vigadega. 7-aastastel on ajataju parem seoses kooli minekuga, kus nad peavad olema ajaliselt distsiplineeritud, kuid siiski tulemused pole väga erinevad võrreldes eelkooliealistega. 8-9 aastaste ajataju on märgatavalt parem ning 10-aastastel vähenevad vead aja määramisel umbkaudu kahekordselt. Teismeeas (11-14) olid katsealuste tulemused vasturääkivad. Ühelt poolt nende ajataju oli märgatavalt parem võrreldes eelneva vanusegrupiga, kuid 12-aastaliste tüdrukute ja 13-aastaliste poiste seas oli vigade arv järsult suurenenud. Vanima katsegrupi tulemused (15-17) paranevad suurel määral ning eriti 16-aastastel noormeestel. Allikas: http://www.twirpx.com/file/279413/ ( ( , ) (. . , . . )
katma nendega oma suu. See mõte on pisu õel, toob välja tavalise probleemi kõnelejate jaoks – mida kätega peale hakata. Ei saa kuidagi eitada, et midagi kätega tegema peab. Ja meie valikul on suur mõju (Kushner 2000: 239). Žeste antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Poiss õpib kõndima harkisjalu nagu hobusekasvatajast isa ning tüdruk ema kombel naerdes käega suud katma. Paljud žestid piirduvad teatud vanusegrupiga, teised kultuuri piirkonnaga ning mõned liigutused on universaalsed. Kultuuriliselt võib ühe inimese kehakeel teise omast järsult erineda. Mõni välendab ärritust õlgu kehitades, teine kortsutab kulmu, paneb käed rinnale risti ning seisab kangelt nagu pulk. Suhtlemine paraneb, kui suudate vestluspartneriga häälestuda teineteise ainulaadsele viisile väljendada tundeid ja hoiakuid. Millegi pimesi selgeks õppimisest on vähe kasu
ühiskonnas on märgatavalt suurenenud nii meeste kui naiste seas, mis kõik viitab ühiskonna vananemisele. 2025. aastal on olukord muutunud üsnagi palju. Endine enamusgrupp inimesi on jõudnud oma 55.- 65. eluaastatesse, moodustades nüüd selle vanusegrupiga valdava enamuse. Nooremat põlvkonda on taaskord vähemaks jäänud, ent seekord 10-15 aastaste arvelt. Nagu eelpool sai mainitud, moodustavad nüüd endised 40-50 aastased 55- 65 aastaste grupi, jättes töövõimeliste inimeste inimeste vanusegruppi
seotud eelkõige sellega, et neil väheneb vastupidavus ning mõttetöö on häiritud. 5. ELEKTROMAGNETVÄLJADE SUHTES TUNDLIKUD INIMESED Mõned inimesed on elektromagnetväljade suhtes tundlikumad kui teised. Kuigi keegi ei ole nende vastu immuunne, esineb teatud inimestel rohkem kaebusi. Elektromagnetväljade suhtes tundlikke inimesi on nii meeste, naiste, laste, vanemate inimeste kui ka haritud ja harimata inimeste seas. Teisalt tähendab see seda, et tundlikkus ei ole seotud ühe kindla vanusegrupiga, vaid on individuaalne konkreetsele isikule. Siiani ei ole ükski uuring suutnud kindlaks määrata, mis seda põhjustab. Küll aga on oletatud, mis seda võiks põhjustada: · Piirkonnad, kus elektri kvaliteet on halb, on suurenenud risk tundlikkusele. · Diabeetikud võivad olla tundlikumad, kuna elektromagnetväljad võivad nende veresuhkru taset tõsta. · Lastel võib olla suurenenud risk tundlikkuse suhtes, kuna nad kasutavad juba väga
uksi. Kehakeelt jälgides võib mõista seda, mida keegi oma tunnetega ette võtab. Inimestevahelise suhte iseloom väljendub eelkõige mitteverbaalselt. Kui suhtluspartnerid hoiduvad üksteisest kaugele, nende keha on pinges ja nad väldivad silmsidet, pole tegemist just sõbraliku suhtega. (Bolton, R. 2002. Igapäevaoskused. Puhja: Väike Vanker, lk.113) Liigutused Kineesika ehk kehaline suhtlemine on õpitud. Zeste antakse edasi põlvkonnalt põlvkonnale. Paljud zestid piirduvad teatud vanusegrupiga, teised mõne kultuuri- või geograafilise piirkonnaga ning mõned liigutused on universaalsed. Liigutustel on suhtluses mitu eesmärki. Peale tunnete ja hoiakute väljendamise võivad nad sõnumit ka illustreerida ehk selgitada ja reguleerida. Illustraatorid on mitteverbaalsed liigutused, mis kaasnevad verbaalse sõnumiga ning ilmestavad seda. (McKay, M., Davis, M. & Fanning, P. 2000. Suhtlemisoskused. Väike Vanker, Tallinn, lk. 58-59) Näoilme Nägu on inimese väljendusrikkaim kehaosa.
harjumuspärast mõtlemisviisi. Samu sõnu, mida kasutatakse 20–60aastaste kohta, saab kasutada ka üle 65aastaste kohta. Ometi esimesed sõnad, mis üle 65aastaste puhul pähe tulevad, on just need, mida saab kasutada ainult selles vanuses inimeste kohta: pensionär, vanamees jne. Alla 5aastaste kohta käivat sõnavara ei saa aga kasutada teiste vanusegruppide kohta. Teatud omadussõnad kuuluvad justkui ainult teatud vanusegrupiga kokku. Nt omadussõnu elukogenud, väärikas, kibestunud, nõder kasutatakse vanemate inimeste puhul, aga armsake, üleannetu, vallatu väikeste laste kohta. On ka selliseid omadussõnu, mida kasutatakse mõlema vanusegrupi kohta, nt väike, armas, põikpäine, rumal, tujukas, rahutu jne. Vanade inimeste kohta öeldakse ka, et neil on teine lapsepõlv. Nagu väikeste lastegi eest, nii hoolitsevad ka vanainimeste eest nooremad.
Mis mõttetusega nad ka ei tegeleks, tuleb seda "hinnata võrdväärselt" niisugust sõnaühendit inglased minu arust juba kasutavad. Väga hästi läheb läbi veelgi drastilisem nõks. Lapsi, kes võiksid vabalt minna edasi järgmisesse klassi, tuleb kunstlikult tagasi hoida, sest muidu saaksid teised, keda seljataha jäetakse, trauma Petsebul, kui tarvilik sõna! Helge peaga õpilane jääb niiviisi demokraatlikult kogu kooliajaks oma vanusegrupiga kammitsetuks ning poiss, kes võiks ammugi käsile võtta Aischylose või Dante, istub ja kuulab, kuidas teine samavanune poiss püüab kokku veerida SIIM SÖÖB SAIA. 2 --------------------------------------- MIKS ON KASVATUS OLULINE? Kasvatuse suutmatusest olemasolevat oluliselt muuta või koguni selle kahjulikkusest hakati rääkima alles sadakond aastat tagasi
annaabi.ee 
