Peeter I Marit Mõts Märts 2012 Ettevõtte logo Lapsepõlv ja tsaariks saamine Peetri noorusaastad Preobrazenski lossis Tutvumine Anna Monsiga Sõjamängud Võimuvõitlus Moskvas Põgenemine Troitsesse Tähtsamad iseloomujooned Peeter loob uue armee · Raha võtmine kloostri kassast · Raha võtmine endiste tsaaride varakambrist Narva lahing ja Peeter I · Rootslased jõuavad Narva alla · Narvalahing 19.novembril 1900 · Venelaste põgenemine Sõjategevus Eesti-ja Liivimaa mandriosas · Narva ümbruse vallutamine · Venelaste strateegia Rootsi laevastiku hävitamine Tartu lähedal · 1704. aastal Narva piiramine · Peipsi järv · 12 meeskonda · 7 laeva
Vene vägi paisati laiali mehed püüdsid põgeneda üle Narva jõe, kuid sild murdus suure raskuse tõttu ja paljud sõdurid uppusid. Sõjategevus Eestimaal Pärast seda kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Venemaale, et hakata ette valmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest Raha võttis ta ka endiste tsaaride varakambrist, tagavaradest, mis oli ettenähtud kasutamiseks äärmise vajaduse korral. Peeter vallutas kogu Narva ümbruse ja rajas Narva suudmesse uue linna. Peipsi järvel valitsesid Rootsi sõjalaevad. Nad ei lasknud kahe aasta jooksul Peipsi järvele ühtegi veesõidukit. Tartu rüüstamine 1708.a. Feldmarssal Seremetjev ei oodanud tsaari külaskäiku. Ta lootis Tartut vallutada linna näljutamisega. Linna piiras ta ida poolt, kus müürid olid kõrged ja hästi kindlustatud.
Osalejad saavad põnevate katsete käigus ise proovida loodusseaduste paikapidavust ning avastada uut ja põnevat. Morgensterni saal on pühendatud tsaariaegsele ülikoolile. Eksponeeritud on linnale ja ülikoolile värvi lisanud üliõpilasseltside ja korporatsioonide esemeid ning projekteeritud hoonete makett. Ajaloo muuseumis asub ülikooli varakamber, kus eksponeeritakse valikut ülikooli väärtuslikematest varadest. Ülikooli varakambrist leiab seni harva eksponeeritud või lausa esimest korda välja toodud haruldusi, mis kõnelevad ülikooli ideest ja selle vaimust. Paljude teiste harulduste kõrval on varakambris võimalik tutvuda ainsate säilinud detailidega Rootsi kuninga Gustav II Adolfi originaalmonumendist, Vene keiser Aleksander I poolt allkirjastatud ülikooli asutamisdokumendiga ning Aleksander Puskini surimaskiga. Igal esemel selles ruumis on oma lugu.
) Pärsia kunst: Pärslased olid tulekummardajad, nad võtsid raha kasutusele ning panid aluse teesüsteemile. Teada on haudehitised ja lossid, tuntumad kuningalinnad olid: Persepolis, Susa, Pasargadai. Kapiteelid( samba ülemine osa) olid sageli ka loomapea kujulised, relieefidest on kuulsaim nn Dareiose kaardivägi Susas. Hunn Attila ja Dsingiskaan vms leidmata kuppelhauad Lossi seinad kaetud maalidega, mehed tumedamad naised heledamad Kujutavast kunstist kuldsed maskid atreuse varakambrist Mükeenes lõvide värav KREEKA ARHIDEKTUURISÜSTEEM Kõige tähtsam oli templi ehitus! Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosnevast alaehitisel (Krepidoma), mille ülemine aste oli stülobaat. Põhiplaani keskne ruum oli naos e' cella, eeskoda oli pronaus, opistodomos e tagumine ruum SKULPTUUR II ÕITSEAJAJÄRGUL 23.09.14 Vormiline ilu muutus tähtsamaks, toonitati õrnust ja leebust Kaunis stiil!
• Järgnes sillutatud õu, mida ümbritses sammaskoda • Pearuum megaron ehk meestesaal • Kasutati prinitiimset võlmimist, sammas läks laiemaks. Kõige omapärasemaks näiteks on kuppelhauad. Kõige kuulsam kuppelhaud on Atreuse varakamber, läbimõõt 14.2m ja kõrgus 13.6m • Lossi seinad olid kaetud maalidega. Kuldsed maskid ja lõvide värav oli leitud Atreuse varakambrist KREEKA KULTUUR Arhitektuur Kreeka tempel seisis ühest või mitmest astmest koosneval alaehitisel krepidoma, ülemine aste oli stülobbaat. Seejärel tuli sammas, tüvi ja ülemine osa kapiteel, mis omakorda koosnes echinosest ja abakusest. Seejärel tuli arhitraav, mille peal oli friis, mis omakorda jagunes metoopideks(plaat millel on relieef) ja triglüüfideks. Samba jooned on kannelüürid. Katuse alumine äär on geison. Ülemine osa on sima. Akroteerid( katuse kaunistused)
3. Sõjategevus Eestimaa territooriumil ja selle mõju eestlastele. 3.1 Peeter loob uue armee. Pärast seda kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi, et hakata ette valmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest, ka üleliigsed kirikukellad käskis ta ümber valada. Raha võttis ta ka endiste tsaaride varakambrist, tagavaradest, mis oli ettenähtud kasutamiseks äärmise vajaduse korral. Peeter mõistis, et armee loomiseks vajab ta kohalikku tööstust, metallide töötlemist, riidevabrikuid ning meistreid. Peeter ehitas suure laevastiku Musta mere tarbeks. Koidust ehani valmistati ette uusi soldateid ja ohvitsere. Kuna aadli ratsavägi polnud usaldatav, siis palgati vabatahtlikena igast seisusest rahvast. 3.2 Sõjategevus Eesti- ja Liivimaa mandriosas.
ja Lõuna-Karjala, kuid sai siiski tagasi Soome. 2.1 Peeter loob uue armee. Pärast seda kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi, et hakata ette valmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest, ka üleliigsed kirikukellad käskis ta ümber valada. Raha võttis ta ka endiste tsaaride varakambrist, tagavaradest, mis oli ettenähtud kasutamiseks äärmise vajaduse korral. Peeter mõistis, et armee loomiseks vajab ta kohalikku tööstust, metallide töötlemist, riidevabrikuid ning meistreid. Peeter ehitas suure laevastiku Musta mere tarbeks. Koidust ehani valmistati ette uusi soldateid ja ohvitsere. Kuna aadli ratsavägi polnud usaldatav, siis palgati vabatahtlikena igast seisusest rahvast. 2.2 Sõjategevus Eesti- ja Liivimaa mandriosas.
käsutasid teenijaid. Penelope ega Telemachos ei saanud suure meesteväe talumatuse vastu midagi teha. Penelope lootis, et kosilased tüdinevad ootamisest, sest naine rääkis, et ei või enne mehele minna, kui pole valmis kudunud surilina oma mehe isale. Töö aga ei saanud ega saanud valmis, kuna penelope harutas igal öösel üles selle, mis ta päeval kudus. Kosilased said selle teada ning hakkasid ikkagi tema juures käima. Lõpuks leidis Penelope varakambrist nooli täis tupe ja suure vibu, mida suutis vinna tõmmata vaid Odysseus, ning teatas, et nõustub abielluma sellega, kes jaksab vibu pingule tõmmata ja noole läbi kaheteistkümne kirvesilma kihutada. Ükski tugevatest kosilastest ei saanud ülesandega hakkama. Viimaks otsustas vibu proovida tundmatu kerjusena koju saabunud Odysseus ise, kes pärast sooritust tappis talumatud kosilased. Hämmeldunud Penelope täitis koja rõõmuhõisetega. Kükloop
Enamik Vene väejuhte läks Rootsi poolele üle ning öö hakul tunnistasid venelased end võidetuks. Peeter loob uue armee. Pärast seda, kui Peetril oli selge, et Narva all saab tema armee lüüa, otsustas ta kiiremas korras sõita Novgorodi, et hakata ette valmistama uut sõjaväge. Selleks, et luua uut armeed, oli vaja väga palju raha ja vahendeid. Raha käskis ta võtta kloostrite kassadest, ka üleliigsed kirikukellad käskis ta ümber valada. Raha võttis ta ka endiste tsaaride varakambrist, tagavaradest, mis olid ette nähtud kasutamiseks äärmiste vajaduste korral. Peeter mõistis, et armee loomiseks vajab ta kohalikku tööstust, metallide töötlemist, riidevabrikuid ning meistreid. Peeter ehitas suure laevastiku Musta mere tarbeks. Koidust ehani valmistati ette uusi soldateid ja ohvitsere. Kuna aadli ratsavägi polnud usaldusväärne, siis palgati vabatahtlikena igast seisusest rahvast. Sõjategevus Eesti- ja Liivimaa mandriosas.
fassaadi ette. See oli ,,Varakamber" ehk el-Kasneh, Petra kõige kuulsam ehitis, kuigi ta on enam antiikarhitektuuri saavutus kui nabatealaste kohalikel traditsioonidel baseeruva ehituskunsti esindaja. Arvatakse, et fassaadi tipus asuvas urnis hoiti vaaraole kuulunud aaret. Aareteotsijatest välismaised külastajad pildistasid agaralt fassaadi tippu, lootes kindlaks määrata varanduse asukohta. ,,Varakambrist" edasi mägedevaheline org laieneb ja silmale avanevad lõheroosast ja ka teistes värvitoonides liivakivist kaljuseintesse raiutud hauakambrid. Tuulele avatud raiddetaile on erosioon tunduvalt, mõnikord lausa tundmatuseni kahjustanud. Küllaldaselt arheoloogilist tõestusmaterjali on leitud väitmaks, et Petra ehitised ei olnud algselt roosipunased ega lõherooad, vaid olid üle krohvitud ja kaunistustega kaetud. Ilmselt jättis Petra oma hiilgeajal
annaabi.ee 
