Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järelandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine. Revolutsiooni haripunkt oli mõisate põletamisega möödas, ent järgnevadki aastad olid rahutud. Alles 1908. aastal söandasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle veidi leebema "kõvendatud valvekorraga". Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused ja poliitilised koosolekud. Hoolikalt tsenseeriti ajakirjandust. Keelatuiks jäid revolutsioonipäevil tekkinud ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone. Ainsa legaalse eesti erakonnana tegutses Eesti rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtimisel, kuid sellegi tegevusele olid seatud kindlad raamid.
pandi vangi ja saadeti Siberisse. Suur osa Eesti poliitilistest juhtidest põgenes ka välismaale. (1905.aasta revolutsioon [WWW]) 2. Olukord pärast revolutsiooni Revolutsioon lõppes kül peale mõisate põletamist, kuid järgnevad aastad olid siiski rahutud. Ainuüksi Eestima kubermangus loetleti aastal 1906 üle 2000 erineva vastuhaku. Alles aastal 1908 söendasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle natuke leebema ,,kõvendatud valvekorraga''. Normaalse poliitilise eluni siiski ei jõutud. Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused ja poliitilsed koosolekud. Hoolikalt tsenseeriti ka ka ajakirjandust. Keelati revolutsioonipäevil tekkinud ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone. Ainuke legaalne erakond oli Eesti Rahvameelne Eduerakond, kuid sellegi tegevusele olid seotud kindlad raamid. Illegaalselt tegutsesid VSDTP-s eraldi tiiva moodustanud enamlased
Duumamonarhia: põhiseadus ja valimisseadus, I ja II Riigiduuma, 3. juuli riigipööre, III ja IV Riigiduuma. Rahvusliku liikumise edusammud: ühistegevusliikumise laienemine, seltsiliikumise edenemine (Vanemuine ja Estonia, haridusseltsid, raamatukoguseltsid, Eesti Kirjanduse Selts ja Eesti Rahva Muuseum, Noor-Eesti). Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung. 1908 asendati sõjaseisukord „kõvendatud valvekorraga“. Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Algas uus venestamislaine, mis kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906- 1911)
von Sieversi salk • sadu inimesi saadeti sunnitööle, vanglaisse ja asumisele, paljusid karistati avaliku ihunuhtlusega • tühistati järeleandmisi, suleti erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine • paljud 1905. a juhtivtegelased pidid terrori eest välismaale põgenema Poliitilised olud pärast revolutsiooni • üle 2000 erineva vastuhaku • 1908 kaotati Baltimaades sõjaseisukord, mis asendati “kõvendatud valvekorraga” • keelatud - streigid, opositsioonilised meeleavaldused, poliitilised koosolekud • keelatuiks jäid revolutsiooniaegsed ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone • ainus legaalne eesti erakond - Eesti Rahvameelne Eduerakond (juhtis J. Tõnissoon) • enamlased - tegelesid illegaalselt • 1913 - eestikeelne enamlik töölisajaleht “Kiir”, toimetas Jaan Anvelt Riigiduumad • rahvaesindus - Riigiduum
avaliku ihunuhtlusega. Võimude eesmärgiks oli tagasipöördumine revolutsioonieelse olukorra juurde. Tühistati varasemaid järelandmisi, suleti loodud erakondi, seltse ja töölisorganisatsioone, keelati mitmete ajalehtede ilmumine. Revolutsiooni haripunkt oli mõisate põletamisega möödas, ent järgnevadki aastad olid rahutud. Alles 1908. aastal söandasid võimud kaotada Baltimaades sõjaseisukorra, asendades selle veidi leebema "kõvendatud valvekorraga". Keelatud olid streigid, opositsioonilised meeleavaldused ja poliitilised koosolekud. Hoolikalt tsenseeriti ajakirjandust. Keelatuiks jäid revolutsioonipäevil tekkinud ametiühingud ja enamik poliitilisi organisatsioone. Ainsa legaalse eesti erakonnana tegutses Eesti rahvameelne Eduerakond Tõnissoni juhtimisel, kuid sellegi tegevusele olid seatud kindlad raamid. KASUTATUD ALLIKAD Vikipedia, Vaba entsüklopeedia, http://et.wikipedia.org/wiki/1905._aasta_revolutsioon, 05.11.2009
osalenute arreteerimine, hukkamine. Kokku hukkus u 3000 lätlast. Mitmed tuhanded saadeti vanglasse, asumisele 10000. Tõi kaasa ka revol osalenute emigreerumise, kokku u 5000. Eestis – karistussalkade tegevus lõpetas revol ära. Kuid lätis 1906a jätkus revol. Metsavendlus, mis algab juba 1906 lätis. Posit tulemusi ei toonud, 1907a suruti enamvähem maha. Revol järgne, sama mis Eestis. Sõjaseisukorra kehtimine 1908a-ni. Asendus kõvendatud valvekorraga 1908a. 1911a kehtestumine, v.a Riias kus kuni I ms alguseni. Sõjaväelaste märksa suurema rolli kaasnemine tsiviilasjades. 1906 Sollogubi asemel A. Möller Zalomilski?. Keelatud avalik-poliitiline tegevus, raskendatud ka läti rahvuslike erakondade tegevus. LSDTP lähevad taas põranda alla. Suleti läti ajalheti. Eeltsensuuri enam ei taastatud, kuid politsei jälgis pidevalt. Jätkus venestamine, suunatud läti rahvusest ametnike väljatõrjumisega, toodi venemaa
detsembris läksid kõik kolm Baltikubermangu sõjaseaduse alla. Sollogub'i kästusse anti 19 000 relvastatud meest, kes pidid mahasuruma rahutused. 19 000 moodustati 8 erikaristus salka/ekspeditsiooni. Eesti pinnal tegutsesid 2, Kindral Bezobrazovi ja Kindral A. Orlovi ekspeditsioon (Lõuna-Eesti, Valga linn). Revolutsioonist Ilmasõjani Survepoliitika: sõjaseisukord, poliitilised piirangud, tsensuur, venestuse uus pealetung: Sõjaseisukord: 1908 asendati sõjaseisukord ,,kõvendatud valvekorraga". Jätkus aga poliitiline surve. Võitlus separatismiga ja riigi ühtsuse tagamine sai olulisemaks kui kunagi varem. Streigid ja meeleavaldused olid keelatud, keelatud oli riigivastaste mõtete avaldamine ajakirjanduses. Jätkusid kohtuprotsessid rev. osavõtnute üle- surma, asumisele ja vanglasse. Venestuse uus pealetung: Mida kutsutakse Stolõpini reaktsiooniks (Vene peaminister Stolõpin 1906-1911). Seda kogesid aga eestlased ,,teise rahvusliku
annaabi.ee 
