuurelt. Tunduvalt rohkem nikerdusi. Kuld muutus väga tähtsaks. Tekkisid mööbli meistrid. Klassitsism Asutati esimesed avalikud muuseumid. nii välis- kui ka sisearhitektuuri armastatud elementiteks olid portikused ja sambad, meelsamini kasutati vararenessansis levinud rusteeritud pindu, kolmnurkseid ja segmentkaarseid frontoone, kanneleeritud pilastreid ka ümarkaarseid seinanisse. Põhiobjektiks olid taas seinad, moodsaks peeti laevalgendamist ja stukkdekoori paigutamist selle nurkadesse; keskele paigutati lühtrirosett. Hakkati kasutama tooli materjalina mahagoni. ( prantsusmaal). Nikerdatud raamistikul, käetugudel ja leeniraamistikul kasutatud ornamendid olid täielikult
Ehitati algselt Vana-Roomas, elementi kasutati eriti renessanss- ja klassitsistlikus stiilis. · Horisontaalsus Renessanssi ajal tekkis antiigi eeskujul horisontaalne liigendatus; aknad ja muud avad läksid laiemaks ja sageli lamekaarseteks, levima hakkasid rustikamotiiv ja ümarkaar. · Rustika rohmakalt (talupoeglikult) tahutud esipinnaga kantkividest e kvaadritest seinamüür. Saanud alguse antiikarhitektuuris, puhkes rustika kasutamine õitsele vararenessansis ja oli soositud ehitusvõte (peamiselt soklikorruste, nurkade ja portaalide kujunduses) kuni historitsismini. · Tsentraalperspektiiv lineaar- ehk joonperspektiiv, mille puhul esemete paralleelsed jooned näiliselt jooksevad kokku ühte või mitmesse punkti ühisel horisondil esemete taga. II Kirjuta, mida tead järgnevate kunstnike kohta ja too näiteid nende loomingust · Michelangelo Michelangelo Buonarroti (1475-1564). Ta oli kõige jõulisem isiksus
ettevalmistus hauatagusele õudsusele või igavesele huumatusele.Renessansiaja mõtlejaid ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest holimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja hormoonilis isikuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmaade ja seisulike normide kommitsaist.Oluliseks sai inimese individuaalsus-isikupära Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keels humanus ``inimlik`) nem. Õpilasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suurus osas säilinud tänu kesksaegsete munkade ümberkirjutustele - , ei olnud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis). Humanistid vastudusid toloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpilased.Kuid juba õige pea, aletes (1304-1374), hakkas humanism tähendama
Maalikunstis taaselustub portree. Sageli asetatakse tellija legendaarsetesse stseenidesse. Kasutusele võeti uuenduslik tsentraalperspektiiv. Itaalia maalikunst oli valdavas osas monumentaalne- suuremõõtmelised freskod, mis olid mõeldud kaugelt vaatamiseks. Maaliti seda, mida võib näha esmapilgul. Maalijad lähtusid loodusest, õppisid õiget ruumikujundamist, varjutamist, loomulike pooside ja tunnete edasiandmist ning palju muid oskusi. Nende teadmiste omistamine toimus vararenessansis, seetõttu on vararenessansi maalide tagaplaan veel hele ja lagedavõitu hooned või maastikud on antud teravate joontega. Kasutatud on puhtaid värvitoone. Ära on toodud üksikasjad. Vararenessanss alles püüdles täiuse poole, selle saavutas kõrgrenessanss. Kogu 15 saj vältel jäi kujutav kunst valdavalt religioosseks. Maal oli kirikutes vajalik mitmel põhjusel: esiteks oli lihtrahvas kirjaoskamatu ja renessanssmaal oli 13 saj teoloogilise sõnaraamatu edasiarendusega
hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus `inimlik') nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele , ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (13041374), hakkas humanism
hauatagusele õndsusele või igavesele hukatusele. Renessansiaja mõtlejad ja kunstnikud pidasid inimest tema puudustest hoolimata põhiliselt heaks ja seadsid ideaaliks maapealse õnne ja harmoonilise isiksuse. Inimene kui isiksus vabanes keskaja kirikudogmade ja seisuslike normide kammitsaist. Oluliseks sai inimese individuaalsus – isikupära. Renessansiga on lahutamatult seotud humanism ja humanistid. Algul, vararenessansis hakati humanistideks (ladina keeles humanus ‘inimlik’) nimetama õpetlasi, kes uurisid ja tutvustasid antiikkultuuri. (Kuigi antiiki tunti mingil määral ka keskajal – antiikkirjandus on suures osas säilinud tänu keskaegsete munkade ümberkirjutustele –, ei oldud keskajal antiigi mõistmiseks ja vastuvõtmiseks valmis.) Humanistid vastandusid teoloogidele ja vaimulikele, kes olid keskajal ainukesed õpetlased. Kuid juba õige pea, alates Petrarcast (1304–1374), hakkas humanism
· Leonardo: "Medicid lõid mu...Medicid mu hävitasid" · Leonardo põlgas kogu hingest rikkaid · 130 kirikut Firenzes, iga kolmas firenzelane oli seotud mingil moel Jumala teenimisega · Leonardo teadis, et temast ei saa notarit ja oli rõõmus selle üle · Verrocchiost sa Leonardo õpetaja, kes õpetas talle mitmeid käsitöid. Verrocchio ise oli tänutundest oma õpetaja vastu võtnud tema nime. · bottega kunstiga tegeleva meistri töökoda vararenessansis. · artes liberales seitse vaba kunsti · artes mechanical seitse praktika ja vilumuse läbi tekkinud kunsti · Maalikunstinikud pidid Firenzes XIV sajandist alates kuuluma Medici e Speciali tsunfti, kus nad olid kõige madalamas seisuses. · Maalikunstnikel oli näiteks keelatud kasutada berliini sinist ultramariini asemel. · Maalikunsti õppeaeg kestis neli kuni seitse aastat. · Kogu tehnika loeti kunsti alla kuuluvaks.
Nad erinesid käsitöölistest, kelle hulka nad varem kuulusid Visuaalses kunstis nähakse nüüd eelkõige vaimset loomingut Vabade kunstide hulka tõusid ka arhitektuur, skulptuur ja maalikunst Renessansi periodiseering 1) 14.sajand - trecento ehk eelrenessanss 2) 15.sajand - quattrocento ehk vararenessanss 3) 16.sajand - cinquecento ehk kõrgrenessanss Itaalia renessanssarhitektuur 15-16.sajand FIRENZE Vararenessansis peamiseks arhitektuurikeskuseks Firenze 16.sajandil keskuseks kujunevad uuteks keskusteks Rooma ja Veneetsia Firenze on tänapäevalgi suur linn (1860ndatel aastatel oli ta Itaalia pealinn) Asub Arno jõe kaldal Firenze Toomkirik 13.-14.sajandil ehitatud aga kuppel on renessansiajastu uus mood Roomas küllaltki hästi säilinud Panteon Toomkiriku kuplist on saanud Firenze sümbol Selle ehitamine oli küllaltki suur probleem (koosneb kahest kihist) Ta on 8-tahuline
Pastoraalromaan oli teadlik, kokkuleppeline utopism. Pastoraalromaanis oli juttu armastusest. Kangelased pajatasid sageli armastuse nukrusest ja valust, tuues sisse traagilise motiivi. Pastoraalromaanid olid lüürilis-tundelise kallakuga proosateksti põimiti palju luuletusi, aga ka proosa ise oli lüüriline. Kujundeid võeti antiikmütoloogiast. Kuigi rüütli- ja pastoraalromaanide idealiseeriv suund oli renessansis mõjukas, tekkisid juba vararenessansis realistlikku romaani jooned. Kui rüütli- ja pastoraaliromaanis oli tähtis kangelase eraelu, siis realistlikus romaanis võeti vaatluse alla konkreetne ühiskond, mis kangelase eluteed kujundab ja mõjutab. Armuseikluste- ja kommeteteemalised romaanid olid Lyly pärusmaa (,,Euphes ja tema Inglismaa") keerulised ja otsitud kujundid, lilleline-ilutsev stiil eufeism. 16.saj lõpus ja 17.saj algul tekkis pretsioosne salongikirjandus sarnanes eufeismiga. Tekkis kultism Hispaanias
Kolmelöövilise basiilika põiklöövi keskel on 6-nurkne kooriruum, sellest kummalgi pool 5 koorikabelit. Kiriku siseruum on tänu valgmiku suurtele akendele hästi valgustatud, seda kaunistavad Giotto ja tema kaasaegsete freskod. Santa Maria del Fiore (alust. 1296) lahenduses pakkus ehitusmeister Arnolfo di Gambio uuendusena välja nelitise kohal asuva kupli, mis sel ajal veel väheste oskuste tõttu ehitamata jäi (kupli lahenduse pakkus alles vararenessansis välja arhitekt Filippo Brunelleschi). Kolmelööviline 153 meetri pikkune ja 38 meetri laiune basiilika on võlvitud roidvõlvidega. Kampaniili projekteeris 14.sajandil maalikunstnik Giotto. Nii kirik kui ka kampaniil on tahveldatud kahte värvi marmorplaatidega, mis geomeetrilisi kujundeid moodustades rõhutavad ehituses horisontaalsust. Siena katedraal (alustatud 13.saj. lõpus) on kuulus oma polükroomse marmorist tahvelduse
annaabi.ee 
