valmistata temast mereveega kokkupuutuvaid esemeid. Sisal on kergesti värvitav. Kiudu kasutatakse mööblitööstuses, valmistatakse pakkeriiet, sidumisnööri, paberit. Tupp-villpea Tupp-villpea on turbasammalde kõrval oluline turbamoodustaja. Tema lehtedest, mis maapinnal keerduvad ümber varre ja turba pinnases muutuvad pruuniks kiudaineks, on võimalik kraasimise, ketramise ja vanutamise teel saada tekstiilmaterjale. Saadud kiudusid nimetatakse ka turbavillaks. Tekstiilitoormena on tupp-villpea meile uudis, kuid Kesk-Euroopas tunti seda juba 19. saj. Iirimaa turbamuuseumis säilitatakse puuvillast ja turbavillast tehtud kangast, mis on olnud kingituseks kuninganna Viktoriale 1835 aastal. 1870 – 1920 aastatel arendati väikestes KeskEuroopa ettevõtetes turbavilla tootmist, kuid sellest ajast pärineb patent ainult turbavilla eraldamise tehnika kohta
Villa tugevus oleneb kiu jämedusest ja kvaliteedist. Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti.(allikas 2) Villane lõng Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi. Tänapäeval toodetakse villast lõnga tööstuslikult. Lõngad võivad olla siledad või tombulised, korrutatud või korrutamata. Tänapäeval müügil olevad lõngad on enamasti värvikindlad
Jäädes puuvillale ja linale tugevuse poolest olla, on vill samal ajal venivam, elastsem ja (kandmisel) vastupidavam. Villa venivus ja elastsus on suurem kui teistel kiududel, mistõttu on villane riie vähekortsuv ja tooted säilitavad hästi vormi. Soojuse -4- ja mehhaaniliste tegurite mõjul muutuvad niisked villakiud plastilisemaks, asetuvad ümber ja lähevad sassi, moodustades vilditaolise kihi. Seda nimetatakse vanuvuseks. Vanutamise teel toodetakse kalevit, drappi, vilti. Villane lõng Villast lõnga valmistatakse villa ketramisel. Vanasti kasutati selleks vokke. Inimesed kasvatasid lambaid, pügasid neid lambakääridega ja töötlesid ning ketrasid villa käsitsi. Tänapäeval toodetakse villast lõnga tööstuslikult. Lõngad võivad olla siledad või tombulised, korrutatud või korrutamata. Tänapäeval müügil olevad lõngad on enamasti värvikindlad.
suurendades nii tööjõudu kui tehnikat, osutab loodus võidukat vastupanu. Keskaeg leiutas vähe ja ei rikastanud eriti toiduks kasutatavat taimestikku. Lisandus küll rukis. Looduse kasutamise püüet inimese elu lihtsamaks tegemisel näitab veski laiem kasutuselevõtt, kuid see jääb siiski seotuks looduse kapriisidega: tuulevaikus, jõgede kuivamine lõunapool, jäätumine põhjas. Marc Bloch on öelnud: ,,Vesi-või tuuleveskid, jahvatamise, parkimise, vanutamise veskid, vee jõul töötavad saed ja isegi vokk- kõik need edusammud viivad nii elus kui eluta looduse jõudude efektiivsemale kasutamisele ja seejärel inimtöö säästmisele või, mis teeb enam-vähem sama välja, tema tootlikkuse suurenemisele."(Le Goff,lk.306) Kasutatud kirjandus: 1. J.Le Goff, Keskaja Euroopa kultuur, Tallinn 2000 2. A.Gurevits, Keskaja inimese maailmapilt, Tallinn 1992 Inimene ja loodus keskaegses Euroopas. Inge Org
Kretong Labase sidusega tugev valge või trükimustriline puuvillane riie. Nimetus tulnud Cretoni küla järgi Prantsusmaal. Krimpleen Tekstureeritud polüesterkiust valmistatud kangas. Lamee Ühelt poolt krobeline, teiselt poolt hästi sile ja läikiv riie. Meenutab krepp-marokääni ja on atlass-sidusega. Lausriie Mittekootud riie, riide välimusega tekstiilmaterjal, mis koosneb kohavalt laotatud ja läbiõmblemise /liimimise /vanutamise/ nõeltöötlemise teel ühendatud kiududest. Lausriie on hästi soojapidav ja venivam ning vähem vastupidav kui kootud riie. Tehakse peamiselt tooteid lühiajaliseks kasutamiseks. Lõuend Labase sidusega linane või kanepine riie, mis on valmistatud jämedast lõngast. Kasutusel maalikunstis, varem tehti sellest ka rõivaid ja voodipesu. Lükra Polüuretaankiust valmistatud väga veniv ja elastne materjal.
Omadused Tänu kiu säbarustele ja elastsusele hoiab vill soojust kõikidest tekstiilkiududest kõige paremini ja on seejuures temperatuuri tasakaalustav. Ta suudab kuni kolmandiku võrra enda raskusest niiskust imada, ilma et ta tunduks märjana. Villast valmistatud rõivad on õhku läbilaskvad, väga soojad ning kortsuvad vähe. Vill on väga hea soojapidavusega, kuna säbarate kiudude vahel olev õhk on heaks isolaatoriks ning ka valguline struktuur isoleerib hästi. Vanutamise ja karvastamisega saab soojapidavust veelgi suurendada. Kiudu tunginud veearu kondenseerub korteksis ja annab vabaks kondensatsioonisoojuse (kuni 2°C). Kuiva villa sattumisel niiskesse keskkonda eraldub/kiirgab vill soojust. On kindlaks tehtud, et 1 kg villa eraldab ligikaudu 160 kJ energiat, kui seda viia 40% suhtelise niiskusega keskkonnast 70%-lisse suhtelise niiskusega keskkonda. See tähendab, et villane riideese kiirgab soojust,
korrutamiseks, kuid 16. saj. keskel kasutusele tulnud masinad erinesid tema masinatest. Algas suurejooneline tekstiilitööstuse mehhaniseerimine. Inglismaa saavutas 18. saj. tööstuse alal võimsa ülevõimu. Lõuna-Inglismaa vana, kaupmeeste käes olev tsunftikitsendustega piiratud tööstus ei suutnud nõudmiste kasvamisel riide järele piisavalt kiiresti sellele kohanduda. Kitsendustest vabanemise püüe nihutas tööstust põhja poole. Yorkshire'is ja Lancashire'is leidus veejõudu vanutamise otstarbeks ja kivisütt kangaste pesemiseks ning värvimiseks. 1750 hakati töötlema uut kiudainet - puuvilla. Selle jaoks vanad villase riide tootmise traditsioonid ei sobinud, vajati uut tehnikat. Nõudmine kedruse järele ületas varsti käsitsi ketrajate tööjõudluse. Varemgi oli tehtud katseid kasutada tekstiilitööstuses masinaid: sukakudumismasin ja Lombe'i siidiketramismasin (1719). Töötasid korralikult, kuid ei levinud, sest turg oli kitsas.
Rasvad ja määrdeained ning mett eemaldatakse villaste kangaste pesemise käigus. Tselluloosset päritolu lisandid (lehtede ja rohu tükid) lagundatakse mineraalhapetega kõrgendatud temperatuuril ja seejärel eemaldatakse mehaanilisel teel (harjadega). Seda protsessi nimetatakse karboniseerimiseks. Happed neutraliseeritakse ammoniaagi või sooda vesilahusega. Teatud villaseid kangaid (näit kalev) allutatakse erilisele töötlemisele vanutamisele Vanutamise käigus kangas tiheneb, tema mõõtmed tõmbuvad kokku, kanga pinnal tekib vildistunud kiht. Vanutamisel kangasse tekkinud sisepingeid, kortsuvust jne. Vähendada, suurendada kanga värvitavust, villast kangast keedetakse. VAJADUSEL VILLASEID KANGAID KA VALGENDATAKSE. 3. 7. Looduslikust siidist kangaste ettevalmistus. 20 Toorsiidist kangad ja kedrus on jäigad, neil puudub läige ja hea väljanägemine.
lugedes. Olenevalt tööst lauldi neid kas üksi (võitegemise laul) või hulgakesi (pesupesemislaulud). Käsikivilauludes on tunda käsikivile omast liikumisrütmi. Teistel koduste tööde lauludel ei olnud enamasti oma viise. Lõuna-Eesti lauludes lisanduvad värsiridadele sageli töö sisuga seotud refräänid: lüpsilaulus sõõru-sõõru, kanga vanutamise laulus ürssü- türssü jne. 6.2. Kalendrilaulud Kalendrilaule lauldi rahvakalendri pühade (või perioodide) aegu, sealjuures olid olulised maagia, meelelahutus ning koostegevus (nt sanditamine, kiikumine). Kalendrilaulude põhiliigid katsid ajavahemiku sügisesest kuni suvise pööripäevani. Suve lõpu ja sügise alguse täitsid lõikuslaulud (vt p 6.1). Ühe piirkonna kalendrilauludel oli sageli ühine rühmaviis, mida kasutati erinevatel pühadel
annaabi.ee 
