Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"vallutusretkel" - 11 õppematerjali

Viikingiretkede mõju euroopale
1
doc

Viikingiretkede mõju euroopale

Veed olid kalarikkad ja linde võis püüda lausa palja käega. Tolle aja suhteliselt pehme kliima võimaldas asustada ka Gröönimaa. Kasutamiskõlbulik maa jagati viikingitest asukate vahel. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik- Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad.

Ajalugu → Ajalugu
42 allalaadimist
Kes olid viikingid – loojad või hävitajad
1
docx

Kes olid viikingid – loojad või hävitajad?

muutunud elukutselisteks sõdijateks. Viikingite elukutse meeldis eriti noorematele poegadele. Talu pärandati vanemale pojale, nooremale jäi võimalus jääda venna juurde sulaseks. Viikingina aga sai saaki ja näha maailma. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Kes olid viikingid- loojad või hävitajad
1
docx

Kes olid viikingid- loojad või hävitajad?

Enamasti võib arvata, et viikingid olid pigem hävitajad. Nad olid siiski mereröövlid ning tegelesid ka kaubandusega. Üks osa viikingitest olid paiksed elanikud - põllumehed ja randlase, kes käisid retkedel põllutööde vaheajal või siis, kui polnud kalapüügihooaeg. Mõnikord tehti ainult kaubareise, mõnikord käidi ainult sõdimas. 8. ja eriti 9. Sajandist alates hakkasid viikingid regulaarselt rüüstama poliitiliselt killunenud Lääne- Euroopat. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Retkedel kasutati viikingilaevu, mis õieti olid pealt lahtised merepaadid. Eelistati purjetamist, kuid meeskond võis laeva edasi viia ka sõudes

Ajalugu → Ajalugu
16 allalaadimist
Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse
2
doc

Miks eestlased kaotasid muistse vabadusvõitluse?

Sõja lõpptulemuse otsustasid üksikud kokkupõrked nagu Madisepäeva lahing 21. septembril 1217. aastal ning sakslaste pettus Toreida vaherahuga, kus rünnati enne selle lõppu. Väike rahvas oli andnud endast parima vabaduse saavutamiseks, aga puudu jäi õigest taktikast ja jõudude ühendamisest. Kaotus tõi endaga kaasa allumise vallutajate võimule, millega kaasnes ka ristiusu vastuvõtmine. Ajalugu tagasi pöörata ei saa ­ kindlasti on vallutusretkel halvale küljele lisaks ka häid külgi. Vallutajatega tuli kaasa moodsad teadmised ja oskused, milleni me iseseivalt oleks jõudnud alles aastasadade pärast.

Ajalugu → Ajalugu
134 allalaadimist
Viikingid
2
doc

Viikingid

osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid. Veed

Ajalugu → Ajalugu
20 allalaadimist
Viiking
5
doc

Viiking

osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht teis viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi. Viikingite laeva osa Viikingite uisud Viiking Viikingite voodi Retkede toimumise kohad ja viikingilaev Kasutatud kirjandus 1

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
Kreeta-mükeene egeuse kultuur
6
doc

Kreeta-mükeene egeuse kultuur

· Staadionijooks- jooksudistants veidi üle 192 m · Olümpiarahu- olümpial ei tohtinud relvi kanda ega kellegi sissepääsu relvajõul takistada. · Hetäär- kaaslanna, sõbratar, kellega abielumees väljaspool abielu suhte lõi · Pederastia- (kreeka k. "Meeste vaheline armastus")mida peeti täiesti normaalseks. Orjandus · Orjad olid tavaliselt : · Vangi läinud kreeklased · Vallutusretkel orjastatud inimesed · Maksudega hätta jäänud inimesed jne. · Nende töö seisnes: · Suurmaaomanike ja talupoegade põllutööd · Teenia, käsitööliste ja jõukamate inimeste majapidamistes. · Kaevandused · Ehituste ehitamine · Orjaga võis vabalt ringikäija, tapmine oli taunitav, nad olid omaenda vara.

Ajalugu → Ajalugu
37 allalaadimist
Viikingid kt nr-2
3
odt

Viikingid kt nr. 2

vallutasid osa Inglismaast. Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini.Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik-Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid

Ajalugu → Ajalugu
5 allalaadimist
Sõjad Eesti aladel
5
doc

Sõjad Eesti aladel

tulemuse põhjused: eestlaste sõjaline mahajäämus kohalikud hõimud aeti omavahel tülli inimjõude oli vähe ja kaitsetaktika oli mõeldud üskikute sõjakäikude, mitte suure vallutussõja vastu puudus riik talupojad võitlesid muu töö kõrvalt ehk amatöörid vs. professionaalid Taani kuninga ja Liivi ordu vahel pidevad tülid ja sõjalised konfliktid Kesk-Eesti maade pärast. 1238. Stensby leping lahendab tülid 1242. Jäälahing ­ Vene väed hävitavad orduväe, kes tahtis liikuda vallutusretkel ida suunas JÜRIÖÖ ÜLESTÕUS 1343 ­ 1345 allikas: Bartholomäus Hoeneke "Liivimaa noorem riimkroonika" konflikti põhjused: Harju-Virus oli tekkinud kümneid mõisu (23),kus talupoegade tingimusedolid pidevalt halvenenud Taani kuningas ei suutnud kontrollida oma siinseid vasalle ja Taani riigle oli ka raha vaja, seetõttu pidas kuningas paremaks Eestimaa ära müüa, võõrvõimud hakkasid omavahel kauplema valitses teatav segadus ja olukorra kasutasid ära talupojad

Ajalugu → Ajalugu
71 allalaadimist
Viikingid ja nende kultuur
16
doc

Viikingid ja nende kultuur

Sellepärast on Inglismaal ka tänapäeval veel üht- teist viikingitest pärinevat. Seal on säilinud viikingite päritolu kohanimed. Oma võimu kindlustamiseks lõid viikingid praeguse Iirimaa pealinna Dublini. Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja - Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab antiik- Kreeka lõvi, millele on peale raiutud skandinaavia ruunikirjad. Viikingiretkede käigus toimus Euroopa äärealade asustamine Skandinaaviast väljarännanud inimestega. Suurim ja püsivam uutest asualadest oli Island. Island oli sel ajal kaetud metsaga, kuid küllaldaselt leidus ka põllunduseks sobivaid maid

Ajalugu → Ajalugu
107 allalaadimist
Viikingid kui kultuurikandjad
34
doc

Viikingid kui kultuurikandjad

suvise pelgupaiga ülesannet. Kauges Konstantinoopolis teenisid viikingid Bütsantsi keisri ihukaitsjana. 11 Kui viikingid seiklesid algul mööda ookeane, siis hiljem sai neil kombeks jõgesid mööda üles sõita, et vallutada ja rüüstata kallastel asuvaid suurlinnu. Niimoodi rüüstati Madalmaid ja sealset ilusat linna Antverpenit. Viikingid käisid vallutusretkel ka Prantsusmaal ja Pürenee poolsaarel ning jõuti isegi Põhja-Aafrikasse. Kaugeim koht Lääneteed sõites oli Kreeka. Pireuse sadamas Ateena lähedal seisab Antiik-Kreeka lõvi, millele on raiutud skandinaavia ruunikirjad. 4.1 Vana-Vene riigi teke Vene kroonikate andmetel tõstsid novgorodlased 859. aastal varjaagidest valitsejate vastu mässu, kuid pärast kolm aastat kestnud omavahelisi hõimusõdasid ja korratust kutsusid taas endale mere tagant valitsejad

Kultuur-Kunst → Kunstiajalugu
123 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun