Kunsti eeldused 3. Varasemad näited kunstist 4. Vanade tsv kunst 5. Kreeka kunst ja olulisus 6. Kunsti raha väärtused 1) Kunst pakub emotsioone ja väärtuse kandja 2) Kunst nõuab aega nii tegemine kui ka visiooni loomine. On vaja ideed materjali, oskust. Kunsti saab vaadelda ja kogeda 3) Koopamaalid 4) Mesopotaamia kunst 6000-6800 eKr Tähtis oli keraamika, Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. 5) Vana-kreeka kunst jaotatakse kolmeks perioodiks : 1) Arhailine periood ehk vanaaeg ( 7-6.saj. eKr.) 2) Klassikaline ehk õitseaeg (5-4. saj. eKr.) 3) Hellenistlik ehk hiline periood (3-1.saj. eKr. TEMPLID Templid ehitati kivist alusele ning sinna saamiseks kasutati madalat treppi. Templi ette ehitati tihti kivist altar ohverdamise tarbeks. Enam polnud templid kinnised ruumid, vaid nö vabaõhu ehitised
Hektor näeb seda ja asub Achilleusele lähemale, et temaga kahevõitlusse asuda. Hektor viskab oda Achilleuse pihta, kuid jumalanna Athena juhib selle kõrvale. Nüüd on Achilleuse kord, kuid sekkub Apollon, kes mässib Hektori paksu udu sisse. Achilleuse odatorked ei lähe Hektori pihta. Achilleuse asub metsikusse tapatalgusse troojalaste vastu. Oma kaarikul, mille ees on kaks hobust kihutab ta läbi troojalaste leeri tappes kohutaval hulgal ja mitte kellelegi armu andes. Vankrirattad ja hobuste kabjad on üleni verised. Ka Skamandrose jõgi värvub verest punaseks. Troojalased põgenevad linnaväravate taha. Jõejumal saab sellise tapatalgu peale pahaseks ja paisutab voogusid, nii et Achilleus oleks oma raske sõjavarustusega peaaegu ära uppunud. Hephaistos taltsutab jõe vood ja sunnib nad rahunema. Hektor jätab hüvasti oma naise ja pojaga ja otsustab uuesti heitlusesse minna. Tal on seljas Patrokleselt röövitud Achilleuse rüü ja käes tema sõjariistad
Periood sai nime Tell al-Ubaidiväljakaevamiskoha järgi, mis asub Lõuna-Iraagis muistse Uri linna lähistel. Tegemist on ka Lõuna-Mesopotaamia esimese kultuuriga. Oletatavasti liikus kultuuri kese Lõuna-Mesopotaamia aladele osalt ka seetõttu, et alanes võis veetase, mis tegi võimalikuks sealse püsiva asustuse. Sel ajastul võeti kasutusele ratas. Keraamikas tuli kasutusele potikeder, perioodi lõpuks oletatavasti ka vankrirattad. Toimus üleminek halkoliitikumi ehk vase-kiviaega. Sel ajal ehitati Mesopotaamias kiirelt välja niisutuskanalid. Ubaidi kultuur hakkas kõikjal domineerima eelnenud Halafi kultuuri asemel. Ajastu lõpuks toimus kiire linnastumine. Samal ajal algas ka elanikkonna kihistumine ja eliidi väljakujunemine, mis varasematel perioodidel ei olnud nii oluliselt täheldatav. Levisid isiku tuvastamiseks kasutatavad pitsatid. Seda ajajärku võib nimetada ka tsivilisatsiooni tekke
(taeva- ja piksejumal) ja Frej (viljakusjumal). Nende vastandiks oli kurjade jõudude kehastus hiid Loki. o Odin laia kübaraga vana mees, kes loovutas ühe oma silma, et juua tarkuse allikast. Petlik kavaldaja, tundis nõiakunsti, ning sõjaõhutaja ja sõjajumal. Valhallase valitseja ja valküüride abistaja, koos kaheksajalgse hobusega. o Thor usaldusväärne punahabeline vanamees, kelle haamer märkis pikset, ning vankrirattad kõuemürinat rahulike põllumeeste poolt hinnatud. o Frej Vaanide perest pärit suure suguelundiga kujutatud rahu, jõukuse ja viljakuse jumal, kes hoolitses taimekasvu, ning loomade ja inimeste sigimise edendamise eest. o Jumalaid austati nii kodus, kui pühamutes andide ja ohvritega nii loom- kui inimohvritega. Iga 9 aasta tagant korraldati Uppsala pühamus ohvritalitus, mille käigus ohverdati 72
Kui õpitakse juurde uus arv, võib ketti ühe lüli juurde lisada. Edasi järgneb töö tööraamatuga. Tööraamatu pildil oleva sussipaari kirjeldamisel kasutatakse ka mõistet paar. Õpitakse kirjutama number 2. Mõistatusi Kaks venda vahivad vette, aga ei saa iial kokku? (Jõekaldad) 22 Kaks paati merel, üks tõuseb, teine vajub? (Kuu ja päike) Kaks venda ees, kaks taga, tõttavad kõik, aga ükski ei pääse teisest ette, ükski ei saa teist kätte? (Autorattad, vankrirattad) Arv ja number 3 Tööraamat lk 48 ja 49 Arvu 3 ja igat järgnevat naturaalarvu õpitakse tundma samuti nagu arvu 2. Lähtutakse viimati vaadeldud hulgast. Arvu 3 õppimisel lähtutakse 2-elemendilisest hulgast, arvu 4 õppimisel 3-elemendilisest hulgast jne. Õpetaja asetab tahvlile hulga, milles on 2 elementi, õpilased laovad kaheelemendilisi hulki oma lauale. Õpetaja kirjutab hulga kõrvale arvu 2. Viimati moodustatud hulgale lisatakse veel üks element.
kes sel päeval lahingus surma leiavad. Juba näib, et pärast esimest kohtumist peavad troojalased vaenlase surve all tagasi tõmbuma, kui kõlab Apolloni hääl: ,,Troojalased, hobuste taltsutajad, ärge peatuge! Mida te kardate? Kreeklaste nahk pole kivist ega terasest, et seda pole võimalik haavata! Pidage meeles, et Achilleus täna ei võitle. Edasi! Edasi!" Troojalased lähevad vasturünnakule. Voolab veri ja tõuseb tolm. Müdisevad hobusekabjad ja krigisevad vankrirattad, taevast aga sajab nooli ja odasid. Siis hüüab Athena väsinult Aresele: ,,Ares, kas ei saa sulle neist tapatalgutest juba küllalt? Tule ära! Tõmbugem kähmlusest kõrvale, ärgem enam võidelgem! Ärgem ärritagem isa Zeusi!" Nii öeldes võtab ta oma mässaval vennal käest ja viib ta Skamandrose kaldale, kus nad hingeldades ja veristena peatuma jäävad. Lahinguhoog raugeb, kuigi mitte sellepärast. Siis aga tungib üks vapramaid Kreeka juhte
Seeme variseb ja idaneb kiiresti kohe pärast valmimist, VII-VIII. Arukase puit on valge, veidi kollaka varjundiga, kõva, sitke, hästi poleeritav, erikaal 0,64 gr/cm³. Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse treimistöödel jne. Kasepuidust tehti varem ka enamus talu tööriistad: hobuserangid, regede ja vankrite puitosad, vankrirattad, jne. Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt. Noorelt kuni 30 aastani annab kännuvõsu. 25. Sookask, madal ja vaevakask Sookask (Betula pubescens Ehrh.) [pubéstsens] Pubescens udejaskarvane. Rahvapärased nimed sokikask, karune kask, suukask, suukõiv.
Suurte mõõtmetega arukask kasvab Põlulas, Lääne- Virumaal d1,3 = 131 cm. Arukase puit on valge, veidi kollaka varjundiga, kõva, sitke, hästi poleeritav, erikaal 0,64 gr/cm³. Puitu kasutatakse vineeriks ja spooniks, tehakse mööblit, suuski, tulirelvade laade, koduses majapidamises vajaminevaid esemeid, tööriistade varsi, kasutatakse treimistöödel jne. Kasepuidust tehti varem ka enamus talu tööriistad: hobuserangid, regede ja vankrite puitosad, vankrirattad, jne. Kasehalud on väga head küttepuud. Kasepuust kisutud pirrud valgustasid ennevanasti Eesti talutaresid. Üsna tihti võib arukaskede tüvedel leida erineva kuju ja suurusega paksendeid pahkasid. Pahkade puit on väga ilusa tekstuuriga, mitte lõhkikuivav, tugev, hästi poleeritav. Arukask on kiirekasvuline puuliik, eriti noorelt 5-25 aastaselt. Kõrguskasv aeglustub tugevasti alates 60 aasta vanuselt. Noorelt kuni 30 aastani annab kännuvõsu. Maarjakask e
annaabi.ee 
