Näidendeid kirjutati 1-ks korraks. Etendused olid tasuta. Rahvaeeposte ja rüütlikirjandusega võrreldes olid neeed palju liigirikkam: lüürika ja eepika kõraval areneb rikkalik draamakirjandus. Puuduvad rahvaeeposte ideaalsed kangelased. Valitsema pääseb linnakodaniku kaine, realistilk eluvaadeja kriitiline hoiak. Keskaja linnakirjandus väljendas ka talupoegade feodalismi vastaseid meeleolusid. 3) KANGELASLAULUD "Vanem Edda"- kõige rikkalikum vanaislandi kirjandus. "Edda"- mütoloogilised laulud, mis jutustavad maailma ja inimese loomisest, jumalate omvahelistest tülidest ja maailma lõpust. "Edda" uuema osa moodustavad kangelaslaulud, kus peategelaseks on küll surelikud, kuid jumalikku päritolu kangelased, nagu Achilleus või Herakles. Saagad moodustavad vanaislandi kirjanduse kõige huvitavama osa. Need on proosas kirjutatud sugukonnakroonikad. Saagadest võib leida palju usaldusvärseid andmeid vikingiajastu eluolust, kommetest j. n. e
jooma, tapab Hagen ta seljatagant. Eepose teine osa keskendub aga Kriemhildi kättemaksule oma mehe tapmise eest. Olles abiellunud hunnide kuninga Etzeliga, kutsub ta oma vennad endale külla. Tekib sõnelus vanade aegade mälestamisest ning kui Hagen ja Gunther on vangistusse võetud, laseb Kriemhild Guntheri tappa ning lõõb ise Hagenil pea maha. Seda teemat on kasutanud ka teised ajaloolised raamatud. Näiteks on palju infot saadud ka vanaislandi müütilisest kangelaslaulude kogumikust ,,Vanemast Eddast", mis loodi 13.sajandil. Tervelt 16 lugu ,,Vanemast Eddast" on kaudselt või otseselt seotud nibelungide sisuga. Mõned laulud kirjeldavad aega enne teatud sündmusi, mõned aga kujutavad aega peale mingit konkreetset sündmust. See aga tõendab fakti, et nibelungide ainestik oli omal ajal ikka vägagi tuntud. Ka tänapäeval on tihti kasutusel nibelungide ainestik, küll aga mitte sellisel kujul nagu ta oli vanasti
Põhja-Ameerika mandrist kirdes, Põhja-Jäämere ja Atlandi ookeani vahel. Gröönimaa on maailma suurim saar, pindalalt on ta ligikaudu viiskümmend korda suurem kui Eesti. 88% Gröönimaa elanikest on gröönlased, 12% välismaalased, peamiselt taanlased. Gröönimaa omakeelne nimi Kalaallit Nunaat tähendab grööni keeles "inimeste maad". Taanikeelne Grønland tähendab "rohelist maad", selle nime andsid maale sinna 10. sajandil elama asunud islandlased (vanaislandi Grænland). Loodus Looduse poolest sarnaneb Gröönimaa rohkem Põhja-Ameerika kui Euroopaga. Üle 80% Gröönimaast on kaetud igijää ja igilumega, mille paksus on kuni 2300 meetrit. Jäävaba ala on 410 449 km2. Saare lõunaosas kasvab madalaid puid ja põõsaid, kanarbikku, kukemarju, mustikaid, samblikke. Orgudes esineb kohati üsna lopsakaid niite. Gröönimaal elavad polaarrebased ja hundid, põhjapõdrad, muskusveised, valgejänesed, jääkarud, rannikul hülged, morsad, vaalad
ja lööb ise Hagenil pea otsast. Eepos lõppebki Hageni, kolme venna kui ka Kriemhildi surmaga. SEOSED ,,VANEMA EDDAGA" ,,Nibelungide laulule" aluse panijateks loetakse germaani muistendeid ja kangelaslaule. Kuid see kangelasluule pole kahjuks säilinud. Selle kunagist olemasolu tõendab aga paljude germaani rahvaste eepiline pärimus, mis kasutab ,,Nibelungide laulu" ainestikku. Kõige olulisemaks allikaks nibelungide-pärimuse ainestikuga tutvumiseks on vanaislandi mütoloogiliste ja kangelaslaulude kogumik ,,Vanem Edda". Koguni kuusteist laulu ,,Vanemast Eddast" on otseselt või kaudselt seotud sakslaste eeposega. Nad räägvad ka sündmustest, mis jäävad eeposes kujutatud tegevusest ette- või tahapoole, kuid samuti on kujutatud sündmusi paralleelsetes , ent mõnevõrra erinevates lauludes. See just tõestadbki seda, et nibelungide-pärimus on olnud rikas ning et käibel oli mitmesuguseid laule , millest eepose koostaja kasutas vaid mõningaid.
15. Eepos ,,Beowulf" loodi VII sajandi lõpus või VIII sajandi alguses 16. Eepos pajatab sündmustest Taanis ja Lõuna-Rootsis 17. Kangelane Beowulf on Lõuna-Rootsis geatide hõimu vägilane ja hilisem kuningas. Ta tõttab appi taanlaste kuningale Hrothgarile, kelle maad hoiab oma rüüsteretkede hirmus veealune koletis Grendel. 18. Tähtsamateks tegelasteks on Hrothgar, Beowulf ja lohe 19. Saagad on proosa vormis kirjutatud sugukonnakroonikad 20. Vanaislandi saagad jutustavad võitlustest vaenlastega, omavahelistest tülidest, kaugetest meresõitudest ja röövretkedest Kangelaslaulud ehk kangelaseeposed 1. kangelaslauludes avaldub rahvusteadus ning mitmeski tõuseb esile ka kristluse teenimise ja levitamise vaim. 3. Zonglöörideks/ huglaarideks/ spiilmannideks nimetati Prantsusmaal/ Hispaanias/ Saksamaal kangelaslaulude ettekandjaid. Nende esinemised olid rahvalikud etendused, kus lisaks laulu või
- avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste
- avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. „Saksa keele grammatika” (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste
- avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822)
keelesugulus - avastatakse ungari keele sugulus soome ja lapi keelega. Rajajad: - Franz Bopp (1791-1867): põhiline alusepanija. uurimus (1816), mis tõestas, et sanskriti, kreeka, ladina, pärsia ja germaani keelte verbide muutmine on sarnane ning et sellel on sama päritolu. Sanskriti ja indoeuroopa keelte konjugatsioonisüsteemi võrdlemine. Indoeuroopa keelte võrdlev grammatika. - Rasmus Rask (1787-1832): indoeuroopa keeleuurimise rajajaid, uurimisobjektiks vanaislandi keel ja teised skandinaavia keeled. On kirjutanud ka saami, hispaania, itaalia, muinasfriisi ja Lääne-Aafrika akra keele grammatika. Etümoloogia, keelte sugulus, germaani keeled - Jacob Grimm (1785-1863): saksa keeleteaduse rajajaid. ,,Saksa keele grammatika" (1819). Võrdlev ülevaade kogu germaani rühma (gooti, saksa, hollandi, inglise, friisi ja Skandinaavia) keelte grammatilistest iseloomujoontest. Parandatud trükis (1822) ülevaade germaani ja teiste indo-euroopa
annaabi.ee 
