,,Dekameron" 6. päeva viies novell 1. Forese da Rabatta: Oli suur teaduste tundja. Paljud nimetasid teda kodanikuõiguse varaaidaks. Forese oli väikest kasvu ja inetu, lameda näoga ja nösuninaga. Ta oli veidi ülbe ja ninakas, sest mõnitas Giotto't kuigi oli ise sama kole, kuid taipas kohe millega oli ta eksinud. Giotto: Ta oli maalikunstnik ega sugugi ilusam kui Forese. Giotto oli tagasihoidlik ja andekas mees, ning polnud ühtegi asja, mida ei suutnud ta niiviisi maalida, et see ei paistnud välja asi ise- väga tõeline. Ta tegi kunsti mitte sellepärast nagu tavapärased selle aja kunstnikud, et teistele
amfiteatrid. . 2.Rooma Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Rooma Maalikunst: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade.
on kujutatud realistlikult toodud on välja mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära jumalaid peaaegu ei loodud, kujutati iseend b)populaarne oli koopiate valmistamine c)telliti uusi teoseid hellenistlikelt meistritelt d) kreeka kunsti mõjul levis ka idealiseerivam laad (Augustus ja tema õukond) 2.Maalikunst a)tunduvalt vähem säilinud kui skulptuuri b)varaaidaks Pompeji, Herculaneum ja Stabiae enamikus majades leitud põrandamosaiike ja seinamaale c)olemus seinamaalidele on iseloomulik illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus temaatika on mitmekesine c)kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst väga populaarsed olid maalitud portreed enkaustikatehnika värvimuld segatakse kuuma vaha sisse ning värv säilitab kaua oma puhtuse ja sära
*Triumfikaared *Aatrium (bassein)- lahtise laeavaga ruum*Teedeehitus. 2. Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Maal: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade.
*Triumfikaared *Aatrium (bassein)- lahtise laeavaga ruum*Teedeehitus. 2. Skulptuur: Portreeskulptuur lähtus esivanemate austamisest. Neid kujutati realistlikult, sest arvati, et sarnasus kindlustab hinge kohaloleku. Kasutati vahast surimaske. Keisrite portreed ja monumendid olid loomutruud. Ilmekalt väljendatud kehaline, hingeline ja vaimne omapära. Roomlased võtsid kunstiteoseid sõjasaagina vallutatud maadest kaasa ja tegid neist koopiaid. 3. Maal: Peamiseks maalikunsti varaaidaks on 79 pkr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae. Põrandamosaiigid ja seinamaalid- keerukad poosid, ilmekad näod, valguse ja varjude mäng. Suur illusionism ja looduse jäljendamise meisterlikkus, ruumilisus. Mitmekesine temaatika. Majad on saanud hüüdnimed. Tahvelmaalikunst- maalitud portreed, neid koguti, säilinud ainult Egiptusest toodud, enkaustikatehnikas, lihtsad, realistlikud ja veenvad, ilmekas silmavaade.
§ 18. Rooma skulptuur ja maalikunst. Rooma portreeskulptuuri õitseng lähtus esivanemate austamisest. Keisrite ajal muutus valitseja portree oluliseks riikliku võimu kindlustamise vahendiks. Portreedest valmistati palju koopaid ja neid toimetati laiali üle riigi. Realistlik portree oli oluline, kuid siiski ainult üks osa Rooma skulptuurikunstist. Rooma maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Peamiseks rooma maalikunsti varaaidaks on 79.a pKr Vesuuvi tuha alla mattunud Pompeji, Herculaneum ja Stabiae, mida alates 18.saj on välja kaevatud. Maalide temaatika on mitmekesine. Kirjandusest on teada, et Roomas levis ka tahvelmaalikunst. Väga populaarsed olid maalitud portreed. § 19. Ristiusu mõju kunstile. Katakombid. Sarkofaagid. Vahemere idarannikul Palestiinas tärganud ristiusk e kristlus levis kiiresti kogu Rooma riigis
ajavahemikus. Mingi piirkonna temperatuuri ja sademete reziim. Pika aja vältel ei ole kliima kõikumine ühelt poolt ja maastike kirjusus teiselt poolt on põhjuseks, miks mitmed tuntud püsiv: selles on kliimakõikumisi ja kliimamuutusi. Maa on jaotatud kliimavöötmeiks. vene klimatoloogid on Eestit nimetanud "mikrokliima varaaidaks". Vöötmete piires eristatakse merelist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud väike, Päikesekiirgus jaotub olenevalt reljeefist ebaühtlaselt. Olulised on siin nii nõlvade sademete hulk suur) ja mandrilist kliimat (õhutemperatuuri muutumise amplituud suur, ekspositsioon kui ka kalded. Lõunanõlvad saavad rohkem kiirgust kui põhjanõlvad. sademete hulk väike)
Keisrite ajal muutus valitseja portree oluliseks riikliku võimu kindlustamise vahendiks. Portreedest valmistati palju koopaid ja toimetati laiali üle riigi. Võrreldes kreeka portreedega on rooma portreed hoopis isikupärasemad. Ilmekalt on väljendatud mitte ainult kehaline, vaid ka hingeline ja vaimne omapära. Samas on öeldud, et kui Rooma vallutas Kreeka, alistas kreeka kultuur Rooma. Maalikunsti on hoopis vähem säilinud kui skulptuuri. Peamiseks rooma maalikunsti varaaidaks on Pompeji ja Herculeanum. Pompeji's on enamikus majades põrandamosaiike ja seinamaale. Kreeka maali koopiana on loodud mosaiik Aleksandrist Issose lahingus. Suur pind on kokku seatud väikestest erivärvi kuupidest. Nendega on meisterlikult edasi antud keerukaid poose, ilmekaid nägusid ning valguse ja varjude mängu. Seinamaalidele on iseloomulik suur illusionism, looduse jäljendamise meisterlikkus. Tasapinnal ruumilise sügavuse mulje loomisel
vendadel indulgentse pälvida, kustutades sel moel osa ajalikust karistusest, mida nad maises elus tehtud pattude eest kandma peavad. Lunastus ,,Pühakute" heade tegude kaudu 1475 Selles imelises vahetuses ühe pühadus toob teisele kasu... Kuna sellise pühakutega osadusega otsitakse abi, lubab see kahetseval patusel olla enam kiirelt ja efektiivselt puhastatud patu karistusest. 1476 Samuti me nimetame neid vaimseid pühakute osaduse varandust Kiriku varaaidaks... 1477 Varaait sisaldab samuti Õnnistatud Neitsi Maarja häid tegusid ja palveid. Need on tõesti suured, mõõtmatud ja isegi endisaegsed oma väärtustes Jumala ees. Varaaidas samuti on kõigi pühakute head teod ja palved...niiviisi nad said oma pääste ja samal ajal tegid koostööd oma vendade päästmisega. Reliikviate austamine 1674 Peale sakramentse liturgia ja sakramentide, katekismust peab olema arvestatud kui jumalakartlikkuse vormi ja populaarset pühendumist ustavate hulgas..
annaabi.ee 
