masseenia maakond*spartiaat-sparta kodanik*perioigid-isiklikult vabad aga kodaniku õigused puudusid ja sõjavägi oli kohustuslik.*geruusia-vanemate nõukogu(30 inimest, alates 60a.)*efoor-riigiametnik(neid oli 5)kontrollisid kuningate ja ametnike tööd.*sõjalisel otstarbel loodi peloponnesuse liit(koondas lõuna-kreeka linnriigid,loodi 6 saj. Ekr,siseriiklikult iseseisev välispoliitika ühine).*ATEENA- *atika maakond*valitseja solon 594 ekr*solon- 1.kaotas võlaorjuse.2.jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.3.kodanike õigused ja kohustused seadis sõltuvusse varanduslikult.4. suurendas vaeste võimalusi riigi asjades osaleda.*Perikles-ateena sai demokraatlikuks *kõige tähtsam oli rahvakoosolek(6000 liiget) ja seal valiti bulee e. Vanematenõukogu(500 liiget)*rahvakoosolek valis ja vandekohtu ja ka riigiametnikud(strateegid-väejuhid)*oli inimlikum valitsemis kord.*kodaniku õigused üle 20+ meessoost põliselanikul.*kohustusid teenima sõjaväge(kõige jõukamad-
polis Sparta Ateena asukoht Lakoonika ja Messeenia maakond Atika maakond Kesk-Kreekas Lõuna-Kreekas e Peloponnesose poolsaarel keskus 4 kindlustamata küla Linn Ateena Soloni reformid (594 eKr): keelas võlaorjuse Lykurgose seadused, mis pärinesid ja jagas kodanikud varanduslikesse 8. sajandist eKr ja olid tuntud oma gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused karmuse poolest seati sõltuvusse varandusest, mitte sünnipärast; Kleisthenese reformid (507 eKr) muutsid Ühiskonna- Ateena veelgi demokraatlikumaks, sest korralduse asendasid rahvakoosoleku suguvõsajärgse
Neoliitikum-noorem kiviaeg paikne eluviis savinõude valmistamine, ketramine, riide kudumine tegeldi lisaks eelnevatele ka maaharimise ja karjakasvatusega. Tsivilisatsiooni tekkimine: TSIVILISATSIOON hästi korraldatud ja kõrge tasemega ühiskond. Tekkimise põhjused: viljelusmajanduse tekkimine, metallide kasutamine. Tunnused: ühiskondlik tööjaotus, ühiskond on jagunenud erinevatesse varanduslikesse klassidesse, riikluse kujunemine, kirja tundmine. Esimesed tsivilisatsioonid: Mesopotaamia, Egiptus, India, Hiina, Kesk-Ameerika, Kreeka. Miks eraldus metalliajal käsitöö põlluharimisest ja karjakasvatusest? Tööriistade valmistamine nõudis spetsiifilisi oskusi. Egiptuse riik ja ühiskond: I klass: VAARAO seadusandja, kõrgem preester, sõjaväe ülemjuhataja, piiramatu võim. II klass: PREESTRID vaarao nõuandjad, viisid läbi reiligiosseid kombetalitlusi
Messeenia maakonda,keskuseks ei kujunenud mitte linn vaid 4kindlustamata küla. Ühiskonnakorralsud põhines Lykurgose seadustel,mis pärnesid 8.saj ja olid tuntud oma karmuse poolest. Kihid-Sartiaadid-Vabad kodanikud Perioigid-vabad,kuid ei omanud poliitilisi õigusi ja Heloodid-orjad Ateena-Hõlmas Atika maakonda.Demokraatlik riigikorraldus oli kujunenud pärast Aoloni reforme,kes keelas võlaorjuse ja jagas kodanikud varanduslikesse gruppidesse.Lõplikult kinnitus Ateena demokraatia Periklese ajal. Kihid- Kodanikud-vabad meessoost täisealised ning nende naised ja lapsed.Metoigid-vabad ( ei omanud kodanikuõigusi) ja Orjad. Valimiskorraldus: Rahvakoosolekud võisid toimuda kui kohal oli vähemalt 6000 meest. Tähtsamad mehed olid strateegid. 7.OM,teater ja lüürika Vanas-Kreekas, Homeros-OM peeti iga 4 aasta tagant Zeusi pühamus Olümpias Lõuna_kreekas. Osalesid ainult hellenid,mitte barbarid.Naistele oli keelatud
treeninguga tegelema, alles kolmekümneselt loeti neid täisväärtuslikeks kodanikeks, kes pidi olema abielus ja omama maad. Karm distsipliin tagas stabiilsuse, türanne Spartas polnud. 2. Demokraatia · Rahvakoosolek kõik kodanikud osalevad · Nõukogu ja ametnikud valitakse rahva seast Ateena hõlmas Atika maakonna, demokraatiliku korraldusega alates Soloni reformidest (piiras võlaorjastamist ja jagas kodanikud varanduslikesse kihtidesse), demokraatia kinnistus Periklese ajal Ühiskond: · Kodanikud (vabad täisealised põliselanikud mehed, 10%) · Metoigid e. vabad võõramaalased (kodanikuõigused puuduvad, pidid maksma makse ja osalema sõjaväes) · Orjad (sisseostetud sõjavangid või oma võlaorjad) Võimu jaotus Ateenas: · Rahvakoosolek e. ekleesia (toimus iga 10 päeva tagant, miinimum arv kodanikke 6000, kõik pidid
Keskuseks oli 4 kindlustatud küla, mille elanikud vaid vabad kodanikud. Ühiskonnakorraldus põhines LYKURGOSE SEADUSTEL, mis on tuntud oma karmuse poolest. ÜHISKONNAKIHID: Aristokraatideks nimetati SPARTIAATE ainus kodanikkond, 5% PERIOIGID vabad inimesed, ilma kodanikuõigusteta HELOODID orjad ATEENA Hõlmas ATIKA maakonna (Peloponnesose ps keskus). ~5 saj eKr hakkas arenema demokraatlik korraldus SOLONI REFORMIDE tõttu (594 eKr). Ta keelas ära võlaorjuse, jagas elanikkonna varanduslikesse gruppidesse õigused ja kohustused sõltusid varanduslikust seisukorrast. KLEISTHENES (507) teeb reformid, mis täiendavad Soloni omi, Kreeka saab veel demokraatlikumaks. Territoriaalse jaotuse sissetoomine riigiametnikke igast piirkonnast võrdne arv. Lõplikult kinnistub demokraatia Kreekas 5.saj keskel eKr, kui valitseb PERIKLES. ÜHISKONNAKIHID Kõrgeim kiht KÕIK KODANIKUD vabad põliselanikest +20 mehed, keda oli
tegevust. valiti hääletamisega. Nõukogu Geruusia 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu- heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas a. Soloni reformid (594 eKr) · Keelati võlaorjus. · Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. · Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. b. Periklese reformid (460-430 eKr) · Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. · Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. · Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. · Kodanikud olid maksuvabad. 5. Sparta kasvatus a. Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek.
kontrollimas teiste tegevust. (väejuhid), kes valiti hääletamisega. Nõukogu Geruusia 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu-heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas Soloni reformid (594 eKr) Keelati võlaorjus. Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi:
tegevust. hääletamisega. Nõukogu Geruusia 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu- heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas Soloni reformid (594 eKr) Keelati võlaorjus. Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi:
tegevust. hääletamisega. Nõukogu Geruusia – 30-liikmeline, üle 60a. 500-liikmeline, mis valiti liisu- heitmisega ja oli kõrgemaks organiks koosolekute vahel. 4. Demokraatia areng Ateenas Soloni reformid (594 eKr) Keelati võlaorjus. Kodanikud jagati varanduslikesse gruppidesse. Kodanike õigused ja kohustused sõltusid varandusest, mitte sünnipärast. Periklese reformid (460-430 eKr) Kogu võimutäius kuulus rahvakoosolekule. Kõik kodanikud olid seaduse ees võrdsed. Aristokraatidel polnud poliitikas privileege. Kodanikud olid maksuvabad. Sparta kasvatus Spartiaadid olid elanikest vähemuses aga võimu hoidmiseks tuli tagada sõjaline üleolek. Kasvatussüsteemi eesmärk oli riigi kontrolli all arendada sõjamehe-omadusi:
Võim toimis ainult promeeriumi sees. Võim, mida enne kandis kuningas, jaotati konsulite ja muude magistraatide ja rahvatribuunide vahel. Sellele lisandub veel census. Erakordne, sest kehtib 5 aastat. Neid oli 2 meest. Erinev teistest institutsioonidest, censori amet oli mõeldud pensoneerunud magistraatidele. Pidid olema kõrges eas, karjääri lõpus olevad inimesed. Valiti inimesed, kellel ei olnud kellegagi konflikte, väärikad. Algselt tähendas kodanike loendamist, määramine varanduslikesse gruppidesse. Tänu sellele sai ülevaate määratavatest maksudest ja ettevõetavatest avalikest töödest. Et määrata, kes milliste vahenditega saab osa võtta sõjast. Kes on võimeline mängu panema hobuse, varustuse, enda mehi kaasa võtta. Arvatakse, et al 4 saj tekkis inimeste grupp equites- ratsanik, alamaadelkond. Teine seisus. Arvutati maavalduse järgi. Hiljem kinnisvara. Censorid jaotasid rahva marsi väljakul. Toimub puhastusriitus, lustrum, ka 5-aastane periood
annaabi.ee 
