Varaan uurimus töö (0)

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

12

pdf

Varaan uurimus töö

Tallinna Järveotsa Gümnaasium Robert Poll 4.c klass Varaanide väljasuremisoht Mini-teadus Juhendaja: õpetaja Ester Meerja Tallinn 2021 Sisukord Sissejuhatus Mis loom on varaan ? Vaaranide elupaik ja huvitavad faktid nende kohta Kas vaaranid on väljasuremisohus ? Kokkuvõte Kasutatud kirjandus 2 Sissejuhatus Mulle väga meeldivad haruldased loomad ja vaatan tihti erinevaid loodussaateid. Ma juhtusin vaatama noortesarja ja seal nägin koduloomanaVaraani. Kuna ma ei olnud sellest loomast ennem midagi kuulnud, siis hakkas see mulle huvi pakkuma. Mulle tuli idee, et võiksin uurida

Kategoriseerimata

14

pptx

Komodo varaan

Komodo varaan Richard-Sven Rivik Komodo varaan (Varanus komodoensis) on maailma suurim sisalik, kes võib kasvada üle 3 meetri pikkuseks ning kaaluda kuni 70 kg. Komodo varaan elab vaid mõnel Indoneesia saarel (Komodo, Rinca, Flores, Gili Motang ja Gili Dasami). Komodo varaan on Ohvrit ei tapa tihti ohtlik röövloom, kelle mitte tema saagiks langevad hirmsad lõuad, vesipühvlid, vaid hoopis suus metssead, hirved ja elavad väga kõiksugu väiksemad mürgised bakterid. loomad ning ta ei Hammustanud ütle ära ka raibetest. suurt looma, jääb Leidnud saagi, ta ootama, kuni kargab ta sellele see bakterite välkkiirelt kallale, ja toimel sureb, ja siis

Bioloogia

18

doc

Austraalia loomastiku uurimistöö

küünised. Pea on välja venitatud, ent tömbilt ümardunud, seda katavad arvukad hulknurksed kilbised. Kael on pikk ja jäme. Saba on tugev, külgedelt lamenenud, tavaliselt sama pikk või pisut pikem kui pea ja kere kokku. Keha on kaetud ümarate soomustega, kusjuures iga soomust ümbritsevad rõngana pisemad soomusjad sõmerad. Keele ehitus on selline nagu madudelgi: see on pikk, tipus sügavalt kaheks lõhestunud ja erilisse tuppe sisse tõmmatav. Komodo varaan on üle kolme meetri pikk ja seega on ta suurim nüüdisaegne sisalik. Komodo varaan elutseb Indoneesia saartel ja Põhja-Austraalias. Komodo varaan magab öösiti puuokstel rippudes või kaljude vahele peitudes. Kui tõusnud päike tema keha soojendab, varaan elavneb ja siirdub toittu hankima. Ta sööb praktiliset kõike, mida õnnestub kinni puuda, kaasa arvatud liigikaaslasi. (Andres 2001:1-3)

Bioloogia

13

docx

Indoneesia

Indoneesia UT LR-geograafia ÜLDANDMED Indoneesia on riik Kagu-Aasias. Nimi "Indoneesia" tuleneb ladinakeelsest sõnast Indos ('India') ja kreekakeelsest sõnast nesos ('saar'). Hiljem võeti kasutusele sõna Indonesia. Koloniaalajastul kasutati Indoneesia piirkonna kohta nime Hollandi India. Pindala 1 904 569 km² (2016). See hõlmab suurema osa Indohiina poolsaare ja Austraalia vahele jäävatest saartest. Indoneesia on suuruselt maailma riikide hulgas 14. kohal. Kogupindalast on maismaad 1 811 569 km 2 ja siseveekogusid 93 000 km2. Indoneesia on rahvaarvult maailma neljas riik. 2015. Aasta seisuga on seal 255 993 674 inimest. Pealinn on Jakarta, kus elab umbes 9 mln inimest. Kokkuleppeline riigikeel on malai keelel põhinev bahasa Indonesia; lisaks u 700 kohalikku keelt. Rahaühik on ruupia ja üks euro on 70 ruupiat. GEOGRAAFILINE ASEND Ekvaatoril, India ja Vaikse Ookeani vahel, asuv Indoneesia koosneb 17 508 saarest, neist 6000-l elatakse püsivalt. Indoneesia jagab maapiiri Ma

Geograafia

16

doc

Indoneesia - uurimustöö

Carl Robert Jakobsoni Nimeline Gümnaasium Indoneesia Uurimustöö Siim Teder 10c Juhendaja: Hilje Nurmsalu Viljandi 2008 Sisukord Lk2 ..................................................Sisukord Lk3 ..................................................Sissejuhatus/Üldandmed Lk4 ..................................................Geograafiline asend Lk5 ..................................................Looduslikud tingimused Lk6 ..................................................Riigi arengutase Lk7 ..................................................Rahvastik Lk8 ..................................................Energiamajandus Lk9 ..................................................Põllumajandus Lk10 ................................................Transport Lk11 ........................................

Geograafia

14

doc

Väga põhjalik kokkuvõte Eestis elavatest roomajatest

Roomajate üldiseloomustus Keda nimetatakse roomajateks? Roomajate (Reptilia) klassi kuulub maailmas umbes 6000 liiki selgroogseid loomi. Need on enamuses maismaaloomad, kuhu kuuluvad loomad jaotuvad seltsidesse: kilpkonnalised, kärsspealised, krokodillilised ja soomuselised. Eesti roomajad (kokku 5 liiki) kuuluvad kõik seltsi Soomuselised (Squamata). Roomajate välimus Erinevatesse roomajate seltsidesse kuuluvate liikide välimus on erinev - see võib olla sisaliku-, mao- või kilpkonnalaadne. Siinkohal ei hakka me kirjeldama meil mitteelavate rühmade (nt. kilpkonnaliste ja krokodilliliste) välimust. Samas on aga kõigi roomajate nahk kuiv, näärmeteta ja kaetud erineva suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu o

Loodus

46

doc

Erizooloogia lühikonspekt

pindadel. N. kaspiageko, müürigeko Sgk Skinklased - Kehalaadilt sihvakad. Jäsemed suhteliselt lühikesed või mandunud. N. apteegiskink Sgk Sisallased - Kehalaadilt sihvakad. N.arusisalik, kivisisalik. Sgk Vaskuslased - rohkesti mandunud jäsemetega (ja jäsemeteta) madujaid liike. N. vaskuss, stepivaskuss. Sgk Varaanlased – sihvaka keha, pika saba ja hästi arenenud jäsemetega. Jooksevad kiiresti. N. hallvaraan, komodo varaan. Alamselts MAOLISED - keha pikk, ussilaadne. Jäsemeid pole, puuduvad ka vöötmeluud. Võimelised neelama suuri toidupalasid. Silmalaud liitunud, läbipaistvad. Sgk pimemadulased – väga algelised, silmad mandunud, elutsevad maa sees vageljate loomadena. N. vagelpimemadu. Sgk boalased – tähelepanu äratavad suurusega. Mürgihambad puuduvad. Mässivad end saagi ümber ja pigistavad selle surnuks. N. võrkpüüton, tiigerpüüton, kuningboa, anakonda.

Ökoloogia

5

doc

Austraalia kliima, maastik ja loomad

Austraalia Maastik Suurem osa Austraaliast on iidse Gondvana mandri jäänuk. Rannajoon on vähe liigestunud, ainus suur saar on Tasmaania. Piki kirderannikut kulgeb Suur Vallrahu. Pinnamoe kujundavad valdavalt madalad lavamaad, tasandikud ja jäänukmäed. Kõrgem on ainult mandri idaosa, kus paikneb Suur Veelahkmeahelik. Mäestikust läänes, Carpentria lahest Suure Austraalia laheni, asub Keskmadalik. Ülejäänud lääneosa hõlmab põhiliselt 400- 500 m kõrgune Lääneplatoo. Lõunaosas asub ulatuslik ühegi voolusängita karstunud Nullarbori lubjakivitasandik, mille kuni 200 m kõrgune rannikuastangu jalamil leidub suuri allikaid. Nullarbori tasandik on saanud nime selle järgi, et seal ei kasva üldse puid. Kõige rohkem sajab suure Veelahkmeaheliku idanõlvul, mandri idaosa on väga kuiv. Austraalias pole suuri jõgesid ega järvi. Iseloomulikud on ajutise vooluga jõed ehk kriigid. Paljudes Austraalia suurtes kõrbejärvedes on vett harva.

Geograafia

Meedia

Kommentaarid (0)