rajaja, looming kantud rahvaluule ja ,,Kalevipoja" teemadest, *Ants Laikmaa Tallinna Ateljeekooli rajaja, loomingu paremiku moodustasid eesti haritlaste pastelltehnikas loodud portreed ja maastikud, *Nikolai Türk maalis maatikke ja portreid (J. Liivi portree, ,,Lennuk", ,,Märter") Juugendstiil Tekkis, kuna taheti vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. ISELOOMUSTUS: *Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja elektika eeskujudest. *Esemed pidid olema lihtsad, funktsionaalsed. *Arhitektuuris loobuti klassitsistlikest fassaadidest. *Hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust ja ehitusmasside jaotus võid seega olla ebasümmeetriline. *Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel tähtis vahend ornamentika. *Arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned.
John Ruskin ja ülistas keskaegset käsitööd, kus olid ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Vastandina uusajale, kus kujutav kunst on olnud lahutaud tarbekunstist ja arhitektuurist, olid keskajal kõik visuaalsed kunstid tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. 19.sajandi keskel sündis Ruskini ideede mõjul kunstnikerühmitus ,,Prerafaeliidid", mille liikmed tahtsid vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. Selle rühma liikmetest püüdsid eriti WILLIAM MORRIS (18341896) ja EDWARD BURNEJONES (18331898) luua uut kunstide sünteesi, muuseas asendada tahvelmaal monumentaaldekoratiivse maaliga, mis oleks seotud ka sisekujundusega. W.Morris pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. Suurbritannias levis käsitööharrastus--Arts and Crafts Movement. Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid
kloostrilise eluvormi populaarsus. Selle asendas kasvav rahvavagadus ja müstitsismis väljenduv vajadus isikliku jumalakogemuse järele. Koos sellega algas rahvuslike kirikute tekkeni viinud protsess, mis lõppes reformatsiooni, nõiajahi kõrglaine ja ususõdadega. Algasid nõiaprotsessid, mis kasvasid hiliskeskaja lõpuks nõjajahi kõrglaineks. 13. sajandi lõpus algas kunsti ja teaduse teisenemine, mis sai nimeks renssanss (algas Itaalia vararenessansiga). 14. sajandil huvituti taas Vana-Kreeka ja Rooma tekstidest. Algas ka lugemuse ja raamatukunsti hoogne areng. Selle aluseks sai paberi kasutuselevõtt ja trükikunsti teke. See demokratiseeris raamatute kättesaadavust, kirjaoskuse levikut ja õppimist. Samas võeti kasutusele püssirohi, mis viis ka relvastuse arenguni. See tähendas ajajärgu lõpul seniste palgasõduritest rüütlite asemel juba ülemineku algust regulaar- ja rahvaarmeedele.
stiil nimeks Saksamaal Jugendstil. Eestis sai nimeks juugendstiil, Prantsusmaal nimetati seda art nouveau ja Inglismaal Modern Style'ks 6. Miks õigupoolest tunti 19. sajandi lõpukümnenditel vajadust uue stiili järele? Kunstnikerühmitus „Prerafaeliidid“ tahtsid vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. 7. Millest lähtuti uue stiili ornamentika loomisel? Milline linn, milline koolkond on sellega oluliselt seotud? Ornamentika loomisel lähtuti orgaanilisest loodusest, meenutades nõtkeid, painduvaid või hõljuvaid taimevarsi, lehti ja õisi, mõnikord ka tuleleeke. Sellega on seotud Glasgow' koolkond Šotimaalt. 8. Millistes Euroopa linnades võib leida parimaid näiteid juugendlikust arhitektuurist?
Värvid ei jäljenda reaalsust, vaid püüavad luua salapärast munasmaailma. - Jaan Toorop- “Kolm pruuti”( Väga ebaloomulikud kehakunud, pliiatsite ja kriitidega tehtud, müstiline) - Skulptor: Auguste Rodin- “Suudlus” ( Marmorist, alasti kehad, erootiline) 4. Kes olid prerafaeliidid? - Ruskini ideede mõjul sündinud kunstnike rühmitus - Taheti vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. - Eriti paistis välja William Morris ja Edward Burne-Jones. Nad püüdsid luua uut kunstide sünteesi. Soovisid asendada ka tahvelmaali monumentaaldekoratiivse maaliga. - Hoonete välisilme pidi järgima siseruumide paigutust, ehitusmasside jaotus võis olla ebasümmeetriline. - Oluline vahend ornamentika. 5. Kes oli william morris ja millised olid tema eesmärgid, millised saavutused? - Soovis luua uut kunstide sünteesi
Pierre Puvis de Chavannes - prantsuse sümbolismi eelkäija; Gustave Moreau "Rändav poeet", Odilon Revon ,,Ophelia". Kuulsaim vene sümbolist on Mihhail Vrubel ,,Istuv Deemon". Skulptoritest Auguste Rodin ,,Suudlus", ,,Mõtleja". Juugendstiil: Levis esialgu tarbekunstis ja arhitektuuris, samuti sajandivahetuse kunst, taheti et ühtne stiil oleks nii arhitektuuris, maalikunstis, muusikas jne. Olid ,,Prerafaeliidid" vabaneda kõrgrenessansi kunsti mõjust ja luua vararenessansiga sarnast kunsti; William Morris. Sotimaal oli Glaskow' koolkond; Arthur MacMurdo. Juugendliku arhitektuuri esindajad olid Victor Horta ja Antonio Gaudi. Kujutavas kunstis oli see looduse jäljendamine: Aubrey Beardsley, Gustav Klimt. Rahvusromantism ja sümbolism Põhjamaades: toimus sajandivahetusel Põhjamaades, eelkõige Norras ja Soomes. Norra kunstnikud tahtsid rahvuslust teenida realismi vahenditega: Erik Werenskold, Theodor Kittelsen. Soome sattus 19
John Ruskin ja ülistas keskaegset käsitööd, kus olid ühendatud töö ja kunst, ilu ja praktika. Vastandina uusajale, kus kujutav kunst on olnud lahutaud tarbekunstist ja arhitektuurist, olid keskajal kõik visuaalsed kunstid tihedalt seotud ja neis valitses ühtne stiil. 19.sajandi keskel sündis Ruskini ideede mõjul kunstnikerühmitus ,,Prerafaeliidid", mille liikmed tahtsid vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. Selle rühma liikmetest püüdsid eriti WILLIAM MORRIS (1834-1896) ja EDWARD BURNE-JONES (1833-1898) luua uut kunstide sünteesi, muuseas asendada tahvelmaal monumentaal-dekoratiivse maaliga, mis oleks seotud ka sisekujundusega. W.Morris pühendas oma energia ja varanduse hääbuvate käsitöötraditsioonide taaselustamisele. Suurbritannias levis käsitööharrastus--Arts and Crafts Movement. Loodi esemeid, mis olid vabad klassitsismi ja eklektika eeskujudest. Esemed pidid
,,Põrguväravad" (näeme Michelangelo eeskuju) Juugendstiil Tärkas Suurbritannias, tööstlusliku revolutsiooni mõjudel. Kunstiteadlane J. Ruskin väitis, et tööstustoodang on ebaesteetiline ning ühiskondlikult kahjulik. Juugendstiil on sümbolism üle kantuna sisekujundusse, arhitektuuri ja graafikasse. 19. saj keskel sündis kunstnikerühmitus Prerafaeliidid, mille liikmed tahtsid vabaneda kõrgrenessansi ja sellele toetunud kunsti mõjust ning luua keskaegse või vararenessansiga sarnast kunsti. Eriti William Morris ja Edward Burne-Jones püüdsid luua uut kunstide sünteesi, muuseas asendada tahvelmaal monumentaal-dekoratiivse maaliga, mis oleks seotud ka sisekujundusega. Suurbritannias levis käsitööharrastus Arts and Crafts Movement. Visuaalses keskkonnas ühtse stiili loomisel peeti oluliseks vahendiks ornamentikat. Burne-Jones: ,,Kuldne trepp". Dante Gabriel Rossetti: ,,Beata Beatrix/Beatrice", ,,Kodu aasadel"
hakkasid järjest tugevnema ka ringina ümber Moskva asuvad kloostrid, mille tugevad müürid moodustasid otsekui lisa kaitsevööndi. Kremlisse ehitati aga nii sakraal- kui ka profaanhooneid. Viimastest paistis silma nn. Granovitaja Palata(15.saj.) mille itaallased Marco Ruffo ja Pietro Antonio Solari ehitasid suurte vastuvõttude ja tähtsate nõupidamiste tarvis. Granovitaja Palata seinte jämedas rustikas võis aimata mõningat sidet Lääne-Euroopa vararenessansiga. Enne seda oli aga samuti itaalia arhitekti Aristoteles Fioravanti juhtimisel (1475-79) valminud Moskva Uspenski katedraal. Eeskujuks Vladimiri samanimeline peakirik, ühendas Itaaliast tulnud ehitusmeister renessanssarhitektuuri võtted vene ehituskunsti traditsioonidega. Siluetilt üsna sarnane oma Vladimiri nimekaimuga, tundub kiriku töötlus märks viimistletum. Siseruumis aga andis raskepäraste püloonide asendamine märksa
annaabi.ee 
