Varaan uurimus töö (0)

Tallinna Järveotsa Gümnaasium              Robert Poll   4.c klass  Varaanide väljasuremisoht   Mini-teadus        Juhendaja: õpetaja Ester Meerja              Tallinn 2021      


2    Sisukord     Sissejuhatus  Mis loom on varaan ?  Vaaranide elupaik ja huvitavad faktid nende kohta   Kas vaaranid on väljasuremisohus ?  Kokkuvõte  Kasutatud kirjandus                               


3    Sissejuhatus  Mulle väga meeldivad  haruldased loomad ja vaatan tihti erinevaid loodussaateid. Ma juhtusin 
vaatama  noortesarja  ja  seal  nägin  koduloomanaVaraani.  Kuna  ma  ei  olnud  sellest  loomast 
ennem midagi kuulnud, siis hakkas see mulle huvi pakkuma. Mulle tuli idee, et võiksin uurida 
selle  haruldase  ja  omapärase  looma  kohta  rohkem.  Mind  huvitab,  kas  see  loom  on  ka 
väljasuremise ohus, kus elab ta looduses ja millised on tema toitumisharjumused. Proovin leida 
materjali internetist selle looma kohta.  Olen käinud erinevates loomaedades, kuid ei ole osanud 
Varaani seal vaadata, juhul kui ta muidugi mõnes loomaias olemas oleks olnud. Kui järgmine 
kord läheme perega reisima ja külastame loomaeda proovin kindalsti üles leida kas selline loom 
on seal olemas.   Minu  unistuseks  oleks  kohtuda  selle  omapärase  loomaga  looduses.  Kindlasti  usun,  et 
kohtumine mõnes loomaaias on reaalsem aga unistada on tore. Loomadega kohtumine looduses 
on alati palju põnevam ja ootamatu see jääb alati  pikaks ajaks meelde ja pakub palju uut.     


4    Mis loom Varaan ?  (Varanus)  on soomuseliste seltsi varaanlaste sugukonda kuuluv sisalike perekond.  Sain  teada, 
et seda sisalikku kutsutakse monitor lizard ehk varaan  "Loomade elu" andmetel on perekonnas 30 liiki. Tänapäevaks on liike avastatud juba 73, neist 
üks  väljasurnud.Varaanide  hulka  kuulub  üks  kõige  suurematest  tänapäevastest 
roomajatest komodo  varaan,  mis  võib  kasvada  üle  3  meetri  pikaks.  Veelgi  suurem  oli 
väljasurnud Varanus  priscus,  mis  elas  Austraalias  ja  suri  välja  40  tuhat  aastat  tagasi.  Siiski 
võisid  esimesed  Austraaliasse  saabunud  inimesed  sellegagi  kohtuda.  Pisima,  Austraalias 
elava lühisaba-varaani pikkus ei ületa 20 sentimeetritki.   Planeedi kõige hiiglaslikuma sisaliku välimus on väga huvitav - pea, nagu sisalik, saba ja käpad, 
nagu alligaator, koon, mis meenutab väga haldjas draakonit, ainult et tohutult suust ei tule tuld, 
kuid sellel loomal on midagi hüpnotiseerivat kohutavat. Komodi täiskasvanud monitor-sisalik 
kaalub üle saja kilogrammi ja selle pikkus võib ulatuda kolme meetrini. Kui vaatate Komodo 
varaani ja selle väikeseid jalgu, võite eeldada, et see liigub aeglaselt. Kui aga Komodo varaan 
tunneb ohtu või kui ta on enda ees märganud väärikat ohvrit, proovib ta mõne sekundi jooksul 
kohe korralikult kiirendada kakskümmend viis kilomeetrit tunnis. Ohvrit võib päästa üks asi, 
kiire jooks, kuna monitori sisalikud ei saa pikka aega kiiresti liikuda, on nad suuresti kurnatud                                                                                                               Wikimedia Commons / Dezidor  Kõik  varaanid  on  sihvaka  lihaselise  keha  ja  hästi  arenenud  viievarbaliste jalgade,  millel  on 
pikad varbad ja suured kõverad küünised. Pea on välja venitatud, ent tömbilt ümardunud, seda 
katavad  arvukad  hulknurksed kilbised. Kael on  pikk  ja  jäme. Saba on  tugev,  külgedelt 
lamenenud,  tavaliselt  sama  pikk  või  pisut  pikem  kui  pea  ja  kere  kokku.  Keha  on  kaetud 
ümarate soomustega, kusjuures iga soomust ümbritsevad rõngana pisemad soomusjad sõmerad. 
Kõhukilbised on pisemad, nelinurksed ja paiknevad korrapäraste ristiridadena. Mõnel liigil on 
soomuse  all  väikesed  luuplaadikesed. Silmad on  suhteliselt  suure  ümmarguse pupilliga,  neid 


5    kaitsevad  paksud laud. Keele ehitus  on  selline  nagu madudelgi:  see  on  pikk,  tipus  sügavalt 
kaheks lõhestunud ja erilisse tuppe sisse tõmmatav.   Hambad on pleurodontsed, koonilised, tahapoole kõverdunud ja alusel laienenud. Mõnel liigil 
on hamba tagumine, lõikav serv sakiline. Kui hammas välja kukub, siis kasvab selle asemele 
uus, välja arvatud väga vanadel isenditel. Tiib- ega suulaeluudel hambaid ei ole.                                                                             TOPFOTO/SCANPIX  Varaanid  on  värvunud  mitmekesiselt,  kuid  mitte  nii  eredalt  kui  ülejäänud  sisalikulised. 
Tavaliselt  on  noorloomadel  ristridadena  ümarad  heledad  laigud  või  ringvöödid,  aga 
täiskasvanutel need enamasti kaovad. Mõnel liigil on selge või ähmane võrkjas muster.   Sigimisperioodil kaklevad isased omavahel ägedalt. Nad tekitavad sealjuures üksteisele haavu, 
mis kaua veritsevad.                                                                                             TOPFOTO/SCANPIX 


6    Kõik  varaanid  on  munejad.  Mune  on  7–35,  aga  niiluse  varaanil  on  täheldatud  ka  57  muna. 
Pisikestel liikidel ei ületa nende pikkus 1,5–2 cm, aga komodo varaani muna võib olla kuni 10 
cm pikk ja kaaluda kuni 200 g. Munadel on pehme pärgamenditaoline kest. Emased matavad 
munad maa sisse, puuõõntesse ning isegi termiidi- ja sipelgapesadesse. Munad arenevad väga 
kaua aega, enamikul liikidel 9–10 kuud.  Paaritumine sisalikkel toimub maist augustini, emane  võib muneda umbes 30 muna  Komodo varaanide sigimine vangisuses on roomajatele hädaohtlik, kuna emas- ja isasloom ei 
pruugi  leida  õiget  partnerit,  loomaaedades  puuduvad  vastavad  inkubaatorid  munadele  ning 
lisaks on loomaaedades enamasti rohkem isasloomi.  Varaan teeb sisisevat häält, aga isased tokeed krooksuvad öösiti konna moodi.                                                   


7    Varaani elupaik ja huvitavd faktid varaani kohta   Sain teada, et seda sisalikku kutsutakse monitor lizard ehk varaan.   Komodo draakoni võib leida Indoneesia saartel: Gili Motang, Komodo, Flores, Rinch. Saare 
elanikud nimetavad seda maakrokodilliks. Faktid näitavad seda jälgima sisalikku ilmus rohkem 
kui 40 miljonit aastat tagasi Aasias, seejärel Austraalias. Ja 15 miljonit aastat tagasi avastati see 
Timori  saarelt  Austraalia  ja  Edela-Aasia  vahelt. Varan  elab näiteks  päikese  poolt  hästi 
soojendatud piirkonnas vihmamets, kuivanud tasandikud, savannid. Kuumal aastaajal asub see 
kuiva jõesängi lähedal, peab jahti vees ja on suurepärane ujuja. Komodo varaani värvtumepruun 
koos  väikestega kollased  laigud kehal.  Peal peidaväikesed  osteodermid  (naha  sekundaarne 
luustumine).  Looduses olev Komodo monitor-sisalik võib elada umbes 50 aastat vana. Samuti registreeriti, 
et üks esindajatest elas 62 aastat. Muide, huvitav fakt on omadus, et emane elab 2 korda vähem, 
s.t. naise  eluiga keskmiselt  25  aastat.  On  kindlaks  tehtud,  et  monitor-sisalike  arengulugu  on 
seotud  Austraaliaga.  Liik  eraldus  ajaloolisest  esivanemast  umbes  40  miljonit  aastat  tagasi, 
rändas seejärel kaugele mandriosale ja lähedal asuvatele saartele.  Elupaiga iseloomu järgi on varaane jagatud puudel, pooleldi vees ja maapinnal elavateks, aga 
see jaotus on üsna tinglik, sest peaaegu kõik liigid ronivad osavalt puudel ja lähevad võimaluse 
korral vette.   Varaanid  varjuvad  puuõõntesse  ja  maa  sees  olevatesse  sügavatesse  urgudesse.  Mõni  liik  on 
paigatruu, teine hulgueluviisiga.   Kõik  varaanid  on röövloomad ja  söövad  mitmekesist  toitu. Krobekael-varaan sööb  puu 
otsas sipelgaid,  mida  ta  nopib  pika  kleepuva  keelega.  Suuremad  varaanid  söövad krabisid, kalu, konni, sisalikke, madusid, väikseid kilpkonni ja imetajaid, samuti mune. 
Suured liigid söövad raipeid.                                                                                                     Wikimedia Commons 


8      Saagi otsivad nad üles nägemise abil, hiilivad sellele ligi ja tabavad ta lõppsööstuga. Elusa saagi 
surmavad  nad  energilise  raputamisega.  Arvatavasti  võivad  nad  saaki  leida  ka  jälgede  järgi, 
kasutades  selleks  suust  välja  sirutatavat  keelt,  mis  on  seotud  kõrgeltarenenud Jacobsoni 
elundiga. Mõnel raibetest toituval liigil on hea haistmine.   Suurt  saaki  neelab  varaan  pead  püsti  ajades.  Sealjuures  väänleb  varaani  pikk  kael  madujalt, 
soodustades  toidu  edasiliikumist.  See  paljudele  madudele  iseloomulik  saagi  neelamise  viis 
näitab varaanide ja madude sugulust. Nagu madudel, on ka varaanidel ajukolju altpoolt luudega 
kaitstud: see hoiab aju suure saagi allaneelamisel tekkida võiva mehaanilise vigastuse eest.   Ohu  korral  püüavad  varaanid  põgeneda,  kuid  lähevad  tihti  üle  pealetungile.  Loom  tõmbab 
end õhku täis ja sööstab vaenlase kallale, lõuad pärani. Varaani hammustus on valulik, peale 
hammaste tekitatud mehaaniliste vigastuste on mitme varaaniliigi sülg mürgine. Varaan võib 
ka oma sabaga vaenlast valusasti peksta.   Huvitav  oli  varaanide  kohta  lugeda,  et  varaanid  on  tänapäeva  sisalikulistest  kõige 
arenenumad.San  Diego  loomaaias varaanidele  toiduks  antavate  madudega  tehtud  uuringud 
näitasid, et Varanus albigularis suudab eristada arve kuni 6-ni. Niiluse varaanid suudavad teha 
koostööd krokodillimunade jahtimisel: üks neist meelitab emakrokodilli pesalt minema, teine 
avab pesa ja sööb selle mune. Smithsoni riiklikus loomapargis tunnevad komodo varaanid oma 
talitajaid ära ja eelistavad oma lemmiktalitajat teistele.  Pole  siis  ime,  et  see  beebike  minu  jutu  peale  rahunes  ja  lausa  kuulatas.  Ja,  et  nad  on 
lemmikloomad, samas nende liha, eelkõige keelt ja maksa süüakse ravi eesmärgil. Varaani liha 
söömine  aitavat  reumaatiliste  valude  puhul,  kõhurasvast  tehakse  nahanakkusi  ja  hemarroide 
ravivat ning valu leevendavat õli. Varaanide nahka aga kasutatakse trummi ja kõristi laadse pilli 
nimega  Kõige rohkem on komodo sisalikke suured sisalikud maailmas. Nad on ainulaadsed loomad: 
nad  on  suurepärased  ujujad,  nad  saavad  ronida  puude  otsa,  neil  on  suurepärane  lõhnataju  ja 
selle  loendi  lõpus  on  nad  väga  mürgised.  Monitori  sisaliku  hammustamine  võib  inimestele 
saatuslikuks saada.  Komodo  draakonid  on  kõigesööjad.  Nad  söövad  kõiki suured  putukad ja  lõpetades  hobuste, 
pühvlite  ja  muude  jälgimisalustega.  Komodo  varaanid  toituvad  imetajatest,  sisalikest  ja 
lindudest, kuid on teada ka juhtumeid, mil inimene on nende saagiks langenud.    Huvitavad faktid Komodo draakoni kohta  1. Pikk ja kahvlik keel võimaldab haarata ohvri lõhna  2.Varan hammustab ohvrit ja ootab, kuni ta sureb veremürgitusse  3. Täisealine varaan suudab süüa 80% oma kaalust  4.Sisalikkel on suurepärase nägemisvõimega, näeb saaki 300 meetri kaugusel  5. Pärast söömist on  sisalikkõht suurenenud kella kujuliseks  6. Komodo draakon ei  toitu mitte ainult  elusolenditest,  vaid  ka ohvri nahast,  luudest ja isegi 
kabjadest. 


9    Kas varaan on väljasuremisohus ?  Maailma suurim  sisalik ja ühtlasi  suurim  elusolev roomaja komodo  varaan kuulub  maailma 
ohustatud  liikide  hulka.  On  selgusetu,  miks  see  varaanide  perekonna  “kuningas”  elab  ainult 
kolmel  Indoneesia  väikesaarel:  Komodol,  Rincal  ja  Gili  Montangil.  Hea  ujumisoskuse  tõttu 
võiks ta kergesti levida  ka teistele lähedastele saartele.  Florese ja Padari  saartel  on komodo 
varaane korduvalt nähtud, kuid need on olnud pelgalt juhuvisiidid.  Alates 2020. aasta jaanuarist suleti Komodo varaani ehk Komodo draakoni elukohana tuntud 
Komodo saar külastajatele aastaks ajaks. Külastuskeelu idee oli kasvatada varaanide, aga ka 
nende  ühe  põhilise  saaklooma,  Timori  hirve  arvukust  ning  töötada  välja  plaanid 
vastutustundlikumaks  turismiks.  Nimelt  on  "selgunud"  juba  sulgemisotsuse  ajal  teada  olnud 
fakt, et Komodo draakonite arv on üsna stabiilne olnud juba pea kaks aastakümmet ning liigi 
säilimine pole ohus. Kokku elab vabas looduses 2017. aastal läbi viidud loenduse andmetel 
umbes 5700 Komodo varaani, neist Komodo saarel 1727 ja Rinca saarel 1049 varaani. Ka 2019. 
aasta vaatlused näitavad varaanide stabiilset arvukust. Kui praegu maksab Komodo rahvuspargi 
pilet alla 10 euro, siis mitme välisväljaande (BBC, The Telegraph) andmetel hakkab Komodo 
pass maksma 1000 USD (915 eurot). See puudutaks ainult Komodo saart, Rincat ja teisi saari 
see ei hõlma  Maa  suurim  monitor-sisalik  elab  Indoneesia  Komodo  saarel.  Seda suur  sisalik kohalikud 
hüüdnime "viimane draakon" või "boyya darat", st "Krokodill roomab maas." Indoneesiasse 
pole jäänud palju Komodo monitori sisalikke, seetõttu on see loom alates 1980. aastast IUCN-
i kantud. Roomajaid loetakse Indoneesia rahvuslikuks aardeks. Varaanid võivad kasvada kuni 
kolme meetri pikkuseks ning kaaluda 70 kilo. Varaanid on kantud ka Punasesse raamatusse  Looduses Indoneesia saartel elavad varaanid on ohustatud liik ning neid arvatakse olevat ainult 
paar tuhat.  Täna elanikkond suured monitori sisalikud kahaneb, mis on seotud degradeerumisega. Ja selle 
põhjuseks on kohati kehv toitev toitumine looduslik elupaik ja massiline salaküttimine.  Saar,  mis  on  muudetud  Komodo  Rahvuspargiks,  ning  kus  keskendutakse  eelkõige  komodo 
varaanide kaitsele, pakub kaitset ka väävelkakaduudele. Varaane käib saarel kaemas ligikaudu 
180 000 turisti aastas, mistõttu on saar suhteliselt hästi mehitatud ja salaküttidel seal keeruline 
varjatult tegutseda. Üksikuid üritajaid tabatakse siiski igal aastal.  Komodo  varaanide  arvukus  sealsetel  saartel  väheneb  pidevalt,  kuna  salaküttimise  tõttu  on 
saartel saakloomi napiks jäänud. Hinnanguliselt on Rincal umbes 500 varaani, Komodol ligi 
kolm korda rohkem. Üldiselt peetakse neid andmeid liiga optimistlikeks, kuigi trükivalgust on 
näinud ka märksa suuremad numbrid.  Tallinna loomaaia endise direktori Mati Kaalu sõnul on roomajate seas liike, keda on kümneid 
ja  sadu  põlvkondi  paljundatud  tehistingimustes.  Selliseid  loomi  võib  pidada  sisuliselt  üheks 
kodulooma tüübiks, kelle pidamine on meeldiv hobi, täheldab Kaal. Ta taunib seda, kui loom 
tuuakse loodusest ära kodus pidamiseks.       


10    Kokkuvõte   Lugesin selle töö koostamiseks läbi erinevaid internetis leiduvaid artikelid varaani kohta. Sain 
tead  palju uusi ja huvitavaid fakte selle looma kohta. Varaane on palju erinevaid liike ja nende 
arvukust vaba looduses ja looduspargis jälgitakse.   Sain teada, et looduses see loom on ohustatud aga Komodo saarel olevas Komodo rahvuspargis 
on nende arvuks stabiilne ja jälgitakse. Lisaks sain teada, mis oli  munu jaoks väga huvitav, et 
varaanid on kõige arenenumad sisalikud ja oskavad eristada isegi numbreid.   Ja  see  et  neid  peetakse  ka  lahtise  koduloomadena  nagu    noorteseriaalist  nägin  oli  mulle 
üllatuseks kuigi nad võivad olla inimesele ohtlikud.                                                  


11    Kasutatud kirjandus   Marge Sillaots. Singapuri loomaaias koorus haruldane Komodo varaan. Õhtuleht 7.detsember 
2009    Inna-Katrin  Hein.  Teadlased  lahendasid  maailma  suurima  sisaliku  saladuse.  Postimees 
20.mai.2009    Maailma suurima sisaliku päritolu välja selgitatud  (2009)   https://forte.delfi.ee/artikkel/26120203/maailma-suurima-sisaliku-paritolu-valja-selgitatud 
(vaadatud 10.01.2021)    Ainulaadne!  On  üks  sisalik,  kes  ei  veritse  ja  kelle  ainevahetus  sarnaneb  pigem  imetaja  kui 
roomaja omaga (2020)  https://forte.delfi.ee/artikkel/90081591/ainulaadne-on-uks-sisalik-kes-ei-veritse-ja-kelle-
ainevahetus-sarnaneb-pigem-imetaja-kui-roomaja-omaga?fbclid=IwAR1a-G7Lh-
D_M3gL9w3bK9hqL6VOu2krTneub8YWuDnSpEZqQw5lrfjZHDg  (vaadatud 10.01.2021)    Komodo monitori sisalik, kus ta elab, huvitavad faktid, fotod, videod, toit. Kõigile ja kõige 
jaoks Titansi paaritusmängud (2019)   
 
https://coppershop.ru/et/rukodelie/komodskii-varan-gde-obitaet-interesnye-fakty-foto-video-
pitanie-dlya.html (vaadatud 27.02 ) 
 
 
Aleksei Turovski (2005) Seal kus riigiks on rahvas Looduse sõber 4/2005 
 
Sigrid Suu Väike armas madu Äripäev 28.märts 2003    Mägi, M( 2021) Väävelkakaduu säilib komodo varaani kaitsva tiiva all.   https://novaator.err.ee/1608127405/vaavelkakaduu-sailib-komodo-varaani-kaitsva-tiiva-all 
(vaadatud 9.01.2021)    Helle-Mai Pedastsaar (2002) Värvilised järved ja tõelised draakonid. Eesti Loodus 06/2002  Tänavu suri välja 31 liiki, 25 liiki sai räästa alt vihma kätte (2020) 
https://novaator.err.ee/1207495/tanavu-suri-valja-31-liiki-25-liiki-sai-raasta-alt-vihma-katte  
(vaadatud 27.02.2020) 
 


12          .