..........................................................................................73 LÜHENDITE LOETELU ASkE- arestimaja sisekorraeeskiri CPT- European Committee for the Prevention of Torture and Inhuman or Degrading Treatment or Punishment EIK- Euroopa Inimõiguste Kohus EIÕK- Inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsioon EVR- Euroopa Vanglareeglistik JAS- julgeolekuasutuste seadus KarS- karistusseadustik KrMS- kriminaalmenetluse seadustik PS- Eesti Vabariigi põhiseadus VangS- vangistusseadus VSkE- vangla sisekorraeeskiri 4 LÜHIKOKKUVÕTE Rohtla, H. Vangistuseaduse § 90 lõigetega 3 ja 5 vahistatule seatud piirangute põhiseaduspärasus. Constitutionality of Imprisonment Act Article 90 Sections 3 and 5. Õigusteenistuse eriala lõputöö. Tallinna Majanduskool, Tallinn 2013, 55 lehekülge, 2 lisa, 91 allikat, eesti keeles. Võtmesõnad: põhiõigused ja vabadused, põhiseaduspärasus, vangistusõigus, eelvangistus, vahistatu.
mõjutanud ka vange. Möödas on ajad, mil vanglasseminekut karta tuli täna on retsidivistidel mõnus elu, mõnikord paremgi kui vabadusesolijail. Ainsaks tõeliseks karistuseks paistabki olevat liikumisvabaduse piiramine aga oodake ega seegi päris nii pole. Mõned aastad tagasi ju selgus, et Murru vangla juhtkond korraldab oma ,,staarretsidele" jalgrattamatku loodusesse, vabu nädalalõpe ja koduvisiite. Vangistusseadus aga sätestab, et kinnipeetavatele võib lubada ka töötamist ja õppimist väljaspool vanglat. Hmm.. Võrdselt koheldakse vanglas maksupetturit, liiklushuligaani, retsidivist-mõrvarit ja pedofiili. Kui väljas võivad levida viimastele määratud väikestest karitustest pettunud inimeste jutud, justkui määraksid kaasvangid lapsepilastajatele ,,lisakaristusi", siis reaalsuses meie humaanne vanglasüsteem seda ei lubaks pedofiilid on eraldatud, turvalisuskaalutlustel.
võimalik kasutada muid vahendeid. 4.Pealtkuulamine peab toimuma piiratud ajaperioodi jooksul ning see peab olema allutatud rangetele menetlusnõudmistele. Kinnipeetavate korrespondents. Kinnipeetavatel on õigus suhelda väljaspool kinnipidamisasutust viibivate isikutega. Eriti on kaitstud kinnipeetavate sõnumite vahetamine õiguskaitseorganitega ning kaitsjaga. Eestis reguleerib kinnipeetavate õigusi vangistusseadus. Kinnipeetavate sõnumite saatmise vabadusse võib riik kahtlemata sekkuda, kui selleks on piisavalt kaalukad eesmärgid. Näiteks on vajadus takistada keelatud ainete toimetamise kinnipidamisasutusse. Korrespondentsi puutumatusega seonduvad kaitse-ja toetuskohustused. Riik on kohustatud tasuma näiteks vangi kirjade eest vaid juhul kui kinnipeetava rahapuudus suhtlemise välismaailmaga sisuliselt võimatuks teeb.
sotsiaaltöötajate käest Viru vanglast väljasaadetavate KOV teadete saatmise/koostamise ja täiendamise vajadusest. Saadud vastustest järeldasin, et KOV teateid on vaja sotsiaaltöötajatele edasiseks tööks vabanenuga ja täiendamist ei vaja. 13 KIRJANDUS 1. Sotsiaalhoolekande seadus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/113122013023 (viimati vaadatud 31.12.2013) 2. Vangistusseadus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja.ee/akt/105072013022 (viimati vaadatud 31.12.2013) 3. Viru vangla esimese üksuse põhimäärus. http://www.vangla.ee/orb.aw/class=file/action=preview/id=58487/Viru+Vangla+I+ %FCksuse+p%F5him%E4%E4rus.pdf (viimati vaadatud 21.10.2013) 4. Viru vangla kodulehekülg. http://www.vangla.ee/41401 (viimati vaadatud 21.10.2013) 5. Viru vangla moodustamine ja põhimäärus. Riigi Teataja. https://www.riigiteataja
19 Autor peab vajalikuks selgitada, et karistusjärgselt kinnipeetavat loetakse peale tema vabastamist tingimisi vabastatuks, kuna pärast vabastamist ei saa ta lõplikult vabaks, vaid allub alati sarnaselt nö tavakaristusest tingimisi vabastamisega käitumiskontrolli nõuetele. Sellest tulenevalt on kõik karistusjärgsest kinnipidamisest vabastatud isikud vabastamise hetkest tingimisi vabastatu staatuses. 20 Vangistusseadus 14.06.2000.-RT I 2000, 58, 376; RT I 2009, 39, 262. 21 Eelnõu seletuskiri, lk 19. 22 Justiitsministri 30.11.2000 määrus nr 72 ,,Vangla sisekorraeeskiri". RTL 2000, 134, 2139; 2009, 59, 869. 10 asukohajärgne täitmiskohtunik ja mille teostamisel lähtutakse KarS-i §-s 87² toodud kriteeriumitest, milleks on süüdimõistetu isik, tema varasem elukäik ja tingimused ning kuritegude toimepanemise asjaolud
K. on seisukohal, et ta ei pidanud vanglaametniku R. korraldust täitma, sest see oli HMS § 63 lg 2 p 4 alusel tühine. Lisaks leiab K., et Tartu Vangla inspektor-kontaktisikul S. puudus distsiplinaarkaristuse määramise pädevus, sest VangS § 64 lg 4 ja § 106 kohaselt on distsiplinaarkaristuse määramine vangla direktori pädevuses. Andke hinnang, kas vanglaametniku R. korraldus ja inspektor-kontaktisiku S. käskkiri on tühised. Vangistusseadus § 37. Töökohustus (1) Kui käesolev seadus ei sätesta teisiti, on kinnipeetav kohustatud töötama. § 64. Distsiplinaarmenetlus (4) Distsiplinaarkaristuse määrab vanglateenistus distsiplinaarmenetluse läbi viinud ametniku ettepanekul. § 67. Kinnipeetava kohustused Julgeoleku tagamiseks vanglas on kinnipeetav kohustatud: 1) täitma vangla sisekorraeeskirju ja alluma vanglateenistuse ametnike seaduslikele korraldustele; § 105. Vangla
Käerauade paigaldamiseks puudusid vangistusseaduse § 69 lg-s 1 sätestatud alused, samuti ka vajadus, sest julgeolek oli tagatud relvastatud valve ja saatemeeskonna abil. Lisaks rikkus vangla tema hinnangul PS § 18 lg 1, milles on sätestatud piinamise keeld. Tal oli autos käte asendi tõttu väga ebamugav istuda, käerauad tekitasid talle valu ning reisi lõpuks olid ta käed halva verevarustuse tõttu tursunud. Analüüsige, kas vangla tegevus oli sisuliselt õiguspärane. Vangistusseadus 12 § 41. Inimväärikuse austamine ja õiguste järgimine (1) Kinnipeetavat, karistusjärgselt kinnipeetavat, arestialust või vahistatut koheldakse viisil, mis austab tema inimväärikust ning kindlustab, et karistuse kandmine, karistusjärgne kinnipidamine või vahi all viibimine ei
kurjategija seaduskuulekaks kodanikuks. Teiseks eraldati rehabiliteerimise idee tähtajatutest karistustest. Kolmandaks ei tohi asutuses kasutav interventsioon olla vastuolus karistusasutuse üldiste nõuetega ega alandada osalejaid. Kommuuni mudeli põhisisu kuritegevust põhjustab osade indiviidide võimetus saavutada oma eesmärke legaalsete vahenditega, seda tuleb neile õpetada. 13. Vanglakaristus tänapäeval (maailmas, Eestis). Vangistuse täideviimist Eestis reguleerib vangistusseadus, mille järgi on vangistuse eesmärk suunata kinnipeetav õiguskuulekale käitumisele ja kaitsta õiguskorda ehk teisisõnu: vangistus peab aitama kinnipeetaval pärast vabanemist ühiskonnas toime tulla ning seeläbi vähendama kuritegevust. Et kinnipeetav tuleks pärast karistuse kandmist ühiskonnas toime, võimaldatakse tal vanglaväliselt suhelda, omandada üld- ja kutseharidust, pakutakse tööd ja sotsiaaltöötaja abi. Õiguskorra kaitsmine tagatakse järelevalvega kinnipeetavate üle
annaabi.ee 
