ümber Maa. Ühe tiiru tegemiseks ümber Maa kulub Kuul 27 päeva ja 8 tundi. Kuu faasid Noorkuu ajal asetseb Kuu Maa ja Päikese vahel ning teda pole võimalik Maalt näha. Paari päeva pärast ilmub taevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. Täiskuul paistab Kuu ümmargusena. Pärast täiskuud hakkab Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu läbimõõt on 3467 km, ligi 4 korda väiksem Maa läbimõõdust. Kuu on Maa massist 81 korda väiksem. Raskusjõud Kuu pinnal on 6 korda väiksem kui Maal. Kuul ei ole atmosfääri, tuult, ega ilmastikku. Tumedaid laike Kuu pinnal nim. meredeks, heledaid alasid mandriteks. Merede pind koosneb põhiliselt basaldist, mandritel domineerib anortosiit. Kuu koor on Maa koorest paksem. Selle all asub mantel, mis moodustab Kuust
kumerus on suunatud paremale. Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike -- sinna saabub Kuul hommik. Iga päevaga muutub valgustatud osa suuremaks ja Kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta tõuseb üha hiljem pärast päikese loojumist, olles viimasest veerandist alates nähtav vaid pärast keskööd. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa ja terminaatoril Päike loojub, st. Kuul on õhtu. Faasid korduvad iga 29 ja poole päeva järel. • Kui kuusirp on väike, siis võib Kuu valgustamata osal märgata nõrka helendust. Seda nimetatakse tuhkvalguseks ja selle põhjuseks on Maalt Kuule peegeldunud valgus. Nähtus on analoogiline kuuvalgetele öödele Maal. Võiks öelda, et Kuul on parasjagu "maavalge öö". Kuna Maa on Kuust suurem ja parem
Kuu moodustus Maast eraldunud materjalist, mis ühines kivimikerast pärit ainetega. Kuu faasid · Noorkuu ajal asetseb Kuu Maa ja Päikese vahel ning teda pole võimalik Maalt näha. · Paari päeva pärast ilmub taevasse kitsas kuusirp, mille kaar on suunatud paremale. · Täiskuul paistab Kuu ümmargusena. · Pärast täiskuud hakkab Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahele jääma üha pikem ajavahemik. Seda aega kutsutakse vanakuuks. · Faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu faasid: · kuu loomine (kuud ei ole näha) · noorkuu · poolkuu (esimene veerand) Kuu Maalt vaadatuna ehk Kuu faasid · kasvav kuu · täiskuu · kahanev kuu · poolkuu (viimane veerand) · vanakuu. Kuu mõju Kuu mõju algab juba kolm päeva enne faasivahetust.
kumerus on suunatud paremale. Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike -- sinna saabub Kuul hommik. Iga päevaga muutub valgustatud osa suuremaks ja Kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta tõuseb üha hiljem pärast päikese loojumist, olles viimasest veerandist alates nähtav vaid pärast keskööd. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa ja terminaatoril Päike loojub, st. Kuul on õhtu. Faasid korduvad iga 29 ja poole päeva järel. Noorkuu ajal on kuu kumerus suunatud paremale. Valgustatud(seal on päev) ja valgustama osade(seal on kuul öö) piirjoonel(terminaatoril) tõuseb kuul päike. Iga päevaga muutub valgustatud osa aina suuremaks ja kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta
Maa. Kuu on Päikesest oluliselt erinev taevakeha, koosnedes tulikuuma gaasi asemel tahketest kivimitest. Kuu särab taevas vaid sellepärast, et ta peegeldab Päikese valgust. Kuu on Maa ainus looduslik kaaslane, tehes täistiiru ümber meie planeedi umbes nelja nädalaga. Nagu kõik on märganud, paistab Kuu selle aja jooksul väga erinevalt ja pole teatava aja vahemikul üldse näha. Kuu erinevaid faase nimetatakse noorkuuks, täiskuuks ja vanakuuks. Kuu faasid korduvad iga 29,5 ööpäeva tagant. Kuu on alati pööratud Maa poole ühe ja sama küljega, seejuures vastaskülg jääb nähtamatuks. Vastavalt Päikese, Maa ja Kuu vastastikusele asendile näeme selle aja jooksul Kuu Päikese poolt valgustatud pinnast kas suuremat või väiksemat osa, mis tähendab, et Kuu muudab taevas oma kuju. Need faasid 6 märgivad üht looduse suurt rütmi. Kuul puudub märkimisväärne atmosfäär, kuna ta
tema kumerus on suunatud paremale. Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike -- sinna saabub Kuul hommik. Iga päevaga muutub valgustatud osa suuremaks ja Kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta tõuseb üha hiljem pärast päikese loojumist, olles viimasest veerandist alates nähtav vaid pärast keskööd. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa ja terminaatoril Päike loojub, st. Kuul on õhtu. Faasid korduvad iga 29 ja poole päeva järel. Kui kuusirp on väike, siis võib Kuu valgustamata osal märgata nõrka helendust. Seda nimetatakse tuhkvalguseks ja selle põhjuseks on Maalt Kuule peegeldunud valgus. Nähtus on analoogiline kuuvalgetele öödele Maal. Võiks öelda, et Kuul on parasjagu "maavalge öö". Kuna Maa on Kuust suurem ja parem peegeldaja,
Noorkuu ehk Kuu loomise ajal pole Kuud kogu ööpäeva jooksul näha. Seejärel ilmub ta nähtavale kitsa, pidevalt kasvava sirbina. Esimeses veerandis on Kuu nähtav õhtul poolringina, mis kumerdub paremale (vaatleja suhtes, kelle seniit paikneb Kuust põhja pool). Täiskuu ajal on Kuu täisring ja vaadeldav kogu öö (näiv heledus kuni 12,5 tähesuurust). Pärast täiskuud hakkab kuuketta nähtav osa kahanema. Päikese loojumise ja Kuu tõusu vahemik aina pikeneb. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Viimases veerandis on Kuu jälle poolring,kuid ta kumerus on vastupidine esimesele veerandile ja ta on nähtav hommikul. Esimeses ja viimases veerandis on nõrgalt näha ka Päikesest valgustamata kuukettaosa. Seda nimetatake tuhkvalguseks ja selle põhjuseks on Maalt Kuule peegeldunud valgus. Nähtus on analoogiline kuuvalgetele öödele Maal. Võiks öelda, et Kuul on parasjagu "maavalge öö". Kuna Maa on Kuust suurem ja parem peegeldaja, siis on Kuul "maavalgel ööl" tunduvalt
Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike -- sinna saabub Kuul hommik. Iga päevaga muutub valgustatud osa suuremaks ja Kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta tõuseb üha hiljem pärast päikese loojumist, olles viimasest veerandist alates - 12 - nähtav vaid pärast keskööd. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa ja terminaatoril Päike loojub, st. Kuul on õhtu. Faasid korduvad iga 29 ja poole päeva järel. [6] Kuu on väike. Tema läbimõõt 3476 km on ligi 4 korda ja mass koguni 81 korda väiksem kui Maal. Raskusjõud on Kuu pinnal kuus korda maisest väiksem, st. iga asi kaalub Kuul kuus korda vähem kui Maal. Oma väiksuse tõttu ei ole Kuul märkimisväärset atmosfääri, sest ta ei suuda seda kinni hoida
Valgustatud (seal on Kuul päev) ja valgustamata (seal on öö) osade piirjoonel (nn. terminaatoril) tõuseb Päike - sinna saabub Kuul hommik. Iga päevaga muutub valgustatud osa suuremaks ja Kuu loojub üha hiljem. Täiskuu ajal paistab kettakujuline Kuu kogu öö. Edaspidi hakkab valgustatud osa vähenema ja ta tõuseb üha hiljem pärast päikese loojumist, olles viimasest veerandist alates nähtav vaid pärast keskööd. Seda aega kutsutakse vanakuuks. Nüüd on valgustatud Kuu vasakpoolne osa ja terminaatoril Päike loojub, st. Kuul on õhtu. Faasid korduvad iga 29 ja poole päeva järel. Kui kuusirp on väike, siis võib Kuu valgustamata osal märgata nõrka helendust. Seda nimetatakse tuhkvalguseks ja selle põhjuseks on Maalt Kuule peegeldunud valgus. Nähtus on analoogiline kuuvalgetele öödele Maal. Võiks öelda, et Kuul on parasjagu "maavalge öö".
annaabi.ee 
