Seisuste maksustamine talupojad (teotöö) kirikukümnis ametite ostmine õigused riigiametitesse astumisel Trikoloor (lipp) Inimese ja Kodaniku õiguste deklaratsioon 26.08.1789 programmdokument (Asutav Kogu). 17. ptk `'Inimesed sünnivad vabana ja võrdsete õigustega ning jäävad selleks.'' Inimõigused (vabadus, omand, julgeolek). Tänapäeval aktuaalsed Vabariigi väljakuulutamine 1. august 1792 öö vastu 10. augustit Valmy lahing rahvuskonvent 749 Prantsusmaa, 34 kolooniatest valitud saadikut Kaotati kuninga võim zironiinid montanjaarid Soo Maximilien Robespierre Prantsuse revolutsiooni tuntumaid juhte. hüüdnimed : Äraostmatu ja Voorusemees Põhimõttekindel, aus, valgustusmeelne aadlitiitel Jakobiinide rühmituse juht Kriisiolukord Kulukas sõjapidamine, raha ohjeldamatu juurdetrükkimine tööpuudus konvent 1793. aasta mais oht vabariigile
Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla võimu - Rahvapääste Komitee ja M. Robespierre juhtimisel. Koalitsiooni sõdade ajal toimus teine 1793.a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine. 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a
Sellega kehtestati Prantsusmaal konstitutsiooniline monarhia. Seadusandlik võim hakkas kuuluma Seadusandlikule Korpusele, milles saadikud jagunesid jakobiinideks, zirondiinideks ja nn. sooks. Euroopa riigid, suurem osa milledest olid monarhiad, hakkas Prantsusmaa uue riigikorra vastu välja astuma veel enne kuninga Louis XVI ja tema kuninganna hukkamist. Augustis, 1792. aastal, vallutas Prussia-Austria sõjavägi Kirde-Prantsusmaa ning hakkas liikuma Pariisi suunas. Valmy all kohtas neid segasõjavägi prantsuse regulaararmee sõduritest ja vabatahtlikest revolutsionääridest. Selle lahingu võitsid prantslased, kelle regulaararmee suurtükid pommitasid vaenlast, kuni ta seisma jäi. Sellele lahingule järgnes edu Madalmaades, kus teine prantsuse sõjavägi sai jagu austrialastest Jemappes lahingus. 1793. aastal andis revolutsiooniline valitsus käsu kuninga Loius XVI ja kuninganna Marie- Antoinette hukkamiseks
direktoorium- Prantsusmaa 5-liikmeline valitsus peale 1795.a põhiseadust uusrikas-inimesed, kes kodusid endale revolutsiooni ajal suure varanduse, pooldasid vabariiki 13.Direktooriumi võim kukutait 9.nov 1799, võimule tuli kolm konsulit, eesotsas Napoleon 14.Sõjad algasid 1792.a, sest välisriigid nägid Prantsusmaa revolutsioonis ohtu feodaalkorrale. Välisriigid tahtsid lämmatada revolutisoon ja taastada monarhia. Prantsusmaa kuulutas Austraile sõja. Valmy lahingus võideti Preisi armeed, Jemappes'i lahingus Austria armeed, vallutatui alastid Madalmaades, Saksamaal ja Itaalias 15.1793-Prantsuse sõjaline edu ja kuninga hukkamine sundisid Euroopa riike oma jõude ühendama moodustati koalitsioon. Saksamaa, Madalmaade ja Itaalia alad 1794 16.Peamised vastased: Austria, Preisi, Inglismaa, Hispaania, Holland . Nad moodustasid esimese koalitsiooni. Teine koalitsioon moodustati Inglismaa, Venemaa, Austria ja Türgi vahel 17.Revolutisooni mõju
Seadusandlikule Korpusele. Seadusandlikus Korpuses jagunesid saadikud jakobiinideks, zirondiinideks ja sooks. 1791. - 1797.a. toimus esimene koalitsioonisõda. Prantsusmaa vastu moodustasid liidu Austria, Preisimaa, Inglismaa, Hispaania, Holland, Sardiinia. 1792.a. 22.sept. kuulutati välja Prantsuse Vabariik. Prantsuse revolutsiooni sekkusid feodaalkorra kaitsmise eesmärgil Austria ja Preisimaa. Revolutsioonilised sõjad algasid 1792.a. *1792.a. - Valmy lahing, prantslased võitsid preislasi. *1792.a. - Jemappesi lahing, prantslased võitsid austerlasi. 1793.a. hukati kuningas Lous XVI ja võimule tulid jakobiinid. Jakobiinid kehtestasid diktatuuri - piiramatu vägivalla võimu - Rahvapääste Komitee ja M. Robespierre juhtimisel. Koalitsiooni sõdade ajal toimus teine 1793.a. ja kolmas 1795.a. Poola jagamine. 1794.a. 27. juuni toimus riigipööre ja algas jakobiinide võimu langus. 1795.a
vajalikuks kõigepealt võidelda sisevaenlaste vastu. Tagajärjeks oli siseriiklik terror. Zirondiinide diplomaatia Rahvuskonventi ajal (september 1792-aprill 1793) 1792 aasta 10 augusti ülestõus kaotas monarhia. Konvent kutsuti kokku üleüldise valimisõiguse alusel ja kehtestas maal vabariikliku korra. Kuigi Danton sai justiitsministriks, oli tal suur mõju konvendi välispoliitikale. Vabariigi seisund oli peale preislaste sissetungi üpris lootusetu. Murrang toimus 20 septembril peale Valmy lahingut. 1793 aasta alguseks oli Prantsusmaa intervendid välja ajanud. Vabariiklikud väed vallutasid veel Savoy, Nizza, Belgia, Reini vasaku kalda. Zirondiinid alustasid massiivset revolutsioonilist propagandat Euroopa rahvaste vabastamiseks. 19 novembril 1792 võttis Konvent vastu dekreedi kõikide rahvaste aitamiseks, kes tahavad vabaneda türanniast. Tuntuks sai loosung ,, Rahu hüttidele, sõda lossidele". Vallutatud aladel leidsid zirondiinid palju poolehoidjaid
Võimule tõusid taas zirondiinid. Seega kõrvaldati kuningas reaalselt võimult ning sellest peale hakkas Prantsusmaa liikuma vabariikliku riigikorra suunas. Kasutusele võeti ka giljotiin ning peagi tekkis poliitilise kurjategija mõiste. Esialgu laialdasi hukkamisi siiski ei korraldatud, pigem püüti päästa revolutsiooni puhtalt sõjalisel teel, mis ka õnnestus. 20. septembril suutis kindral Kellermann Valmy lahingus peatada Braunschweigi hertsogi pealetungi ning sundida teda pärast lahingut lahkuma. Võit oli küll kaheldava väärtusega kuid seda loetakse siiski revolutsioonilise Prantsusmaa saatuse pöördepunktiks, kuna esimest korda saavutati välilahingus võit vastaste üle. Samal päeval algas Pariisis aga ka vabariigi väljakuulutamise protsess, kuningas kuulutati troonilt kukutatuks ning hakkas kandma nime kodanik Louis Capet, 21. septmebril tuli kokku uus rahvaesinduskogu Konvent, kus
". Et kaitsta feodaalkorda ja kehtestada Prantsusmaal endine võim, otsustasid Austria ja Preisimaa hakata organiseerima sõda Prantsusmaa vastu. Austria- Preisi piirile hakati vägesid koondama. See omakorda tekitas suurt ärevust Prantsusmaal, nii kuulutas Seadusandlik Korpus 1792. aasta kevadel Austriale ise sõja, esitades rahvale üleskutse ,,Isamaa on hädaohus!". Sõja algus oli Prantsusmaale ebaedukas, kuid 20. septembril 1792 võideti Preisi armeed Valmy lahingus. Austerlased sais lüüa mõni nädal hiljem toimunud Jemappes'i lahingus. Vaenlased löödi Prantsusmaalt välja, Prantsuse väed ületasid riigipiirija jätkasid nn. revolutsioonilist sõda. Tungiti Madalmaadesse, Saksamaale ja Itaaliasse. Vallutatud alad liideti Prantsusmaaga. Kõikidel vallutatud aladel kaotati feodaalkord, talupojad vabastati pärisorjusest, kukutati kohalikud valitsejad, kehtestati vabariik.
Markii La Fayette püüdis läbi viia riigipööret, kuid et tal puudus nii rahva kui ka kuninga toetus, siis pidi ta sellest plaanist peagi loobuma. Vasakpoolsemad jõud koondasid aga omakorda jõude, et kriitilises situatsioonis kuningast vabaneda ning luua uus võimuorgan, Rahvuskonvent, mis asjad oma kätte võtaks. Esialgu polnud aga ikka veel selge, kas Prantsusmaa jääb kuningriigiks või saab tast vabariik. Kuninga kukutamine, Valmy lahing ja vabariigi väljakuulutamine 10. augustil puhkes Pariisis ülestõus, mis kukutas kuninga. Rahulolematu lihtrahvas, kes oli veendunud monarhi täielikus reeturlikkuses, tungis taas Tuileries' lossi ning püüdis kuningat vangistada, võimalik, et ka tappa. Kuningas viidi kiiresti Seadusandliku Kogu kaitse alla, see lasi monarhi peagi aga sisuliselt vangistusse viia. Võimule tõusid taas zirondiinid. Seega
Marat.jt. Parlamenti pääses ka äsja 25-aastaseks saanud üliaktiivne jakobiin Saint-Just[sä(n) züst]25. Seadusandliku võimuesinduse uus koosseis kogunes Manège'i istungitesaali 21. septembril 1792. Nimeks sai uus parlament LA CONVENTION (tõlkes: kokkulepe, leping), eestipäraselt KONVENT. Rindelt tulid head uudised: eelmisel päeval sundis zirondiinist kindral Dumouriez26 [dümur´jee] Valmy küla all vaenlaste armee taganema. Rõõmustav teade säilitas ministrite kohad zirondiinidele, kuid ka Dantonile. Uut parlamenti innustas ka see, et saatuse tahtel tuldi esimest korda kokku sügisesel pööripäeval, kust ka mõte midagi erakordset korda saata. Konvent kuulutas välja VABARIIGI. Istungite saalis said juhataja lauast paremal istekohad zirondiinid. Siit ka mõiste "parempoolsed". Vasakul paiknevates kõrgemates ridades (LA MONTAGNE MÄGI) võtsid end sisse Jakobiinide
Marat.jt. Parlamenti pääses ka äsja 25-aastaseks saanud üliaktiivne jakobiin Saint-Just[sä(n) žüst]25. Seadusandliku võimuesinduse uus koosseis kogunes Manège’i istungitesaali 21. septembril 1792. Nimeks sai uus parlament LA CONVENTION (tõlkes: kokkulepe, leping), eestipäraselt KONVENT. Rindelt tulid head uudised: eelmisel päeval sundis žirondiinist kindral Dumouriez26 [dümur´jee] Valmy küla all vaenlaste armee taganema. Rõõmustav teade säilitas ministrite kohad žirondiinidele, kuid ka Dantonile. Uut parlamenti innustas ka see, et saatuse tahtel tuldi esimest korda kokku sügisesel pööripäeval, kust ka mõte midagi erakordset korda saata. Konvent kuulutas välja VABARIIGI. Istungite saalis said juhataja lauast paremal istekohad žirondiinid. Siit ka mõiste “parempoolsed”.
Prantsusmaa vallutamine või kahjustamine, vaid kuninga õiguste taastamine. Samuti deklareeris revolutsiooniline Prantsusmaa novembris 1792, et abistab kõiki rahvaid, kes nagu prantslasedki soovivad kehtestada vabaduse. Austria-Preisi interventsiooni vastu astus peamiselt vabatahtlikest koosnev rahvaarmee – tollal tekkis prantslaste hümn marseljees. 11. juuli kuulutas Seadusandlik kogu isamaa hädaohus olevaks. Rahvaarmee osutus edukaks. Septembris võideti intervente Valmy ja novembris Jemappes’ lahingus. Samal ajal kuulutas vastvalitud Rahvuskonvent Prantsusmaa 21. septembril 1792 vabariigiks. Kodanik Louis Capet (endine kuningas Louis XVI) üle algas kohus ja 21 jaanuari 1793 ta hukati. Kuninga hukkamine halvendas suhteid ka teiste Euroopa riikidega. Prantsusmaa kuulutas sõja ka Inglismaale, Hollandile ja Hispaaniale. I koalitsioon 1793 –1797 Vastukaaluks tekkis I koalitsioon (1993 –1997), kuhu kuulusid Austria, Preisimaa,
annaabi.ee 
