eetiline imperatiiv: tee tööd ja näe vaeva, siis tuleb ka armastus. I köite vahetuks kunstiliseks ruumiks on küll talud, kirik, kõrts, kuid resonantsruumiks kogu inimkonna ajalugu. II köide- inimese võitlus jumalaga. Peategelaseks Indrek Paas. Käsitletakse Indreku õpiaastaid Mauruse gümnaasiumis (Hugo Treffneri gümnaasium). Romaanitüübilt on see köide arenguromaan: jälgitakse Indreku arengulugu, tema isiksuse kujunemist, tema suhteid jumalaga. Kodust on kaasa saadud Andrese vanatestamentlik karm jumal. Indreku arengut mõjutavad gümnaasiumisse tungivad modernsed ideed, inimesed, kellega ta koolis või väljaspool seda kokku puutub. Oskuslikult on edasi antud üldine atmosfäär koolis. Sündmustik on mitmekesine ja vaheldusrikas: palju on koomilisi stseene ja veidrikest õpetajaid, kuid ei puudu ka traagika (Indreku esimene suur armastus Ramilda – surmava Erose motiiv). Tõeotsijast Indrekule on vastandatud kooli direktor Maurus,
Friedrich Wilhelm von Willmann ,,Juttud ja Teggud" 1782 Neis saksa soost kirikuõpetajate ja haritlaste ramatutes praktilised näpunäited, vooruse kiitmine. Poeetika: Enamasti tõlkeline ja mugandatud eesti külanarratiivi sünd, harimatu/rumal talupoeg vs ,,talurahva õnn". Idealistliku kuvandi konstrueerimise katsed. Loo tuumaks on moraal. Tegelased lihtsad, naiivsed, mitte karakterid vaid märgid sõnakuulelik laps, kõrtsmik. Hea vs halb Stiililt lihtne , kujundivaene, vanatestamentlik, hüplev katkendlik. Teemad: alkoholi liigtarvitamine, truudus mõisahärrale, töökus, tervishoid, majapidamise õp, tugevad sentimentaalsed mõjud. Allutamise funktsioon, võimu- kõne. Kristjan Jaak Peterson 1801-1822, 22+3 luuletust esimene luuletaja(kunstluule), avaldatakse alles 20. Saj. 1905 esimene ,,tõsine artikkel"temast-Gustav Suits. 1. Eesti keelele tähenduse andja, kõrgkirjanduse kontekstis, mitte lihtrahvast lähtudes. Eesti keele eluõigus. 2. Mütoloogia rajaja
tegelema rahu ja õnne küsimustega. Filosoofiasse religiooni sissetung. Juutide monoteism ühe jumala religioon, keskuseks kujuneb Aleksandria linn, seal elas palju juute. Vana testament tõlgiti kreeka keelde. Tuntud filosoof sellest ajast on Philon Aleksandriast(20.e.kr 45.p.kr), sai juudi ja ellenistliku hariduse, õppis tundma vana testamenti, tundis huvi platoni ja stoikude filosoofia vastu. Püüdis oma filosoofias need kaks kultuuri ühendada, vanatestamentlik monoteism + platonism. "ainuke õige teadmine jumala kohta on vanas testamendis" ta vabastab jumala igasugusest inimnäolisusest jumal on inimlikule tunnetusele absoluutselt kättesaamatu, võime teada et jumal on olemas, aga kes ta on jääb meile saladuseks. Jumal on tõeliselt olev. Jumal on kõigest kõrgemal Eksisteerib jumalale vastandik suurus, mis on mateeria. Jumal kasutas mateeriat maailma loomisel. Logos- mõistus, jumala esmasündinud poeg, et me saaks mõista miuke see maailm on
Ontogenees kordab lühidalt fülogeneesi (indiviid teeb oma arengus läbi kogu liigi arengu). · Thorndike- sünnipärased eeldused määravad kõik · Ch.Bühler- ka kõlbeline areng ette määratud · Stern- laps elab läbi ühiskonna arengu etapid: o Imikuea I pool võrdub imetaja arenguga o Imikuea II pool võrdub ahvi arenguga o 1.-5.-aastane-ürginimese areng o algklassid- vanatestamentlik ellusuhtumine o keskmine kooliiga- keskaeg, kristlik kultuur o küpsusiga- uusaeg Õppimisteooriad. Vaatlevad inimest kui reageerivat olevust ja inimloomust mehhanistliku ja deterministlikuna. o Põhineb usul, et keskkond vormib ja kujundab inimese käitumist õppimise põhimõtete kohaselt Biheiviorism. Klassikalise tingrefleksi (klassikaline tingitus) korral esitatakse neutraalset stiimulit (N
kirjanduses pole tekstid psühholoogilised, vaid pinnapealsed, lihtsakoelised. Mõisnikku kujutatakse talupojast targemaks, et talupoeg kuuletuks talle, oleks ustav. Tekstide eesmärk oli ju kuulekust toonitada, mistõttu oli vaja valitseva kihi huve silmas pidades mõisnikule meelepärast mentaliteeti levitada, et teda kuulataks ja tal oleks lihtsam makse koguda jms – esile kerkib võimupositsioon, allutatus. Valgustustekstid olid lihtsa stiiliga, kujundivaesed (erand: von Luce). Stiil on vanatestamentlik, st esineb väljajätte, tekst on katkendlik ja hüplev. Kirikuõpetajad imiteerisid kirjandust, mida kõige enam tundsid – religioosset kirjandust, imiteerisid piibli stiili = paradaktiline stiil. Autorid kirjutasid järgnevatel teemadel: alkoholi liigtarvitamine, truudus mõisahärrale, töökus, majapidamise õpetused, tervishoid jms. Halbu harjumusi, nt liigne joomine, püüti šoki kaudu lõpetada, kuigi seda tehti liialdustega ja fantastiliselt
seejärel ka kreeka linnad Anatoolia läänerannikul. 539. a. järgnes edukas rünnak Babüloonia Nabonaidi vastu, mis tõi pärslaste võimu alla kõik Babüloonia valdused Mesopotaamiast Palestiinani. Teiste seas tunnistasid Kyrose võimu ka Foiniikia linnad, mis moodustasid edaspidi Pärsia laevastiku peajõu. Mesopotaamias esines Kyros Marduki kaitsjana, kasutades ära jumalat mittesoosinud Nabonaidi ebapopulaarsust, ja pälvis seetõttu vähemalt Marduki preestrite poolehoiu. Ka vanatestamentlik pärimus suhtub Kyrosesse hästi, sest kuningas lubas juutidel naasta Mesopotaamiast oma ajaloolisele kodumaale, võimaldas neil taastada Jahve templi ja möönis ulatusliku omavalitsusõiguse, mis tegi Juudast teokraatliku vasallriigi Pärsia impeeriumi võimu all. Kreeka pärimuse järgi olevat Kyros hukkunud sõjaretkel Kesk-Aasiasse. Kyrose poeg Kambyses (529 522) päris isalt hiigelriigi, mille valdused ulatusid India ja Kesk-Aasia piiridelt idas Egeuse mereni läänes. 525. a
õnnistab töökat jüngrit ka majanduslikult. Protestantlikule eetikale omasest säästlikkuse ja ettevaatava investeerimise vaimust sündis pikaajaliste ja usalduslike suhete stabiilsus, ressursside ja võimaluste kaine kaalumise oskus, samuti teadmine, et püsiv heaolu nõuab kannatlikku pingutust. Isiksuse moraalse küpsuse mõõdupuuna väärtustati usaldusväärsust ja tõsiselt võetavust. Kuni XX sajandini oli protestantism valdavalt vanatestamentlik käsu- ja keeluõpetus. Katoliiklik uskumus surmajärgsesse lunastusse ei toetanud tööeetikat kaugeltki mitte sellisel määral. Protestantlus rõhutab indiviidi religioosset vabadust (vastupidiselt katoliku kiriku hierarhilisele süsteemile). Ka see oli igati vastavuses individualistliku majandusliku ja poliitilise mõtteviisiga. Islam on oma lähtealuselt küllaltki sarnane kristlusele ning toetab mitmeid samu sotsiaalseid norme nagu kristluski
annaabi.ee 
