eksportija; eksport elaniku kohta on tööstusriikidest suurim): üle poole tööstustoodangust läheb ekspordiks; eksport moodustab koos teenustega u. 73% SKTst. Suur osa belgia ettevõtteid ekspordib rohkem kui 80% oma toodangust · Tootmissektorite lõikes on tegemist selgelt teenustele orienteeritud majandusega; töötleva tööstuse osakaal jääb alla 20% ja põllumajanduse osa veidi üle 1%. Belgia ekspordib · Valtsmetalli ja terast · Masinaid · Tekstiilitooteid · Veondusseadmeid · Teemante · Toiduaineid Majanduslikud suhted Eestiga · Kaubavahetus Eestiga on jõudsalt arenenud: import Eestist 30 mln EEK'lt aastal 1992 kuni 1.4 mld EEK'ni (89.7 miljonit eurot) aastal 2001 (kasv ligi 47 korda) · eksport Eestisse 296 mln EEK'lt 1992.a. kuni ca 1.30 mld EEK'ni (ligi 83 miljonit eurot) 2001.a. (4.4 korda). · Eesti Statistikaameti andmete alusel moodustas import Belgiast 2001.a. 1
kuulsatele flaami meistritele. MAJANDUS Majandusharud: Elektroonikatööstus, ravimitööstus, lennukitööstus, raskemasinaehitus, telesidevahendid, autotööstus, naftakeemiatööstus, tekstiilitööstus SKT: 454,283 mld $ (2007) SKT elaniku kohta: 42617 $ (2007) MAJANDUS Import Kaup: Masinaid, veondusseadmeid, käsitöötooteid, keemiatooteid Riigid: Saksamaa 24%, Holland 18%, Prantsusmaa 17%, ÜK 8%, Itaalia 5%, muud 28% Eksport Kaup: Valtsmetalli ja terast, tekstiilitooteid, masinaid, veondusseadmeid, toituaineid, teemante Riigid: Saksamaa 23%, Prantsusmaa 19%, Holland 14%, ÜK 8%, Itaalia 6%, muud 30% KASUTATUD KIRJANDUS http://europa.eu/abc/european_countries/eu_members/belgium/in http://www.allcountries.org/wfb2007/belgium/ Maailma teatmeatlas AXIS Geograafia-entsüklopeedia
Kõrgeimad mäed: · Zugspitze - 2962 m · Watzmaan - 2714 m · Mädelegabe l- 2643 m Pikimad jõed: · Doonau - 2850 km (vaid Saksamaa piires 674 km) · Rein - 1326 km · Elbe - 1136 km Saksamaa impordib: · Veondusmasinaid ja seadmeid · Keemiatooteid · Toiduaineid · Tekstiilitooteid · Kütuseid Saksamaa ekspordib: · Autosid, veondusseadmeid · Keemiatooteid · Kodumasinaid · Toiduaineid · Valtsmetalli ja terast Haldusjaotus Saksamaa koosneb 16 liidumaast (ametlikult maast (Land)): Alam-Saksi (Niedersachsen) Pealinn: Hannover (9) Baden-Württemberg (1) Pealinn: Stuttgart Baieri (Bayern) (2) Pealinn: München Berliin (Berlin) (3) Brandenburg (4) Pealinn: Potsdam Bremen (5) Hamburg (6) Hessen (7) Pealinn: Wiesbaden Mecklenburg-Vorpommern (8) Pealinn: Schwerin
Kergsulavad, sulamistemp kuni 327 oC (Pb, Sn) Kesksulavad, sulamistemp 327-1539 oC (Al, Mg, Cu, Ni) Rasksulavad, sulamistemp üle 1539 oC (Cr, Ti, W) Alumiinium ja alumiinumisulamid Al – kesksulav (659 oC), kergmetall (tihedus 2,7Mg/m3), kuubilise tahkkeske kristallvõrega (K12). Konstruktsioonimaterjalides legeerelemntideks (Cu, Mn, Si, Mg, Zn). Toodete valmistamise mooduse järgi Al sulamid jaotatakse: 1. Deformeeritavad e survetöödeldavad sulamid (valtsmetalli kujul) 2. Valusulamid (valanditena) Termotöödelduvuse põhjal: 1. Termotöödeldavad sulamid 2. Mittetermotöödeldavad sulamid – kõvadust ja tugevust saab suurendada kalestumisega. Vanandamine – karastamisele järgnev seisutamine. Al valusulamid: 1. Silumiinid – sulamid, põhiline legeerelement räni; hästi valatavad 2. Duralumiiniumid – põhiline legeerelement vask 3
elektrienergiat kasutades; elektrienergiat kasutatakse sulatamisprotsessiks (legeerteraste, Martin Raba Ti, Cr, Mo jt. metallide tootmisel) või elektrolüüsimisel (Al, Mg jt. metallide tootmisel). · Pulbermetallurgia metallidest ja sulamitest toodete tootmine pulbrilisi lähtematerjale kasutades (vt. p. 2.6). Metallurgiliste protsesside tüüpnäitena vaatleme terase kui tehnikas enimkasutatava konstruktsioonimaterjali ning sellest pooltoodete (valtsmetalli) tootmist. Terase tootmine saab alguse toormalmi tootmisest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes (sele 2.1). Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivisöest ja oma koostiselt koosneb ta peamiselt süsinikust. Koks on nii soojusallikaks koksi põlemisel eraldub pürometallurgilisteks protsessideks vajalik soojus kui ka raua redutseerijaks (taandajaks) maagist.
kõik suuremad sadamad asuvad Flandrias, mistõttu viimase (formaalne) osakaal ekspordis ületab 75%. Ka Belgia kõik autokoostetehased (pärast Renault' sulgemist alles neli: Volkswagen Drogenbos'is, Brüsseli külje all, Ford Genkis, Opel Antwerpenis ja Volvo Gentis) asuvad Flandrias. Antwerpeni sadam on ka Belgia suurim tööstuskeskus (lisaks autokoostamisele naftakeemia, värvilised metallid).Sisemajanduse kogutoodang on 26409. Belgia ekspordib · Valtsmetalli ja terast · Masinaid · Tekstiilitooteid · Veondusseadmeid · Teemante · Toiduaineid Belgia impordib · Masinaid · Veondusseadmeid · Käsitöötooteid · Keemiatooteid 8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid Eesti ja Belgia vahelisi majandus- jm. suhteid reguleerivad/hakkavad lähiajal reguleerima järgmised lepingud:
kõik suuremad sadamad asuvad Flandrias, mistõttu viimase (formaalne) osakaal ekspordis ületab 75%. Ka Belgia kõik autokoostetehased (pärast Renault’ sulgemist alles neli: Volkswagen Drogenbos’is, Brüsseli külje all, Ford Genkis, Opel Antwerpenis ja Volvo Gentis) asuvad Flandrias. Antwerpeni sadam on ka Belgia suurim tööstuskeskus (lisaks autokoostamisele naftakeemia, värvilised metallid).Sisemajanduse kogutoodang on 26409. Belgia ekspordib Valtsmetalli ja terast Masinaid Tekstiilitooteid Veondusseadmeid Teemante Toiduaineid Belgia impordib Masinaid Veondusseadmeid Käsitöötooteid Keemiatooteid 8 Belgia välispartnerid,organisatsioonid Eesti ja Belgia vahelisi majandus- jm. suhteid reguleerivad/hakkavad lähiajal reguleerima järgmised lepingud:
terases lahustunud rauahapendit FeO. Kui FeO jääks terasesse, siis muudaks see terase rabedaks. Sulatusele järgneb terase taandamine – sulaterases lahustatud FeO taandamine Mn ja Si lisamisega. Taandamise tulemusena jääb kõikidesse terastesse taandamisjäägina Mn 0,8% ja rahulikesse terastesse Si kuni 0,4%. Mõlemad on sellistes kogustes terase tavalisandeiks. Enamus kogu toodetavast terasest (üle 80%) kasutatakse VALTSMETALLINA. 4. VALTSMETALL, LIIGITUS Valtsmetalli sortiment: 1. Toorikud - valtsitakse edasi teisteks toodeteks. Neljakandilise ristlõikega bluumsid (150x150 kuni 450x450) ja plaadikujulised slääbid (kuni 300x1600mm). 2. Sordimetall - lattmaterjal, mis liigitatakse ristlõike kuju ja mõõtmete järgi.– a) Lihtprofiilid: ümar-, nelinurk-, kuuskant-, ribavaltsmetall; b) Kujuprofiilid: nurkmetall, talad, (T, I, U jt.), rööpad, eriprofiilid
6. Süsinikkonstruktsiooniterased (Tavaterased, kvaliteetterased) Tavateraseid (Fe) kasutatakse termotöötlemata (karastamata), seepärast neist terastest toodetud valtsmetallidel on olemas põhilised mehaanilised omadused (voolavuspiir, löögisitkus, tõmbetugevus) ja neid omadusi tagav terase koostis. Neid markeeritakse mehaaniliste omaduste järgi. Tavaterasest toodetakse ka ehitusel kasutatavat valtsmetalli. DIN EN 10025/91 Fe430B – Saksa Eurostandardile vastav tavateras, Rm=430 MPa, kvaliteedigrupiga B (S<0,055%, P<0,055%) Ehitusterased (S) – ehituses kasutatav valtsme, mida toodetakse tavaterasest. Materjale markeeritakse voolavuspiiri järgija seetõttu kas.eritähiseid, mis näitavad, et tegemist pole terase R m-ga. J– löökpainde teimi purustustöö 27 J, K – 40 J, L – 60 J. R – sitkuse määramine temperatuurile: R= +20˚C, 0 - 0˚, 2 - 20˚, 3 - 30˚, 6 - 60˚
Kõige alumine on alati lastiruum, mille ruumide numeratsioon algab vöörist. Kahekordse e topeltpõhja ja laeva põhja vahelised ruumid on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballasti tankidena. Masinaruume emasinaosakond (MO) on tavaliselt ahtri lastiruumi ja ahterpiigi vahel. See on kasulik osalise lastimise puhul lihtne on saada sobiv trimm ja ka sõuvõll ning selle tunnel on minimaalse pikkusega. Universaalsed kuivlastilaevad on pakendkauba(kastid, kotid), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide veoks. Lastimis-lossimisseadmed on selle laeva ekspluatatsioonis määrava tähtsusega ning laeva silueti peamine eksimatu tunnus. Laeva lastimisel tuleb sageli ahtri süvis suurendada, et sõukruvi oleks optimaalsel sügavusel. Selleks on laeval ballastveemahutid e tankid, et muuta laeva trimmi. Eriti efektiivsed on selleks ahterpiigi ja vöörpiigi ballastveetankid. 3. Puistlastilaevad e. bulkerid, maagiveolaevad
2. elutingimused on halvemad (vibratsioon, müra, õõtsumine),halveneb väljavaade sillalt, (eriti ballastis laevaga), ees on lasti- seadme konstruktsioonid , nähtavusele avaldab mõju ka kiilõõtsu- mine. 2.Universaalsed kuivlastilaevad. Konstruktsiooni üldiseloomustus, veetavad kaubad, lastimise iseärasus. JOONISED Universaalsed segalastilaevad on pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide .... jne. veoks.Laeval on mahukad kaubaruumid (lastiruumid= trümmid) avarate lastiruumiluukidega, mitu tekki. Omab lastimis-lossimisseadmeid.Topeltpõhja vahelised ruumid (tankid) on kasutusel kütuse, joogi- ja tarbevee ning ballastvee tankidena. Külmutus-segalastilaevad Lisaks MO-le peab olema külmutusseadmete osakond, lastiruumid ning tvintekid peavad olema efektiivse isolatsiooniga ja ventilatsiooniga.
Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn. multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on mitmesuguse pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad
Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn. multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on mitmesuguse pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2
Omakorda on see ka alaliikide poolest arvukaim: universaalsed segalastilaevad, nn. multipurpose e. mitmeotstarbelised laevad; spetsialiseeritud segalastilaevad; puistlastilaevad e. balkerid; konteinerilaevad; horisontaallastimisega e. veeremiveo laevad e. RO-RO-laevad. Segalastilaevad Universaalsed segalastilaevad See nn. generaallastilaev on kõigiks vedudeks (maid of all work). Need laevad on mitmesuguse pakendkauba (kastid, kotid jms.), valtsmetalli, autode, konstruktsioonide jne. veoks. Sel laeval on mahukad kaubaruumid e. trümmid ja soodsad lastimise ning lossimise võimalused, mida võimaldavad avarad trümmiluugid. Luugid on ülemisel või seltertekil e. kaitsetekil tugevad ja veekindlad, et tagada laeva tugevus ja üleuhutavuskindlus (risk of flooding) tormisel merel. Tekke on laeval sageli mitu, kõige ülemist nimetatakse ülatekiks või peatekiks. Teised tekid, mida tavaliselt nummerdatakse näiteks 2.tekk, moodustavad
Spetsiaalse tades (vt. p. 2.6). valtsterase hulka kuuluvad kuulid, tervikrattad, eriprofiilid autoehituse tarvis jms. Metallurgiliste protsesside tüüpnäitena vaatleme Valtsimisele eelneb valuplokkide tootmine, terase kui tehnikas enimkasutatava konstruktsiooni- kaasaegsetes metallurgiatehastes enamasti pidev- materjali ning sellest pooltoodete (valtsmetalli) toot- valu meetodil (sele 2.1). Pidevvaluseadmeni trans- mist. Terase tootmine saab alguse toormalmi toot- porditakse metall kopaga, kust sulateras voolab misest spetsiaalsetes sahtahjudes kõrgahjudes veega jahutatavasse vormi. (sele 2.1). Kõrgahju täidise moodustavad rauamaak, koks ja räbusti. 2.2. Valutehnoloogia Kõrgahjuprotsess seisneb oksiidse rauamaagi redutseerimises koksi abil. Koksi toodetakse kivi-
annaabi.ee 
