Jose oli algselt aus baski, kes pandi suurkooli, kus temast pidi saama vaimulik. Mõne aja pärast aga selgus, et see pole tema kutsumus. Jose armastas kirglikult sulgpalli, mis pani teda kõike muud unustama. Võitnud üht tülinorijat, pidi Jose maalt lahkuma. Sattudes kokku tragunitega, astus noormees Almanza ratsarügementi, kus ta määrati peagi kapraliks ning anti lootust seersandi auastme saamiseks. Tema elu pöördepunktiks ja õnnetuste alguseks oli käsk asuda valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, nimelt kohtus noormees seal ametikohust täites häbitu mustlanna Carmeniga. Mees armus võluvasse mustlasneidu ning oli valmis tema nimel kõigest loobuma. Nii kaotas ta oma sõjalise auastme, sattus vanglasse ning mõne aja pärast sai temast tagaotsitav, sest armastusest hullunud Jose pani Carmenile meelejärgi olemiseks toime kuritegusid. Ausast ja seadusekuulekast don Jose Lizarrabengoast oli järel vaid must
karedad pikad, aga ronkmustad ja läikivad Lk 174 don Jose tuleb C-i koju, kus on ka RM, DJ (tegelt Carmen)varastas RM kella ära Mitu kuud möödus RM sai teada , et DJ on vanglas, on mitu inimest tapnud ja varastas(tegelt Carmen) RM kella ära, kutsuti DJ-d vanglasse vaatama. DJ palus Rm-lt kaks teenet-missat pidada ja et viiks ühele naisele medaljoni ja ütleks et DJ on surnud KOLMAS PEATÜKK Algab DJ lugu Räägitakse natuke DJ elu algusest. Kakles ja seega määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. Räägitakse manufaktuuri elust, sealsestest naistest. DJ-le ei meeldi sealsed lõõpivad, DJ kohtub esimest korrda Carmeniga, C annab kassiaõie, tugeva lõhnaga, Carmen annab noahoobi ühele naisele ja DJ peab ta vangi viima, DJ aitab C- I põgeneda. Sellepärast saadeti DJ 1 kuuks vanglasse. Vanglas mõtles DJ C-I peale Lk 186 C saadab vanglasse pätsikese, kus on inglise viil ja kahepistrine kuldraha. Aga DJ ei põgenenud vanglast.
Ta oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temas taheti teha vaimulik, kui see ei edenenud kuhugi. Ta armastas sulgpalli ning see oligi see, mis ta hukatas. Ükskord oli sulgpalli pärast üks kaklus, mille Jose võitis ning ta pidi maalt lahkuma. Ta sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Peagi sai temast kapraliks ning anti lootust seersandipaeltele, kuid siis ta määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, kus ta kohtas Carmenit. Sealt edasi algas Don Jose ebaõnn ja kõik need seiklused. Iseendasse suhtus ta kindlasti madalama lugupidamisega, kui Carmenisse. Ta enda heaolu polnud pooltki nii oluline. Jose uskus tõelisse ning kirglikusse armastusse. Jose oli piisavalt temperamentne, kui asi puutus millegisse, mis pidi kuuluma temale, kuid muidu oli ta rahuliku olekuga. 4. Olulisemate kõrvaltegelaste iseloomustus
Ta oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temast taheti teha vaimulikku, kuid see ei edenenud. Ta armastas kirglikult sulgpalli ning see oligi see, mis ta hukutas. Ükskord oli sulgpalli pärast üks kaklus, mille Jose võitis ning ta pidi maalt lahkuma. Ta sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Peagi sai ta kapraliks ning anti lootust seersandipaeltele, kuid siis määrati ta valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, kus ta kohtas Carmenit. Kuna Jose lasi Carmenil põgeneda pandi ta kuuks ajaks vangi. Kuna ta lasi peagi Carmenil korra veel seadust rikkuda, pidi ta Sevillast kiirelt lahkuma. Ta lahkus ning ühines salakaubavedajatega, kellega Carmen koostööd tegi. Peale mitmeid rööve tappis Jose Carmeni abikaasa ning lõpuks ka Carmeni enda. Ta pandi vangi ning hiljem ilmselt poodi üles. Jose käitus täpselt nii nagu Carmen teda palus. Ta oli pimestatud armastusest Carmeni
Tema jume oli päike juustest tumedamaks parkinud. José oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temast taheti teha vaimulikku, pandi suurkooli, Joséd see aga ei huvitanud. Tema suurim kirg oli sulgpall, mis ta ka hukatas. Kord sulgpalli mängides võitis ta üht Alava poissi ning neil tekkis kaklus, mille José võitis. Ta oli sunnitud maalt lahkuma. José sattus kokku tragunitega ja astus Almanza ratsarügementi. Peagi sai ta kapraliks ning määrati valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. Seal ta kohtaski Carmenit. Tubakamanufaktuuri naistel oli tüli tulnud ning Carmen oli tüli käigus ühe naistest tapnud. José ülesanne oli ta vanglasse viia, kuid ta lasi Carmenil põgeneda, kuna naine talle väga meeldis. Selle eest läks José vangi. Vangist pääsenud lasi Ta Carmenil veel teisegi kuriteo korda saata ning seejärel oli ta sunnitud Sevillast kiiresti lahkuma. José liitus Carmeni sõpradega- salakaubavedajatega
ülesanne, alludes keerulisele, ühtsele rütmile. Esiplaanil on kujutatud täies valguses kõrget , justkui vaatajate poole suunduvat laskurite kaptenit Banning Cocqi välimust, tema kõrval seisev leitnant erekollases kaftanis moodustab eraldi värvilaigu. Need kaks figuuri on vastukaaluks teistele, kes on nihutatud poolpimdusse tagaplaanile ning tasapisi mitmekesiselt astmestatud hämarusse kaovad. Laskurid aga lähevad juhtide järel rännakule, valvekorda või paraadile, nagu tundub seda pilti vaadanud asjasse pühendamata vaatajale. Selles värvitoredust hõõgavas, unistuslikku heledusse ja tumedusse uppuvas maalis on Rembrandt enese vormikõne lõplikult välja kujundanud. Paraku ei meeldinud maal tellijale, sest kõik olid maksnud võrdväärse osa pildist, kuid kahjuks ei tundnud mõni end pildil äragi. Sellest sündmusest hakkab periood, kus Rembrandti
Tema tõeline nimi on hoopis don Jose Lizarrabengoa, bask ning vana kristlane. Temast taheti teha vaimulikku, kuid sellest ei tulnud midagi välja kuna armastas kirglikult sulgpalli. Ühes mängus läks kakluseks Jose ja kellegi Alava poisi vahel, haaranud oma raudkepi tuli Jose võitjaks. Tänu sellele saadeti ta maalt välja. Sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Sai kiiresti kapraliks ja oli lootust saada ka seersandiks, kuid tema õnnetuseks saadeti valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. (Manufaktuuris töötab sadu naisi kes palavuse tõttu on sunnitud tihti peaaegu et alasti töötama. Nad rullivad sigareid suures ruumis, kuhu mehed pääsevad vaid veinticuatro (kõrgem politseiametnik) loal.) Korraga sattus ta seal kokku Carmeniga kellesse ka armus.. Manufaktuurist tormas välja väravavalvur, ta seletas, et sigariruumis tapeti üks naine. Seersant käskis Josel asja uurima minna. Nimelt olevat Carmencita ühe kaastöölisega riidu
Ta oli sündinud Elizondos Baztani orus. Temast taheti teha vaimulikku, kuid see ei edenenud. Ta armastas kirglikult sulgpalli ning see oligi see, mis ta hukutas. Ükskord oli sulgpalli pärast üks kaklus, mille Jose võitis ning ta pidi maalt lahkuma. Ta sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Peagi sai ta kapraliks ning anti lootust seersandipaeltele, kuid siis määrati ta valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri, kus ta kohtas Carmenit. Kuna Jose lasi Carmenil põgeneda pandi ta kuuks ajaks vangi. Kuna ta lasi peagi Carmenil korra veel seadust rikkuda, pidi ta Sevillast kiirelt lahkuma. Ta lahkus ning ühines salakaubavedajatega, kellega Carmen koostööd tegi. Peale mitmeid rööve tappis Jose Carmeni abikaasa ning lõpuks ka Carmeni enda. Ta pandi vangi ning hiljem ilmselt poodi üles. Jose käitus täpselt nii nagu Carmen teda palus
Tema tõeline nimi on hoopis don Jose Lizarrabengoa, bask ning vana kristlane. Temast taheti teha vaimulikku, kuid sellest ei tulnud midagi välja kuna armastas kirglikult sulgpalli. Ühes mängus läks kakluseks Jose ja kellegi Alava poisi vahel, haaranud oma raudkepi tuli Jose võitjaks. Tänu sellele saadeti ta maalt välja. Sattus kokku tragunitega ning astus Almanza ratsarügementi. Sai kiiresti kapraliks ja oli lootust saada ka seersandiks, kuid tema õnnetuseks saadeti valvekorda Sevilla tubakamanufaktuuri. (Manufaktuuris töötab sadu naisi kes palavuse tõttu on sunnitud tihti peaaegu et alasti töötama. Nad rullivad sigareid suures ruumis, kuhu mehed pääsevad vaid veinticuatro (kõrgem politseiametnik) loal.) Korraga sattus ta seal kokku Carmeniga kellesse ka armus.. Manufaktuurist tormas välja väravavalvur, ta seletas, et sigariruumis tapeti üks naine. Seersant käskis Josel asja uurima minna.
annaabi.ee 
