Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vapustaval" - 7 õppematerjali

Muusika arvustus
3
odt

Muusika arvustus

suonare a due (helisemine kahele). Leo Brower oli Kuuba helilooja ning seda teost mängitakse Eestis esimest korda. Teose esitamise ajal sai kuulda nii nipsutamist, plaksutamist, susistamist ja muud suuga häälitsemist ja seda kõike vapustavale kitarrimängule. Ennem selle esitluse algust palus kontsertmeister (Thea Nestor) võtta asja kui kevadist komöödiat ning lihtsalt nautida. Algus oli kiire, väga kiire, säilitades samas vaikse mängu, mõlemad mehed olid vapustaval tasemel. Mängus on teatud hüpped ja ebatasasused, aga mõlemad mehed lähevad aina kiiremaks ja valjemaks just nagu üritaksid nad üksteist iga korraga üle trumbata. Teatud hetkedel venitatakse mõnda nooti jättes see pikalt helisema. See duo tõi asja juurde midagi ebamaist ja huvitavat. Mõlemad indiviidid mängivad täiesti erinevat rütmi kokku sulandub väga kena, mahe samas tugev rütm. Üks mängib kiirelt ja kontrollitult ühte ja sama rütmi üha

Muusika → Muusika
10 allalaadimist
Kristina Šmiguni referaat
13
odt

Kristina Šmiguni referaat

1999, 2000, 2002, 2003, 2004, 2006, 2010 kandis ta aasta naissportlase tiitlit. KOKKUVÕTE Tööd alustades seadsin endale eesmärgiks käsitleda Kristina Smiguni , kui endise tippsuusataja elulugu ,et saada vastuseid minu algatatud küsimustele. Kui tööle tagasi vaadata , siis on nii mõndagi , mis mind väga üllatas ja mis uus oli mulle. Näituseks see ,kuidas Kristina , olles ise nii noor , suurematele staaridele ja treeneritele oma sõiduga silmad ette tegi. Vapustaval imetlusväärsed tulmused juba nii noorelt. Selline tahtejõud ja demperament . Võin öelda ,et suutsin leida vastused enda püstitatud küsimustele. Kasutatud kirjandus · Martison, Jaan , Kristina Smigun 2010. Kristina. Tallinn: Menu Kirjastus, lk 13-300 · Vikipeedia. http://http://et.wikipedia.org/wiki/Kristina_%C5%A0migun-V%C3%A4hi /viitamine.html 11.03.12

Eesti keel → Eesti keel
26 allalaadimist
Portugali referaat
19
doc

Portugali referaat

Vahemerelt. 7 Keskmine temperatuur on 10ºC ­ 20ºC. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 45ºC kõrgem. Portugali külmarekord on 12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades). SADEMED Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades. Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 7001100mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100mm aastas. Võrreldes Eestiga on temperatuurid Portugalis kõrgemad, sademeid on Portugali

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
Portugali referaat
13
doc

Portugali referaat

saartelt tulevaid mõjusid. 5.1. Temperatuur Portugal on üks soojemaid Euroopa riike kus keskmine temperatuur on 10ºC ­ 20ºC. Kevad ja suvi on tavaliselt päikeselised, sügis ning talv vihmased ja tuulised. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem. Portugali külmarekord on -12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades). 5.2. Sademed Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades. Mereäärsete alade kliima on mahedam. Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700-1100mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100mm aastas. 5.3. Kliima võrdlus Eestiga Võrreldes Eestiga on temperatuurid Portugalis kõrgemad, sademeid on Portugali

Geograafia → Geograafia
36 allalaadimist
Portugal
14
doc

Portugal

kuum ega ka külm. Kuigi suviti võib mõningates kohtades päris palavaks minna. Suvel on keskmine temperatuur 25°C ja 11 või 12 tundi päikesepaistet päevas. Talvel päeva keskmine temperatuur on kuskil 16°C ja päikest paistab 5 ­ 6 tundi päevas. Kevadel on maksimaalne keskmine temperatuur 22°C ja päikesepaistet ombes 10 tundi päevas. Portugali külmarekord on -12ºC ( mõõdetud Bragancas ), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC ( mõõdeti Los Riodades ). Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades. Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700 - 1100 mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100 mm aastas. 4. Rahvastik Portugali rahvaarv on umbes 10 708 000 inimest (2009). Portugal jaguneb 18-ks piirkonnaks ekh maakonnaks ( Lisa 3 )

Geograafia → Geograafia
33 allalaadimist
PORTUGALI ASEND-KLIIMA JA LOODUS
20
doc

PORTUGALI ASEND, KLIIMA JA LOODUS

Lõunas on aga kliima kuiv ja soe, valdavalt lähistroopiline ja sekka ka mõjutusi Vahemerelt. Golfi hoovus tasandab ka Assoori saartelt tulevate mõjusid. Keskmine temperatuur on 10 º ­ 20 º C. Rannikualadel on põhjas Jaanuaris temperatuur 9 ºC, lõunas kuni 12ºC. Juulis on temperatuurid vastavalt 20ºC ja 27ºC. Sisemaal on talvel temperatuur umbes 2ºC madalam, suvel 4-5ºC kõrgem. Portugali külmarekord on -12ºC (mõõdetud Bragancas), kuumarekord on aga vapustaval kombel lausa 50,5ºC (mõõdeti Los Riodades). Atlandi ookeani läheduse tõttu on sademeid palju ning suvel on kuivaperiood lühem kui Vahemeremaades. Põhjas sajab mägede tõttu palju rohkem kui lõunaosas. Põhjaosa rannikul sajab 700-1100mm, lõunas kuni 800mm. Põhjaosa mägedes aga kuni 2100mm aastas. 7 AJALUGU Vanimad inimasustusele viitavad arheoloogilised leiud on üle 24 000 aasta vanad. Portugali mainiti esmakordselt 218. a e.m

Geograafia → Geograafia
85 allalaadimist
Portugali põhjalik referaat
226
doc

Portugali põhjalik referaat

See miniloomaaed ja botaanikaaed asub Linharese mäe nõlval, kus pesitsevad linnud ja haruldaste taimede ala ulatub 5,380m2-ni. Avatud 20.juulist-30.septembrini 10.00-13.00 ja 15.00-17.00, 10.oktoobrist-19.juulini 10.00-18.00. Käsitöökeskus asub linna keskel vana sadama lähedal, kus võid näha käsitöölisi töötamas ja osta käsitöid Madeira saarelt. Mida teha Rand Porto Santol kuuluvad kokku suplus ja kvaliteetne rannaliiv, mis teevad sinu puhkuse mõnusaks lõõgastuseks. Sellel vapustaval rannal käivad tervis ja heaolu käsiäkes. Avastades mere kristalse vee ja raviva toimega liiva, leiad mõnusa puhkuse vaikuses, kogud palju energiat ja entusiasmi - see on see, mida sa vajad, milleks sa siia tulid! Jalutuskäigud Kõndides mööda saart ja avastades selle maastiku, samal ajal nautides selle karget ilu, on hea moodus end lõdvaks lasta ja koguda endasse uut energiat. Porto Santos saad sa nautida lihtsat olemist ja vaikuses kõndimise võlu. Sport Sportlik kalastus

Geograafia → Geograafia
41 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun