Tallinn: Müügiguru OÜ...............................12 Smartinvest. (kuupäev puudub). Investeerimine. Kasutamise kuupäev: 22.03.2016, allikas SmartInvest: http://www.smartinvest.ee/INVESTEERIMINE.............................12 SISSEJUHATUS Investeerimis võimalusi ettevõttes on erinevaid. Eesmärk on näidata, et peale ettevõtte endasse investeerimise on võimalik paigutada raha kinnisvarasse, aktsiatesse ja väärismetallidesse. Neid kolme varaklassi käsitlen antud uurimises. Toon välja ettevõtte alt investeerimise plussid või miinused varaklasside juures. Teema uurimisel kasutasin nii raamatute abi, kuid peamiselt interneti allikaid. Väga palju on teemas käsitletud enda teadmisi ja kogemusi, mida olen üritanud edasi anda nii selgelt kui võimalik. 1 INVESTEERINGUD ERINEVATESSE VARAKLASSIDESSE Ettevõttel või ettevõtte juhil on võimalus investeerida erinevatesse varaklassidesse eraisikuna või juriidilise isikuna
Mida rohkem ajaloolist infot investeeringu kohta on, seda statistiliselt pädevamad on selle põhjal tehtud prognoosid. Mitme tsükli andmete analüüsimisel tuleks jälgida, et algus- ja lõpp-punkt ei satuks väga erinevatesse tsükli faasidesse, kuna sellisel juhul annab keskmise tootluse leidmine üsna erinevaid tulemusi. Portfell peaks sisaldama võimalikult erinevaid varaklasse: aktsiaid, võlakirju, tooraineid, kinnisvara. Varaklassi pikaajalise tootluse leidmiseks saab kasutada vastavaid indekseid. Investeeringu tootluse leidmiseks tuleks investeeringud viia ühte valuutasse kuid see pole nii lihtne kui esmapilgul paistab, nimelt on valuutarisk eraldi riskikategooria, mis on teistest peamistest varaklassidest praktiliselt sõltumatu ja küllaltki volatiilne ning see mõjutab tootluse prognoosimist ( Eesti Päevaleht 2008; 173 - 178) 2.1 CAPM mudel
IT lahenduste levik – pakub lahendusi ja võimalusi Võrgustumine, suured andmehulgad (asjade võrgustumine, erinevates valdkondades: energiatehnoloogiate pilveraalinduse kasv, majade ja linnade muutumine arendamisel, paindlike töövõimaluste loomisel, „nutikateks, suurte andmekogude ehk „big data“ kasv, valitsemisvormide tõhustamisel, uute ärialade leidmisel. isikuandmete kui uue varaklassi teke) – toob endaga kaasa palju turvalisuseriske. Seadusloome mahajäämusest tulenevad võimalikud piirangud, arusaamatused. Võrgustumine (asjade võrgustumine, Uued kasutajaliidesed traditsiooniliste asemele – uute pilveraalinduse kasv, majade ja linnade muutumine tehnoloogiate kasutuselevõtt eeldab investeeringuid ning personali
sellel on keskmine riskitase. SEB Strategy Balanced fondi näol on tegemist üsna uue fondiga, mis asutati 2008. aastal, ostuklass käivitati aga alles aastal 2012. Fondivalitsejaks on Seb Asset Management S. A, mis asutati 15.07.1988 ja asub Luksemburgis. Ettevõtte aktsiakapitali väärtus on 2 miljardit eurot. SEB Strategy Balanced on ülemaailmselt investeeriv fondifond, mille vara paigutatakse olenevalt finantsturgude väljavaadetest kuni seitsme varaklassi fondidesse. Fondi vara paigutatakse peamiselt aktsia-, võlakirja- ja riskimaandusfondidesse, kuid turu muutusi arvestades investeeritakse vähesel määral ka teistesse varaklassidesse, milleks on toorme-, valuuta-, kinnisvara- ja riskikapitalifondid. Strateegiafondi eesmärk on saavutada stabiilsem tootlus turuväljavaatest oleneva varaklasside ja fondide valiku kaudu ning ületada riskivaba tootlusmäära pika aja jooksul 3-4% võrra.
Mida rohkem ajaloolist infot investeeringu kohta on, seda statistiliselt pädevamad on selle põhjal tehtud prognoosid. Mitme tsükli andmete analüüsimisel tuleks jälgida, et algus- ja lõpp-punkt ei satuks väga erinevatesse tsükli faasidesse, kuna sellisel juhul annab keskmise tootluse leidmine üsna erinevaid tulemusi. ( Väärtpaberite teejuht 2008: 173 - 178) Portfell peaks sisaldama võimalikult erinevaid varaklasse: aktsiaid, võlakirju, tooraineid, kinnisvara. Varaklassi pikaajalise tootluse leidmiseks saab kasutada vastavaid indekseid. Investeeringu tootluse leidmiseks tuleks investeeringud viia ühte valuutasse kuid see pole nii lihtne kui esmapilgul paistab, nimelt on valuutarisk eraldi riskikategooria, mis on teistest peamistest varaklassidest praktiliselt sõltumatu ja küllaltki volatiilne ning see mõjutab tootluse prognoosimist ( Väärtpaberite teejuht 2008: 173 - 178) See oli lühike sissejuhatus tootluse olemusest, selle kasutamisest investeeringute
mõttekam teha virtuaalset kulda ostes. Kuna kuld on anonüümne, siis eraisikulise pankroti korral jääb see sulle alles ja nii on võimalik tekkinud kriisi veidi pehmemalt läbi elada. Kulda soovitab Roosaare eelkõige neile, kes on juba rikkad ja tahavad ennast kaitsta pöördeliste sündmuste vastu. Alustav investori peaks eelistama rahavoogu pakkuvaid investeeringuid. Metsa- ja põllumaa kui investeering. Tinglikult saab neid lugeda kinnisvara varaklassi kuuluvaks - maad saab välja renitda ja koguda sellelt passiivset sissetulekut. Teoreetiliselt on võimalik mõlemasse varaklassi investeerida ka läbi fondide, aga see eeldab päris suurt kapitali. Reaalsem ja levinum võimalus metsa investeerida on osta endale metsamaad ja müüa selle järelkasvu. Samal ajal nõuab mets palju hooldust ja aega. Lisaks tuleb maksta ka maamaksu. Eksperdid hindavad metsamaa tootluseks 3-5% aastas, mis on üsnagi nadi tootlus.
Investeerimismõisted Aktsia - väärtpaber, mis näitab selle omaniku õigust osale ettevõtte varast ja kasumist. Börsil kaubeldav fond (ETF)- Väärtpaber mis järgib indeksit, toorainet, mõnda varaklassi nagu indeksfond, kuid on börsil kaubeldav. ETF-e on võimalik osta võimendusega ning müüa lühikeseks. Kõige enam tuntud börsil kaubeldav fond on SPDR, mis järgib SP500 indeksi liikumist ja selle sümbol on SPY. Dividend - Osa ettevõtte kasumist, mis makstakse lihtaktsiate ja eelisaktsiateomanikele. Dividendi väljamaksu kordaja - Iseloomustab, milline osa puhaskasumist makstakse välja dividendidena Dividendipäev - Dividendide väljakuulutamisel määratakse ex-dividendi kuupäev
Aktsiaturu indeks on indeks, mis iseloomustab aktsiate kursi muutumist mingi eelmise ajavahemikuga võrreldes. Eestis kasutusel olevate indeksitega saad tutvuda NASDAQ-i veebilehel. Aktsiatega kauplemisel on oluline määratleda oma sihid ning kindlasti eelnevalt kindlaks määrata oma riskijulgus. Vastavalt sellele tuleks valida edasine strateegia, kindlasti ei tohiks kogu portfelli 8 paigutada ühe aktsia alla, ning ainult ühe varaklassi soetamine on tihti liiga riskantne, parima valiku leidmisel on alati nõus aitama meie spetsialistid. Väga oluline aktsiatega kauplemisel on hoida kinni varem paika seatud strateegiast, distsipliin on edu alus. Selles osas saab kasutada kõikidel turgudel limiithinnaga ordereid, mõnedel turgudel on võimalik kasutada ka keerukamaid orderitüüpe nagu stopp orderid. Stopp order aitab kaitsta kahjumi eest ning see realiseeritakse, kui hind on liikunud teatud tasemeni.
riskitaluvus, Investori kogemus, Tehingukulud, IT-lahenduste olemasolu Riski mõiste; süstemaatiline ja mittesüstemaatiline risk. Riski mõõdikud (standardhälve, beetakordaja). Risk võimalikke tulemuste hajuvust oodatava tulemuse suhtes Süstemaatiline risk nimetatakse ka tururiskiks ning viitab võimalusele, et portfelli tulusus kannatab tänu turu üldiste tingimuste halvenemisele. Süstemaatilist riski ei ole võimalik ühe turu piires hajutada. Mittesüstemaatiline risk ühe varaklassi risk ning erinevalt süstemaatilisest riskist on võimalik spetsiifilisi riske portfellis hajutada. Standardhälve statistiline väärtus, mis näitab, kui palju väärtused erinevad keskmisest väärtusest. Suurem kõikimune tähendab suuremat riski. Aktsiate standardhälvet väljendab ajalooline volatiilsus (kõikumine mingil möödunud perioodil) Beetakordaja mõõdab süstemaatilise riski suhtelist suurust; volatiilsuse mõõdik näitab kui palju muutub
Kinnisvaraturu langusperioodil avalduvad riskantsete laenude väljastamise tagajärjed maksehäirete esinemise tõenäosuse 19 suurenemisega. Mida enam täieneb maksehäirete register, seda suurema osakaalu panga laenuportfellist moodustab halbade laenude maht, näidates panga avatust kinnisvaraturust tulenevatele riskidele. Järgnevalt on vaadatud kinnisvarale omaseid riske andmaks ülevaadet just seda varaklassi mõjutavate riskide tunnustest. Kinnisvaraga seonduvad riskid võib jagada oma olemuse põhjal süstemaatilisteks ja mittesüstemaatilisteks. Süstemaatiline risk on juhusliku iseloomuga ning ei ole täielikult mõõdetav ja kontrollitav. Üsnagi suure tõenäosusega toob staatiline risk peaaegu alati kaasa rahalise või varalise kahju. Süstemaatiliseks riskiks loetakse näiteks looduskahjustused ning sellist riskitüüpi on võimalik maandada mitmete
annaabi.ee 
