tagakeha kaitseks, kui putukas maapinnal liigub. Lennu ajal on kattetiivad kõrgele üles tõstetud, et need lennu- tiibadele ette ei jääks. Siiski on neist natuke kasu lennu tasakaalustamisel ja aerodünaamilise tõstejõu tekitamisel. Enamik mardikaid suudab lennata, vaid mõnel liigil on tiivad kokku kasvanud ja nad on täiesti lennuvõimetud. Sigimine Mardikad arenevad täismoondega. Emane asetab munad kuhugi toiduallika lähedusse tavaliselt mulda või taimede peale. Vastne erineb valmikust täielikult ning sööb tihtipeale ka täiesti erinevat toitu, seega ei ole ta oma vanematele toidukonkurent. Enamik mardikaid ei hoolitse oma järeltulijate eest, kui mõni sitikaliik ehitab järglaste tarbeks erilisi haudekambritega urgusid. Kasu ja kahju Paljud mardikad on kahjurid nad söövad põllu- ja aedvilju, ründavad aitasid ja toiduladusid ning järavad riiet. Kuid mardikatest on inimesele ka kasu: ühed on
Neid kohtab harvem, sest nad tegutsevad veelgi varjatumalt. Sellise kehaehituse ha eluviisiga vastseid nimetatakse vilaskvastseteks (Tamm). II. Jooksiklaste elutsükkel Elutsükkel algab emaslooma poolt munetud viljastunnud munast, mis teeb läbi metamorfoosi vastse-, nuku – ja valmikujärgu ning lõpeb paaritunud ja munenud isendite surmaga. Ainult vastse – ja valmikujärgus ollakse valmis iseseisvaks liikumiseks ning toitumiseks. Metamorfoosi noorem järk, vastne, on valmikust täiesti erinev. Vastsele on iseloomulikuks eeskätt toitumiseks vajalikud elundid, tunnused ning talitusvõimeliste suguelundite puudumine (Haberman, 1968). Vastsejärk on eeskätt kasvamiseks ja varuainete salvestamiseks. Peaaaegu kõik vastse tunnused muuutvad nukujärgus, kus valmiku kujunemiseks kasutatakse ära vastse poolt salvestatud 4 varuained. Valmikujärku peamine üleasanne on soo jätkamine, suguproduktide valmistamine ja
Toituvad nad taimemahladest, mida saavad kätte pistmissuistega (imilestalised) või haukamissuistega (närilestalised). Suuremal osal neist on valmikul neli paari jalgu, vastsetel aga kolm paari. Pahklestadel on kaks paari jalgu 3. Lestad on lahksugulised. Sigivad nad enamasti sugulisel teel, vaid osadel neist on viljastamata munadega paljunemine. Suurem osa neist muneb. Arengu jooksul läbivad nad muna-, vastse-, neidise- ehk nümfi- ja valmikujärgu. Vastne erineb valmikust suuruse poolest. Toitumise lõpetanud vastne kestub ja muutub neidiseks, mis väliskujult meenutab valmikut. Nümfijärke on 1...3. Üleminek ühest nümfijärgust teise on seotud puhkeseisundi ja kestumisega. Enamikul põllumajanduskultuure kahjustavatel lestadel on aastas mitu põlvkonda. Neid esineb nii avamaal, katmikalal kui ka hoidlates ja ladudes 4. Teod kahjustavad peaaegu kõiki põllu- ja aiakultuure, kuid võivad olla kahjuriteks ka kasvuhoonetes
Areng on organismi ehitust ja talitlust mõjutav protsess. Tavaliselt viib see organismide keerustumiseni. Areng jaguneb kaheks: otsene ja moondega. 1. Otsene areng: a) puudub vastne! b) noorjärk sarnaneb suguküpse isendiga erinevused vaid kehamõõtmetes, proportsioonides, suguvõimetu. Näiteks: imetajad, linnud, roomajad 2. Moondega areng on vastne! a) vaegmoone: munavastnevalmik Mille poolest vastne erineb valmikust? · Teatud kehaorganeid pole (tiivad) · Kehamõõtmed, sugunäärmete talitlus Näited: levinud rohkem selgrootutel: käsnad, ainuõõssed, limused,tirtsud, prussakad, täid, lutikad. Keelikloomadest kalad. b)täismoondega areng: munavastnenukkvalmik vastne: röövik (liblikas), tõuk (mardikas), vagel (kahetiivaline) Nukustaadiumis toimub kudede lagundamine, millele järgneb valmiku kudede moodutumine. Näited: liblikad, mardikad, kirbud, mesilased, sipelgad, sääsed
4.4. Millises arengujärgus on rohutirts lennuvõimeline? 4.5. Millises arengujärgus rohutirts talvitub? Ülesanne 5. Kirjuta T, kui väide iseloomustab täismoonet, ja V, kui vaegmoonet, mõlemale arengutüübile sobivad väited tähista VT-ga. Kanna vastused tabeli teise veergu, tabelis on 6 rida ja 2 veergu. Väide Vastus (T, V, VT) Munast koorunud vastne on valmikuga sarnane. Vastne läbib nukustaadiumi. Vastne erineb väliselt valmikust. Arengujärgud on erineva eluviisiga. Vastsed arenevad munadest. Ülesanne 6. Lahenda ristsõna. Kokku on 5 küsimust. Küsimuse järel sulgudes on antud tähtede arv vastuses. Küsimuse järel kontrollis näitab sulgude ees olev number küsimust, sulgude sees olev number tähte. 1. Organism, kelle kehas elab parasiit (8). Kontroll: 1(2) =2(2); 1(5) =3(1); 1(8) =5(6). 2. Nudipaelussi vaheperemees (4). Kontroll: 2(2) =1(2). 3. Vastsele eelnev arengujärk (4). Kontroll: 3(1) =1(5). 4
uimed - veeloomade liikumisorganid, mis on tekkinud jäsemest või nahakurrust. Uimed esinevad muu hulgas kaladel, kahepaiksetel, mõnedel tigudel. Kõrgemate loomade jäsemed evolutsiooni käigus arenenud ürgkalade uimedest. ujupõis- kalade elund, mis sisaldab gaase. Talitleb lisahingamis-, hüdrostaatilise ja erikaalu muutva elundina. vastne - moondelise arenguga loomade esimene arengujärk (vastsejärk) pärast munast vms koorumist, kusjuures vastne erineb oluliselt valmikust. Vastseid esineb näiteks putukatel, kahepaiksetel, ainuõõssetel jt. õhukotid - osadel selgroogsetel hingamiselundkonna osa, nt lindudel Tunda pildi järgi loomi ja taimi, kelle nimestik on toodud Moodles „Loodusõpetuses käsitletavaid liike” ja osata öelda rühma, kuhu kuulub: riik (protistid, seened, taimed või loomad); taimede puhul kas õistaimed, paljasseemnetaimed, sõnajalgtaimed, sammaltaimed
Mardikaliste muundunud eestiibu nimetatakse kattetiibadeks. Need on paksud, kitiinjad, soonestuseta, kehakuju jälgivad jätked, mis asetatakse kehale ja mis on ette nähtud keha kaitseks. Osa liike kasutab neid ka lennul. Nahksed või pärgamentsed, ühtlase paksusega tiivad, kus soonestus säilib, on iseloomulikud sihktiivalistele. Kahetiivalistel on teine tiivapaar muutunud sumistiteks. 53. Täismoone muna, vastne, nukk, valmik. Munast koorub valmikust hoopis erinev vastne, põrnika puhul tõuk, kes jääb selliseks ka kasvades ja kestudes. Kasvu lõppedes moondub vastne liikumatuks nukuks. Nuku kestas tekib tema kehamaterjalist hoopis teistmoodi loom suguküps valmik, kes enam ei kestu. Vaegmoone- muna, vastne, valmik. Vastne võib meenutada valmikut nümf e.neidis. Munast koorumise järel areneb vastne (nümf) iga kestumisega täiskasvanu sarnasemaks. 54. 3 sabaniiti nii vamlikul kui vastsel ainulaadne
annaabi.ee 
