suurt kasumit ja nad ei pidanud maksma orjadele. Samas kui põhjaosariikidesse tuli aina rahvaid juurde ja nad said minna tööle tööstustesse. Ma arvan et see oli hea mõte tuleviku jaoks, kui orjandus kaotati põhjaosariikides, kuna siis polnud enam vaja muretseda, et inimesed ei tule neile sinna tööle või elama. Ma arvan, et lõunaosariigid arenesid aeglaselt, kuna nad lihtsalt polnud piisavalt arenenud ja neile meeldis elada vanamoodsalt. Kuna põhjaosariikides polnud orjandust siis läksid sinna leiutajad ja uute leiutiste abiga arenes põhjaosariikide majandus kiirelt. Ma arvan, et leiutised tulid põhjaosariigile kõvasti kasuks, kuna inimesed armastasid mugavust ja uued leiutised pakkusid just seda. Ma arvan, et lõunaosariikides ei olnud palju arengut leiutiste seas ja inimesed ei tahtnud väga sinna rännata ning eelistasid arenenumaid põhjaosariike. Ma arvan, et paljud leiutised tulid kasuks
Eesti e-riigi tugevused ja nõrkused E-riik on iga riigi oma interneti ruum, kus riigi elanikud võivad arvuti või mõne muu seadme abil kasutada interneti, ehk e-teenuseid. Iga inimene võib ise valida, kas ta kasutab neid teenuseid läbi interneti või teeb seda vanamoodsalt. Üha enam on levinud interneti ja sellega kaasnevate teenuste kasutamine. Kuid millised on e-riigi tugevused ja nõrkused? Üheks tugevuseks on kindlasti tema mugavus. Tänu e-riigi olemaasulule saab interneti kaudu osa võtta näiteks valimistest. Enam ei pea seisma pikkades järjekordades ja ootama, seda saab teha mugavalt läbi interneti. Õpilaste jaoks on e-riigi üheks plussiks kindlasti e- kool. See annab nii õpilastele endile kui ka lapsevanematele hea ülevaate näiteks
Rüütellikus on tänapäeval kadunud Vaadeldes tänapäeva mehi ja minnes ajast tagasi näeme, et rüütellikus on jäänud vanamoodsalt tahaplaanile. Mehed on läbiaegade austanud naisi, kuid erinevatel viisidel. Vanemal ajal võideldi naiste eest, anti oma elusi ja mindi uhkelt kosja. Tänapäeval ei võeta selliseid traditsioone enam tõsiselt. Meesteseas on kaduma läinud suurem osa viisakusest, vaid väiksem osa sellest on alles jäänud. Kindlasti on ka tänapäeval mehi, kes kohtlevad naisi ülima viisakusega, kuid selle üldpildi ''rüütellikusest'' rikuvad keskpärased ning labased noormehed, kes tänaval olles
Eesti e-riigi tugevus ja nõrkus. E-riik on iga riigi oma interneti ruum, kus riigi elanikud võivad arvuti või mõne muu vastava seadme abil kasutada interneti, ehk e-teenuseid. Iga inimene võib ise valida, kas ta kasutab neid teenuseid läbi interneti või teeb seda vanamoodsalt. Järjest enam on levinud interneti ja sellega kaasnevate teenuste kasutamine. E-teenustel võib olla nii häid kui ka halbu omadusi. Kuid kas siis e-riik on ohutu või ohtilk? Kõige suuremaks negatiivsuseks e-riigi teenuste kasutamise juures võib pidada selle usaldatavust. Usaldatavust seetõttu, et internetis on levinud mitmesugused avutiviirused, mis söödavad kasutajale ette valeandmeid. Kasutades ära arvutikasutaja
et hoida eemale Euroopa riike ja nende kaupu oli USA aktiivne just Kesk- ja Lõuna-Ameerikas. PRANTSUSMAA Prantsusmaal oli vabariiklik kord, riik oli toibunud lüüasaamisest 1870.- 1871.aasta Pranstuse-Preisi sõjast, oli palju parteisid. Alsace-Lorraine'i kaotamine ja suure kontributsiooni maksmine olid majandusele pärssivalt mõjunud, kuid Prantsusmaa sai taas jalad alla, Prantsusmaa oli kui maailmapank. Peamiseks majandusharuks oli traditsiooniline tööstus ehk erinevalt Saksamaast vanamoodsalt valmistatud veinid, siid jne. Prantsusmaa oli liitlaste otsingul tulevase Saksamaa vastase sõja jaoks, 1890.aastal lõi sõjalise liidu Venemaaga, mis aga ei jäänud püsima. Hiljem liit Suurbritanniaga. ITAALIA Kuningriik. Põhja-Itaalia oli tööstuslinn, kus toimus linnastumine tänu välismaisele kapitalile. Lõuna-Itaalias aga olid majanduskriisid ja skandaalid, kuna seal valitses hoopis põllumajandus. Teistele suurriikidele jäi Itaalia majandus üldiselt alla
endastmõistetav ka tänapäeva Euroopa kultuuris. Et see on nii, seda näitavad ka meil ikka ja jälle lõkkele lahvatavad vaidlused kooliprogrammide muutmise üle. Jättes kõrvale arutelud, millist haridust vajab praegusel hetkel kõige rohkem Eesti ühiskond, on enamik hariduse tuleviku üle arutlejaid siiski seisukohal, et lapsed peaksid saama sellise hariduse, mis aitaks neil oma eluga võimalikult hästi toime tulla ehk vanamoodsalt väljendudes, saada õnnelikeks inimesteks. Paraku ei ole aga inimesed võrdsed oma võimaluste (ja isegi eelduste) poolest ning seda ei muudaks olematuks ka viimasel ajal hoogustunud arutelu hariduse unifitseerimise üle, mille tulemusena kaotaksid paraku kõige enam eliitkoolid ja kõige võimekamad õpilased. Tõsi, inimeste arengutempo on erinev ja mõnes noores võivad tärgata varjatud võimed ja anded oluliselt hiljem kui eakaaslastes. Ometi selgub
kuipalju usaldame omaenda arusaamisvõimet, on isikliku intellektuaalse iseseisvuse küsimus. Kuivõrd on aga mõistlik oma tegelikku valikut avalikult tunnistada, sõltub paljudest väga erinevat laadi asjaoludest ja kaalutlustest. Samaaegselt esinevate aistingukomponentide eri teadvustesse jaotatuse aluseks ei saa olla materiaalses maailmas eksisteerivad seosed, vaid teatud immateriaalsed seosed, kõige tõenäosemalt aistingute ilmnemine eraldiolevates immateriaalsetes "ruumides," ehk vanamoodsalt öeldes immateriaalsetes hingedes. Samamoodi, eriaegselt esinevate aistingute kokkukuulumine mingisse teadvusse ei saa olla tagatud materiaalses maailmas eksisteerivate seostega, vaid nende aistingute ilmnemisega ühes ja samas im-materiaalses "ruumis" (hinges). Ulatusliku subjektiivse oleviku fenomen võimaldab lisaks järeldada, et immateriaalsed hinged on teatud ajalise ulatusega aktuaalselt ajaläbised entiteedid, ning sellistena pole
annaabi.ee 
