Professor Turkl kirjutab ühiskonna suhetest ja suhtumisest tehnoloogiasse jäädes ise subjektiivseks kõrvalvaatajaks. Ta on ekspert mobiilse tehnoloogia, sotsiaalvõrgustike ja sotsiaalrobootika aladel. Sherry Turkl on mitmete psühholoogiliste uudisteoste autor. Näiteks on tema poolt kirjutatud teosed nagu ,,Psühhoanalüütiline poliitika" ja ,,Teine mina." Sherry Turkli kõige hilisem teos ,,Üksinda koos" räägib erinevatest vanusegruppidest inimeste käitumismudelite muutustest läbi tehnoloogia arengu. Raamatus seletatakse kuidas käituvad järjest nooremad põlvkonnad oma igapäeva tegemisi talitledes. Raamatus on Sherry Turkli objektideks vanema ja noorema põlvkonna esindajad, kelle küsitluste põhjal on tehtud analüütilised järeldused. 2.Raamatukaart Raamatust võib lugeda XX ja XXI sajandi tehnoloogia arengu varjukülgedest ja mida see endaga kaasa toob
välismaale, ihalusega Rooma. Peategelane peatub Pariisis ja sõidab edasi Lissaboni. Teoses ilmneb katoliiklik maailmavaade, samuti on autor kütkestatud ortodokssest sakramentaalsusest. 1997 "Printsess" - See on peategelase Anna minajutustus sellest, mis toimub temaga ja tema ümber. Raamatu tegelaskond on kirev, tegelasi on romaanis mitu, erinevatest rahvustest ja vanusegruppidest. Nii Anna, Taaniel, Marfa kui ka Aleksander on Frau Brunhild Schuleri S. järve ääres asuva hotellpansioni asukad. 2002 "Raadio" – Teos räägib eesti rahvusest filmitegijast, kes naaseb kodumaale, olles enne seda elanud 10 aastat Pariisis. Eestis olles mõistab ta glamuurse Prantsusmaa ja „külma“ ning „halli“ Eesti erinevust 2009 "Paradiis" – Teos räägib intiimse loo ühest kohast kaugel
pingutamise pärast. Seetõttu kaasneb leinaga raevu-tunne, sest kadus võimalus asju paremaks muuta. Enamik täiskasvanuid, kes ootamatult vanema kaotasid, tunnevad end tühjalt, süüdlaslikult jne. On väga oluline silmitsi seista kõigi tunnetega, mis esile kerkivad, kaotust leinata ja mäletada positiivseid seiku. Eelnevast ainult ühele keskendudest, surutakse osa leinast maha. Ühiskond võib leinamise muuta väga raskeks. Teistest vanusegruppidest enam, on täisealiste puhul ootatud kiiresti eluga edasi minemine. Seda seetõttu, et peetakse loomulikuks täiskasvanute puhul vanemate kaotust. Täiskasvanud laps võib märgata, et isegi tema parim sõber on vastumeelne küsima, kuidas ta leinaga hakkama saab. Noore lapse puhul saaks temast orb, kelle pärast mureteksid kõik rohkem ja vähem tuttavad. Abikaasa puhul saaks temast lesk, kes võib soovi korral loota nii sõprade kui naabrite abile
asetsevate rohevööndite vahel, osad nendest on ebaseaduslikud ja ajutised. Parklad lõhuvad rohealade terviklikkust ning takistavad haljastuse planeerimist. Olukorra parandamiseks võiks need viia hoopis maa-alustesse parkimismajadesse. Elanikkonna vananemine Leevendamaks praeguse demograafilise protsessi jätkumisega kaasneda võivaid negatiivseid aspekte on oluline meelitada Lasnamäele elama elanikke noorematest vanusegruppidest. Selle üheks ajendiks saab olla Lasnamäe elukeskkonna mitmekesistamine (nt rohealade korrastamine ja parkide rajamine, vaba aja võimaluste tekitamine) ning elamualade atraktiivsemaks muutmine. Üldiselt elab alal kokku 5022 elanikku, millest 325 on naised ja 230 mehed. Elanike arvu kõikumine aasta lõikes väike, peamiselt suvitajate arvelt. Kaubandus- ja teenindusasutused Samuti on seal liiga vähe kaubandus- ja teenindusasutusi. Samas kompenseerib selle kitsaskoha kesklinna lähedus
rohkem kui võõramaid allikaid Üldistus: 50:50 arvamused läksid pooleks, erinevusteks oli see, et tema eelistas vanakoolimeediat st. ajalehti jms. kuid suhtumine allikate usaldusväärsusse oli sama. Pigem kasutati tema tutvusringkonnas raadiot. Arvamused oli Eesti meedia koha pealt samad, infot leidub külluses. Järeldus: arvamused 50-50 lahku, oli nii sarnasusi kui erinevusi temaga. 3. Intervjueerimine Võiks intervjueerida inimesi erinevatest vanusegruppidest, inimesi kellel on erinevad huvid ja tõekspidamised(usk), ka linnas vs. maal. Kategoriseerimine annaks meile infot, milliseid meediakanaleid kasutavad erinevatest vanusegruppidest inimesed, oleks selge pilt kuidas nendeni jõuda. Erialane erinevus, rahvuslik erinevus. 4. Uurimistöö Saaks teemaks panna meedia kasutamine erinevates vanusegruppides ja nende eelistused (meediakanalite suhtes). Lisada saaks siis,,kuidas on meediakanalid läbi
Töökoht ei ole vastuavuses töötaja hariduse, oskuste taseme või töökogemusega Töö, mille tasu on vaesuspiiril Pealmised vaeghõivatud grupid: Naised Noored Madala haridusega Mõju: Majanduslik Sotsiaalne stigmatiseerimine, kuritegevus Psühholoogiline madal enesehinnang, depressioon 6. Hiliskarjäär ja tööturult väljumine Vanemaealiste positsioon tööturul teiste vanusegruppidega võrreldes Pole teistest vanusegruppidest suuremat ohtu tööd kaotada Raskem tööd leida Valikud töökaotuse korral: Võtta vastu halvem töökoht madalapalgalised, juhutööd Töötus, varajane pensionile minek piirid kvalifikatsioonide vahel Vanemaealistel meestel suurem oht töötuks jääda, sest toimub majanduse ümberstuktureerimine (agraar ja tööstussektori vähenemine). Tegurid, mis mõjutavad valikut, kas minna pensionile või jääda tööturule Institutsionaalsed tegurid
5 5 3 3 1 0 11 13 14 15 16 17 18 Vanused Diagramm 2 Kõige enam vastasid küsitlusele 16-17-aastased, seega käivad selle küsitluse tulemused teismeliste kohta (Diagramm 2). Vastanuid oli tegelikult ka vanemaid, kuid need olid üksikud erinevatest vanusegruppidest inimesed, seega üldistamise mõttes seadsin vanusepiiranguks kuni 18 (sellega piirasin vastanute arvu 70-le). 3.3 Kas tarbid Coca-Colat? Jah 58 83% Ei 12 17% Diagramm 3 Umbes 1/5 vastajatest väitis, et nemad Coca-Colat ei tarbi, seega ei ole nende vastused paari järgneva küsimuse kohta arvesse läinud (Diagramm 3).
kõige enam tööõnnetusi tootmises ning ehituses. Need kaks tegevusvaldkonda haaravad koos üle poole kõikidest enamlevinud valdkondades aset leidvatest õnnetustest. Tootmisvaldkondadest kõige ohtlikumad on toiduainetööstus ning metallidega töötlemisega seonduv tegevus. Kuigi tootmises juhtub tööõnnetusi rohkem kui ehituses, on ehituses toimuvate õnnetuste surmaga lõppemise määr kõrgem. Kõigist EL-is aset leidnud õnnetustest 55% juhtus meestega. Vanusegruppidest on kõige ohustatumad töötajad vanuses 25-34 aastat. Samuti on nende töötajate, kes on töötanud alla kahe aasta, tõenäosus langeda tööõnnetuse ohvriks 1,2 kuni 1,3 korda kõrgem kui keskmisel töötajal. 1,4 kuni 1,5 korda kõrgem on tööõnnetuse risk ka öötööd tegevate inimeste seas. 1998.aastal hukkunud 56 inimeselt on tööõnnetuses surma saanute arv vähenenud 26 inimeseni 2000.aastal. Kuigi hukkunute arv on vähenenud on raskete tööõnnetuste arv pidevalt kasvanud
17 Kommunikatsiooniministeerium, kuupäev puudub). Kogu hõive kasvust annavad ligi 50% spetsialistid, 40% oskustöölised, juhtide ja teenindajate arv suureneb lihttööliste arvu vähenemisega samas suurusjärgus (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, kuupäev puudub). Nõudlus spetsialistide ja oskustööliste järele annab eelise vanemaealisele töötajaskonnale, sest erinevalt noorematest vanusegruppidest on neil (eeldatavasti) olnud võimalik pikema töökarjääri jooksul omandada lisaks koolipõhisele haridusele ka tööalaseid oskusi ja teadmisi. Kuna pensioniikka jõudnutel on tööelu pikendamiseks peamiselt kaks võimalust kesk ja põhiharidusega pensionärid kas jätkavad või leiavad lihttöölise koha, kõrgharidusega ja professionaalsete oskustega pensioniealised aga jätkavad töötamist tipp-spetsialistide, juhtide või
5) Kuigi arvulist statistikat pole võimalik esile tuua, ei ole kahjuks harvaesinev olukord, kus laenuvõtja jääb ilma oma eluasemest. Vahel realiseerib selle kohtutäitur täitemenetluse käigus, aga mõnel juhul on kiirlaen või muud tüüpi tarbimislaen hüpoteegiga tagatud. Eluasemest ilma jäänute valikud eluasemeturul pole kiita, sest Eestis on vähe munitsipaalkortereid või madala hinnatasemega eluasemeid saadaval üüriturul. 6) Vanusegruppidest jäävad kiirlaenudega enim hätta noored inimesed (vanuses 25-39). Teine eristuv grupp on pensionieelikud, kelle sissetulekud tööturul on kokku kuivanud. 7) Kiirlaenu võtmise sagedasemate põhjuste seast saab esile tuua: a. Vajadus katta elamiskulusid (kommunaalkulude tasumiseks, toidu ostmiseks) – noored emad, paljulapselised pered b. Tarbekaupade soetamiseks (rõivad/jalatsid, elektroonika) c. Teiste võlgade maksmiseks
võrrelda noorematega. Seda, kuidas teatud mõjutegurite ilmnemisel võib vanemate puude juurdekasv olla koguni kordades väikse ning juurdekasvu vähenemine antud perioodidel on võrdelises seoses vanusega. Tänu meie proovide rohkusele ja nooremate puude valdavale osakaalule saame ka oodatud tulemused hästi kätte ning hea ettekujutuse mõju suurusest. Arvestades suurt vanuselist varieeruvust saame tuua ka näiteid erinevatest vanusegruppidest ning neile osutuva mõju muutusest vanuse kasvades. 56 KOKKUVÕTE Käesoleva töö eesmärgiks oli mõõta puude juurdekasvu kolmes erineva koormusega rabas: Puhatu, Kõrgesoo, Selisoo selgitamaks kas viimaste kümnendite koormuse muutused avalduvad juba juurdekasvus. Madala puhverdusvõimega rabades tingib õhusaaste teiste ökosüsteemidega võrreldes märksa ulatuslikumaid ning selgemini
annaabi.ee 
