kompenseerimiseks ja kahanemistühikute vältimiseks on terasvaluvormides ette nähtud kompensaatorid (valupead). Metalli suunatud tardumise tagamiseks kasutatakse sageli terasvalu vormidesse jahutajate sisseviimist metallist sisetükkide näol. Antud detaili valmistamiseks on kasutusel ka kärn. Kärni valmistamiseks on eelnevalt vaja teha kärnkast, milles valmistatakse kärn liiva ja sideaine segust. Käsitsi vormimisel tuleb valmistada puidust mudel. Mudeli tegemisel tuleb arvestada ka valuterase kahanemisega jahtumisel. Seega tehakse mudel suurem, kui soovitud detail. Mudel koos valukanalite süsteemi tuleb asetada vormi. Vormisegu koosneb sarnaselt kärniga liivast ja sideaine segust. Selleks, et oleks võimalik terast valada, tuleb ta kõigepealt üles sulatada. Valuterase sulamistemperatuur on 1510 °C. Valamine vormi sulametalli ei ole soovitatav vormi valada kiirustades, samas ka mitte liiga aeglaselt. Aeglaselt valades tardub metall ebaühtlaselt, see tähendab, et
Kuna koorvitöötlus on tehtud ( õppejõu sõnul on see "eelnevalt tehtud koos kaldenurkade ja raadiuste ära töötlemisega) siis tegemist silutöötlusega, ning seljuhul valuterase jaoks kasutaks P10 s (nr 3) Treipink s 2. Sisepind Sisepinna lõiketöötlus Sisetreitera (nr 4)
gaasi läbivool läbi ballooni küljes oleva reduktori. Gaasi läbivoolul läbi reduktori reguleeritakse gaasisurve reduktori kraanist vajaliku surveni. Leegi süütamisel avatakse kõigepealt kergelt põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ning gaasisegu süüdatakse. Selle süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki. (joonis 1) Oksüdeerivat leeki kasutatakse vase ja valuterase kõvajootmisel või messingi keevitamisel. See on niisugune gaasileek, milles on põletisse antava hapniku maht 1,3 korda suurem atsetüleeni mahust.(joonis 2) Gaasileegi segu, milles on aga atsetüleeni ülekaal, nimetatakse taandavaks leegiks. Sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel.(joonis 3) joonis 1 joonis 2
põletil olev hapnikukraan, seejärel põletil olev atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki (vt joonis 14). Gaasileeki, milles on hapniku suur ülehulk, nimetatakse oksüdeerivaks leegiks, sel juhul on põletisse antava hapniku maht atsetüleeni mahust rohkem kui 1,3 korda suurem (vt joonis 15). Niisugust leeki kasutatakse messingi keevitamisel või vase ja valuterase kõvajootmisel. Joonis 16. Taandav leek [3:3-9] Gaasileegi segu, mis on rikastatud atsetüleeniga, nimetatakse taandavaks leegiks (vt joonis 16), sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel. Tabelis 3 on välja toodud materjalid, mille puhul kasutatakse normaalleeki, oksüdeerivat leeki ja teendavat leeki. Tabel 3. Leekide kasutamine vastavalt materjalidele Gaaskeevituse võtted ja asendid
atsetüleenikraan ja süüdatakse gaasisegu. Gaasisegu süttimisel reguleeritakse leek vastavalt vajadusele. Tavaliselt kasutatakse keevitus ja jootetöödel normaalleeki (vt joonis 14). Gaasileeki, milles on hapniku suur ülehulk, nimetatakse oksüdeerivaks leegiks, sel juhul on põletisse antava hapniku maht atsetüleeni mahust rohkem kui 1,3 korda suurem (vt joonis 15). Niisugust leeki kasutatakse messingi keevitamisel või vase ja valuterase kõvajootmisel. Joonis 16. Taandav leek [3:3-9] Gaasileegi segu, mis on rikastatud atsetüleeniga, nimetatakse taandavaks leegiks (vt joonis 16), sellist leeki kasutatakse valuterase, alumiiniumi ning tsingi jootmisel ja keevitamisel. Tabelis 3 on välja toodud materjalid, mille puhul kasutatakse normaalleeki, oksüdeerivat leeki ja teendavat leeki. Tabel 3. Leekide kasutamine vastavalt materjalidele Gaaskeevituse võtted ja asendid
Kui legeeriva elemendi sisaldus alla 1%, siis number puudub, elemendi sisaldus näitab üksnes sümbol. Näiteks tähis X 2 Cr Ni Mo 17-13-5 näitab sisalduseks C=0,02%, Cr = 17% (16,5- 18,5%), Ni = 13% (12,5-14,5%), Mo=5% (4-5%); Teras X 6 Cr Mo 17-1 sisaldab C=0,06%, Cr=17%(16-18%), Mo 1%(0,9-1,4%), Teras X 50 Cr Mo V 15 on C=0,5%, Cr=15% (14-15%), kuid Mo (0,5-0,8%) ja V (0,1- 0,2%) sisaldust numbritega ei näidata. Valuterase puhul algab margitähis tähega G, mille järel näidatakse terase koostis vastavas tähistussüsteemis, näiteks: G 18 Mo 5 on legeeritud valuteras, C=0,18%, Mo (5 : 10) = 0,45-0,65%; G X 4 Cr Ni 13-4 on kõrglegeeritud valuteras, C=0,04%, Cr=13%, Ni=4% 3) Kiirlõiketeraste tähistussüsteem erineb tunduvalt teiste legeerteraste omast, erisust näitab margitähise algul tähis HS. Süsteemi selgitatakse p 3.5. Legeertööriistaterased. 7 LEGEERKONSTRUKTSIOONITERASED
Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer- ja elektersulatuse meetod. Konverter- ja bessemermeetodi puhul valatakse kõrgahjust saadud sulamalm konverterisse (spetsiaalne anum valuterase tootmiseks) ja metallist puhutakse õhku läbi. Süsinik eraldub kiirelt (15...30 min). Tootlikkus on selle meetodi puhul kõrge, kuid protsess on raskelt reguleeritav. Konverter- ja bessermeetodid on väliselt sarnased. Erinev on räbu tekitamise keemiline protsess. Martäänmeetodi puhul võib terase toormaterjal olla nii sulas kui ka tahkes olekus. Süsiniku "väljapõletamine" toimub metalli pealispinnalt. Protsess on märksa aeglasem (4...8t), kuid
Terase tootmise põhimõte seisneb selles, et süsiniku sisaldust metallis vähendatakse tunduvalt ja kahjulikud lisandid kõrvaldatakse võimalikult täielikult. Sulametallis olev süsinik seotakse hapnikuga (põletatakse välja). Peamised terase tootmise meetodid on martään-, konverter-, bessemer- ja elektersulatuse meetod. · Konverter- ja bessemermeetodi puhul valatakse kõrgahjust saadud sulamalm konverterisse (spetsiaalne anum valuterase tootmiseks) ja metallist puhutakse õhku läbi. Süsinik eraldub kiirelt (15...30 min). Tootlikkus on selle meetodi puhul kõrge, kuid protsess on raskelt reguleeritav. Konverter- ja bessermeetodid on väliselt sarnased. Erinev on räbu tekitamise keemiline protsess. · Martäänmeetodi puhul võib terase toormaterjal olla nii sulas kui ka tahkes olekus. Süsiniku "väljapõletamine" toimub metalli pealispinnalt. Protsess on märksa aeglasem (4..
annaabi.ee 
