Tänapäeval tuntaksegi kahte suurt rühma pronkse: tinapronksid ja tinavabad pronksid Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. ) vase sulam tsingiga Valtsimisel tõmbavad eri suunas pöörlevad valtsid hõõrdejõudude toimel metalli enda vahelt läbi. Näitena vaatleme ribametalli valtsimise skeemi (joon. 3.1). Plastse deformatsiooni tagajärjel riba paksus väheneb, pikkus ja laius aga suurenevad..Riba paksuste vahet enne ja pärast valtsimist nimetatakse absoluutseks pigistuseks: Laiuste vahet nimetatakse absoluutseks laienemuseks: Riba deformatsiooniastet valtsimisel võib iseloomustada:suhtelise pigistusega, s. t. riba absoluutse pigistuse ja suhtega protsentides:venitusteguriga, s. t riba valtsimisjärgse pikkuse ja algpikkuse suhtega: Metalli ja valtsi vahelist kokkupuutepinda nimetatakse haardekaareks. Sellele kaarele vastavat kesknurka nimetatakse haardenurgaks.
ning Silikaatvärvid *Klaasi valmistamine. *Lehtklaasi meetod sulatusvannist vertikaalselt või horisontaalselt väjatõmmatava sula klaasimassi valtside vahel jahutamisega saadav klaaslehe valmistamine, mis õigatakse lehtedeks. Klaaslehe paksust reguleeritakse valtside vahe või ka tõmbemasina kiirusega. Valmistusmeetodist johtuvalt ei ole lehtklaas täiesti asane, vaid pinnal esineb lainelisust *Valuklaasi meetod sulaklaas juhitakse sulatusvannist otse läbi kahe valtsi. Peale valtsimist jookseb klaasilint jahutusahju. Valuklaasi meetodil valmistatakse toorklaasi, armeeritud klaasi ja dekoratiivklaasi Peegelklaas valmistatakse valuklaasi mõlema poole lihvimise ja poleerimisega *Float-klaasi meetod (Pilkington 1959) sulaklaas suunatakse sulatusvannist veega jahutatavate valtside vahele ja edasi liigub kuum klaaslint mööda sula tina. Ülalt kuumutavad klaasilinti gaasipõletid. Selle tulemusena tasanduvad kõik klaasi ebatasasused. Seejärel suunatakse klaas
kasutatakse niklit sageli õhukese lehena mittelegeerterasest pleki plakeerimisel1. Nikli kasutus legeeriva elemendina terastes ja malmides [1, p. 209]: ehitusterastes (0,5...5% Ni) ja kõrgtugevates terastes (0,5...20% Ni); roostevabades austeniitterastes ja kuumustugevates terastes (6...20% Ni); legeermalmides (1...6 või 14...36% Ni) ja legeervaluterastes (0,5...20% Ni). 1 Metalltoodete katmine teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist. 5 2. NIKLI SULAMID 2.1. Monelmetall Parima korrosioonikindlusega tuntud Ni-Cu-sulam. Ni ja Cu suhe on 2:1-le (joonis 1). Monelmetalli head omadused ilmnevad merevees. Tal on hea tugevus ning sitkus. Omadused säilivad laias temperatuurivahemikus (sulam ei muutu hapraks madalatel temperatuuridel ja
valtsõmblusega. Kahekordse püstvaltsõmbluse kinnitusribad lõigatakse parajaks enne viimast painutust, siis ei jää nad nähtavale. Lame-valtsõmblused. Lame-valtsõmblust kasutatakse plekktahvlite räästaga paralleelseks ühendamiseks. Kõrvutiolevate katuseplekkide lameõmblusi ei tehta kohakuti, vaid need nihutatakse. Vältimaks lameõmbluse põhjustatud pleki paksenemist püst-ja lameõmbluse ristumiskohal, lõigatakse pleki nurgad enne valtsimist ära vastavalt joonisele seletuskirja lõpus. Sel juhul on lameõmblus ühekordne selles osas, mis jääb püstõmbluse sisse. 4)Tihendusmaterjalid. Valtsõmbluste tihendamiseks võib kasutada spetsiaalseid tootja poolt ettenähtud tihendeid, butüülmastiksit, silindriõli või muid tihendamiseks sobivaid aineid, mis ei kuiva ega voola ning säilitavad elastsuse. Valtsõmbluste tegemisel kasutatavaid aineid käsitleb RT 28-10528. Elastsed mastiksid. Valtsõmbluste materjalid
(kiiruse kasv) plastsust (vastupanu deformeerumisele)? Select one: a. suurendavad vastupanu deformeerimisele b. ei mõjuta c. vähendavad vastupanu deformeerimisele d. kompenseerivat üksteist Question 35 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Millist survetöötlusmeetodit kasutades toodetakse maailmas enamus värvilismetallidest (Al, Mg, Cu jt) ja profiilidest (sordimetall, torud)? Select one: a. stantsimist b. tõmbamist c. valtsimist d. ekstrudeerimist Question 36 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Milline temperatuur eristab metallide külm- ja kuumsurvetöötlust? Select one: a. (0,3...0,5)·Tsul b. 0,7·Tsul c. (0,7...1,0)·Tsul d. 0,4·Tsul Question 37 Correct Mark 1.00 out of 1.00 Flag question Question text Lehtstantsimise puudusteks on Select one: a. külmalt töötlemine b. tööliste kõrge kvalifikatsioon c
Küsimus 1 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Millist survetöötlusmeetodit kasutades toodetakse maailmas enamus värvilismetallidest (Al, Mg, Cu jt) ja profiilidest (sordimetall, torud)? Vali üks: a. stantsimist b. ekstrudeerimist c. tõmbamist d. valtsimist Küsimus 2 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Masstootmises võib autode väntvõllid valmistada Vali üks: a. sepistamise või valtsimise teel sepavaltsidel b. rotatsioonsepistusmasinatel c. vormstantsimise teel kuumstantsimisväntpressidel d. horisontaalstantsimismasinail Küsimus 3 Õige Hinne 1,00 / 1,00 Flag question Küsimuse tekst Mis on isotermiline survetöötlus? Vali üks: a
Vali üks: a. eriti suurte pooltoodete tootmise võimalus b. kasulikum üksik- ja väikeseeriatootmisel c. kasutatakse universaalseid tööriistu d. suurem toodete täpsus ja tootlikkus Küsimus 35 Valmis Hinne 0,00 / 1,00 Märgistatud Kliki küsimuselt märgistuse eemaldamiseks Küsimuse tekst Millist survetöötlusmeetodit kasutades toodetakse maailmas enamus terasprofiilidest (sordimetall, lehtmetall, torud)? Vali üks: a. valtsimist b. ekstrudeerimist c. stantsimist file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:42:21 Test 4. Survetöötlus Page 10 d. tõmbamist Küsimus 36 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Tõmbamine teostatakse
*Looduslikud (Hevea brasiliensis) 4)Adhesiivid, pinnakatted, sideained liimid, lakid, värvid, sideained 19.Liimikihi dubleerimine Liim ja lahusti pannakse paberile, lahusti aurub ning siis pannakse paber liimikihiga vahule (nt PU-vaht). Seejärel paber eemaldatakse ja PU-vaht fikseeritakse. See ongi liimikihi dubleerimine 20.Toote plakeerimine See tähendab mingi toote, nt pleki, traadi, torude jt metalltoodete katmist teise metalli või sulami kihiga rakendades valtsimist, valamist keevitamist või pealesulatamist 21. Mis on termoplast? Mis on reaktoplast? Termoplastideks nimetatakse pika lineaarse või hargnenud ahelaga polümeerse struktuuriga aineid, mida on võimalik kõrgendatud temperatuuril muuta vedelaks. Termoplaste iseloomustavad järgmised omadused: · Neid esineb nii kristallilisete, kui amorfsetena. Kristallsed on üldiselt lahustele inertsed, amorfsed- lahustuvad.
moodustuda raud(II)ioon või raud(III)ioon: Fe-2e=Fe2+ raud(II)ioon Aatom võib loovutada ühe elektroni ka eelviimasest elektronkihist siis tekib: Fe-3e=Fe3+ raud(III)ioon Vastavalt sellele on raua oksüdatsiooniaste ühendites II ja III. füüsikalised omadused: Raud on läikiv hallikasvalge värvusega metall. Tema tihedus =7,874g/cm3. Raud on sulamistemperatuuriga 1538oC ja keemistemperatuuriga 2861oC. Tüüpolekuna on tahke 25oC juures. Raud on plastiline ning võimaldab sepistamist ja valtsimist. Raud tõmbub magneti külge. keemilised omadused: Raud on keskmise keemilise aktiivsusega metall. Tavalised rauasulamid teras ja malm hakkavad niiskes õhus kergesti roostetama. Puhas raud on korrosioonikindlam. 1. reageerimine hapnikuga Tavatingimustel reageerib raud aeglaselt õhuhapnikuga kattudes pruunika kihiga: 4Fe+3O2=2Fe2O3 raud(III)oksiid Kõrgemal temperatuuril oksüdeerub raud õhus või hapnikus: 3Fe+2O2=Fe3O4 triraudtetraoksiid
Puudused: ahjukeskkonna ja tooriku vaheliste reaktsioonide suured kiirused ja sellest tingitud halb pinnakvaliteet ja metallikadu. Metalli plastsuse suurendamine kuumsurvetöötlusega. 29.Valtspingid Valtsimisel haaratakse metall hõõrdejõudude toimel kahe vastassuunas pöörleva valtsi poolt kaasa ja surutakse õhemaks. Tooriku pikkus ja laius vähesel määral suurenevad. Duo- valtspingis on kaks valtsi. Trio-valtspinkides on kolm mittereverseeritavat valtsi. Pärast tooriku valtsimist ühes suunas alumise ja keskmise valtsi vahel, suunatakse ta keskmise ja ülemise valtsi vahele, kus valtsitakse vastassuunas. Kvarto-valtspingis on neli valtsi: sisemised väiksema läbimõõduga töövaltsid ja äärmised tugivaltsid. Paljuvaltsilistes valtspinkides on 6-12 ja enam valtsi. Töövaltsid toetuvad alamvaltsidele ja need omakorda tugivaltsidele. 30. Keevistorud Torud liigitatakse õmbluseta torudeks ja keevistorudeks (õmblusega torudeks).
täiendavat töötlemist Pulbrite saamiseks kasutatakse järgmisi meetodeid Jahvatamine kuulveskis Soolalahusest väljasadestamine Sool-geel meetod Aurufaasist kondenseerumine Laser- ja plasmakeemiline süntees Pressimine Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimismeetodeid kasutades. Enimkasutatav on külmpressimine pressvormis, kuid erijuhtudel rakendatakse pulbrite valtsimist, ekstrusiooni, kuumpressimist, isostaatvormimist jne. Paagutamine Paagutamine on tehnokeraamika tähtsaim tehnoloogiline operatsioon, kuna sellest sõltuvad keraamiliste materjalide füüsikalis-mehaanilised omadused eelkõige. Paagutamise eesmärgiks on vormitud toorikute tugevuse tõstmine. Eristatakse tardfaaspaagutamist, mis toimub temperatuuril, kui ükski pulbrisegu komponentidest ei sula, ning vedelfaaspaagutamist, mil pulbrisegu üks komponentidest sulab. Täiendav töötlus
kõvasulameid jt. Ei ole tavaliselt võimalik mehaaniliselt töödelda (v.a. lihvimine), mistõttu sellistest materjalidest pooltooteid (semi-finished product, blank) või tooteid (product, article) saadakse enamasti valutehnoloogiat või pulbermetallurgiat kasutades. Pooltooted on toorikuteks järgnevate tehnoloogiate kasutamisel toote saamiseks. Tuleb silmas pidada, et mitmed tehnoloogilised protsessid mõjutavad töödeldava materjali omadusi, Näiteks metallide valtsimist ja teisi survetöötlustehnoloogiaid kasutades muutub lähtematerja struktuur. Valutingimused, näiteks jahtumiskiirus, sooja äravoolu suund jne. mõjustavad samuti oluliselt valandite struktuuri. Tehnoloogia mõju materjali struktuurile ja omadustele ei tee neid kasutuskõlbmatuseks. Tehnoloogiliste protsesside mõju tuleb arvestada ja võimaluse korral ära kasutada. Sageli tuleb materjali ja vastava tenoloogia valikul arvestada peale tehniliste ja majanduslike teisigi,
eemale N: Cu, Sn 15. Raud ja rauasulamid (omadused, kasutamine, võrdlus). RAUD Füüsikalised omadused tihedus 7,87 g/cm3 sulamistemperatuur on 1535oC hea korrosioonikindlus läikiv, hallikasvalge keskmise kõvadusega metall plastiline võimaldab sepistamist ja valtsimist hea soojus- ja elektrijuht ferromagnetiline Keemilised omadused Keskmise aktiivsusega metall Reageerib hapnikuga: tavatingimustel reag. aeglaselt, kõrgemalt temp. oksüdeerub kiiremini. Reageerib veeauruga: kõrgel temperatuuril Reageerib mittemetallidega (sulfiidide, fosfiidide jne
Sellised materjalid vivad töötada kuni 700°C temperatuurini. Paagutuse käigus moodustuv Mo2C on tugevalt seotud matriitsiga ja ei murene välja. Efektiivne on alusmetalli tugevdamine kvade kiududega. Selleks metallkiududest karkass immutatakse kergestisulava metalliga, mis heade antifriktsioonsete omadustega. Näiteks W kiud immutatakse tinapronksiga. Samuti vidakse kasutada materjali valmistamiseks pulbri ja kiudude segu kuumpressimist vi -sepistamist, ekstrudeerimist, valtsimist. Viimastel aastakümnendel kasutakse antifriksioonmaterjalina Fe- klaas segu. Kvad klaasiosakesed alusmaterjali poorides vtavad vastu koormuse, tstavad materjali kvadust ja vähendavad sööbimisohtu. Väikesed klaasiosakesed pehmete rauaosakeste vahel on survepingete all ( tänu erinevatele joonpaisumisteguritele), mistttu nad ei purune. Selline materjal, mis sisaldab 5-10 % klaasi on 30% kulumiskindlam, kui ilma klaasita Fe-C. Vedelad määrded PAFM sisaldavad hulgaliselt poore (15..
h9 liist N9 P9 P9 Joon. Liistliite tolerantsiväljad Tekivad liite elementides olulised ebaühtlased kohalikud muljumised, deformatsioonid ja väsimusprao arenemise oht võlli liistusoonte nurkades. Lõtku puhul tekib liites mõningane mikrorullumine ja nihked, mis põhjustab pinnakonaruste silumist, istupindade valtsimist, kulumist ja kontaktkorrosiooni. Seetõttu tuleb püüda vältida lõtku, eriti reverseeritavates ülekannetes. Kaldhammmastega ülekannetes lisandub telgjõud, mis käristab liitepinda ja liist ei takista otseselt. Eeliseks lahtivõetavus remondiks, laagrite vahetamise võimalus. Kui on teada täpselt nimimõõtmed ja jõud on võimalik arvutada pindsurve ning sealt valida standardist. Asjaoludele vastava otsuse tegemine jääb konstruktorile.
külmtöödeldud terast ei tohi (välja arvatud erandjuhtudel) keevitada. Külmtöötlus on näiteks o traadi ja varraste tootmine külmtõmbamise teel; o lehtterase ja pleki külmvaltsimine teel. Termiline töötlemine Termiline töötlemine toimib tegelikkuses juba valtsimise käigus; terase omadused sõltuvad oluliselt valtsimise aegsest t0-st, selle lõpu-t0-st ja jahtumise kiirusest. Seda kasutatakse praktikas ära. Teatud erireiimiga valtsimist nimetatakse normaliseerivaks valtsimiseks. o Normaliseerimine toimub vähese süsinikusisaldusega terastel ~ 900 0C juures; jahtumine toimub vabalt, õhu käes. Saadakse peenteraline struktuur, tugevus ja löögisitkus tõuseb. o Noolutamine toimub tavaliselt pärast karastamist - t0 tõstet. ~ 500 - 680 0C ja jahutatakse aeglaselt. Noolutamine vähendab karastastamisel tekkivat haprust.
pressitavust parandavaid määrdeaineid. Pulbrisegud vormitakse erinevaid vormimis- meetodeid kasutades. Enimkasutatav on külmpress- imine pressvormis, kuid erijuhtudel rakendatakse pulbrite valtsimist, ekstrusiooni, kuumpressimist, isostaatvormimist jne. Viimasel juhul avaldatakse konteinerisse paigutatud pulbermaterjalile ruumilist survet gaasilist (gasostaatpressimine) või vedeliku- list keskkonda (hüdrostaatpressimine) kasutades.
annaabi.ee 
