Psühholoogiline esteetika uurib esteetiliste otsuste iseloomu ja algosiseid, sellele vastandab Santayana oma eelkäijate, "hulljulgete metafüüsikute ja asjatundmatute kriitikute" kirjutised, mille teooria on enamasti olnud liialt hämar ning reaalsusele mittevastav. 1. Kunsti on püütud defineerida metafüüsiliselt - milline on kunsti koht inimese maailmapildis? Heuristika on teadus, mis pakub probleemide lahendamiseks reegleid ja meetodeid, kuid mitte valmislahendusi. Heuristiliselt on püütud defineerida ka kunsti, kuid valmislahendusi pole arusaadavalt jõutud. Veel püütakse kunsti defineerida, et aru saada, mis on üldse kunst ja mis ei ole kunst (episteemiline motiiv), neljandaks üritatakse kunsti puhul välja mõelda hindamisstandardeid, mille järgi kunstiteosed ühe mõõdupuu alla panna, et kriitikute tööd hõlbustada (evalveeriv motiiv). 2. Antiessentsialism väidab, et essentsialistid (formalistid, emotsionistid) on
Mina hoiaks kümne küünega kinni kõikidest uutest tehnoloogiatest, kusiganes neil mingi eelis on - aga ma olen sama veendunud, et loodussõbralikke tehnoloogiaid kasutades saab neilt võtta eelise pea igas vallas. Ma usun, et viimased sada aastat ja multifunktsionaalse arvuti välja töötamine on suur samm olnud, väga tähtis samm. Siiski usun ma, et arvuti oma hüperprogrammeeritavusega on hea vahend programmeerijale - kasutajale, kes seda niikuinii ei programmeeri, vaid kasutab valmislahendusi, võiks neid valmislahendusi füüsilisel kujul arvutite abil modelleerida, efektiivselt ja kiiresti ja pooltel juhtudel oleks eraldi füüsiliselt tehtud profiseadmed parem lahendus, kui arvuti, mille ainus innovatsioon on programmeeritavus - võimalus valmistada virtuaalsel kujul suvalist tehnoloogiaseadet, mis ilma programmeeritavuseta tähendaks eraldi tootmist. Siiski ei ole seda programmeeritavust igas vallas vaja.
inimeselt teisele sellised nähtused on küll väga huvitavad, kuid neile ei ole leitud veel teaduslikku seletust. Psühholoogia tähtus: psühholoogia on tunginud inimese kõikidele elualadele, liitunud teiste teadustega (psühholoogia+tehnikateadused=tehnopsühholoogia), moodustades nii uusi teadusharusid, millel on suur praktiline väärtus. Psüühika seaduspärasuste tundmine aitab õigemini mõista teist inimest, aitab teda paremini mõjutada. Psühholoogia ei paku küll valmislahendusi kõikidele probleemidele, ent silmas peab pidama seda seda, et paljusid probleeme ei ole võimalik lahendada, ilma et me mõistaksime asjaomaste inimeste hingeelu. Psühholoogia abi kasutatakse tänapäeval elukutse valikul, sportlaste treenimisel, kohtuekspertiisis, inimeste töölevõtmisel ja sobivale töökohale paigutamisel, ettevõtete juhtimisel, tööstusseadmete ja masinate konstrueerimisel, kosmosemeeskondade koostamisel jne.
Festingeri teooria alternatiiv e 1 USD katses grupp, kelle tasu valetamise eest oli disproportsioonis ülesande sisuga (liiga suur vale liiga väikese raha eest), ei valetanud siis, kui neilt enestelt küsiti hinnangut töö kohta – nad hakkasid seda ise reaalselt uskuma teistele tudengitele valetamise käigus. Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata Oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidžireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt. edev sportauto) näitab meid teatud moel. Enesetaju sunab käitumist, käitumine viimistleb enesekuvandit... • 1981 Petty, Cacioppo – Elaboration Likelihood Model (keerukuse/ümbertöötamise/töötlemise tõenäosuse mudel) (ELM): kui on huvitav ja keeruline info, siis tähelepanu süveneb ja on lootust
samal ajal kui linna ääremaade elanikkond on suurenenud. Selles seisnebki jätkusuutliku kompaktse linna paradoks, mida pole siiani suudetud lahendada. (Neumann, 2005) Üks probleeme kompaktse linna paradoksi lahendamisel on eeldus, et ruumi füüsiline disain ise hakkab genereerima sotsiaalseid suhteid. Tihtipeale kasutatakse tänapäevastel projektidel 20. sajandi esimese poole kuulsate planeerijate valmislahendusi, arvestamata kohalike olude eripäradega. 20. sajandile eelnenud kompaktsete linnade mudelitena kasutatakse Euroopa linnu ja asundusi, mis omal ajal võisid tõepoolest olla jätkusuutlikud, kuid seda muudel põhjustel kui nende tihedus või kompaktsus. Nende linnade ehitajad kasutasid kohalikku ehitusmaterjali ja tööjõudu, nad laiendasid linna järk-järgult vastavalt vajadusele. Sellisena arvestas linn alati kohalikku topograafilist ja kultuuriruumi, sobitudes oma ümbruskonda
ilmnevad tema tõekspidamiste ja reaalselt kogetu vahel. Kui inimene sooritab ostu ja hiljem saab teada, et see kaubamärk on kahtlase väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega; hakkab ostu õigustama. 1967 Daryl Bem: enesetaju teooria Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidžireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt edev sportauto) näitab meid teatul moel. Enesetaju suunab käitumist, käitumine viimistleb enesekuvandit.. 1986 Petty, Cacioppo – tsentraalse (the central rout) ja perifeerse (the peripheral rout) mõjustustee teooria Tsentraalne mõjutustee- kõrge osalusmäär. (Hind, tooteomadused, ostukoht) NB! Perifeerne mõjutustee- madal osalusmäär. (Allika usaldusväärsus,
Festingeri teooria alternatiiv e 1 USD katses grupp, kelle tasu valetamise eest oli disproportsioonis ülesande sisuga (liiga suur vale liiga väikese raha eest), ei valetanud siis, kui neilt enestelt küsiti hinnangut töö kohta nad hakkasid seda ise reaalselt uskuma teistele tudengitele valetamise käigus. Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata Oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidzireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt. edev sportauto) näitab meid teatud moel. Enesetaju sunab käitumist, käitumine viimistleb enesekuvandit... · 1981 Petty, Cacioppo Elaboration Likelihood Model (keerukuse/ümbertöötamise/töötlemise tõenäosuse mudel) (ELM): kui on huvitav ja keeruline info, siis tähelepanu süveneb ja on lootust efektiivsemalt mõjustada (+
annaabi.ee 
