Prantsuse depatsioon 1940 10. Juunil kuulutas Itaalia Prantsusmaale sõja; 14. Juuni tungisid sakslased Pariisi sisse; 21 juuni toimusid Saksa-Prantsuse vaherahurääkimised; 22. Juuni sõlmitul vaherahu korral, kuulus põhja ja lääne prantsusmaa Sakamaale ja Lõuna kuulutati Vichy valitsus, mille juht oli Henri Petain, kes tegi Sakslastega koostööd. 10. mai 1940 Winston Churchill sai Suurbritannia peaministriks Merelõvi 16. Juuni 1940 Saksa operatsiooni nimi, et vallutata Suurbritannia Barbarossa plaan Saksamaa plaan alustata oma rünnakut NSVL vastu Kolmikpakt 27. September 1940, kirjutasid alla Jaapan, Itaalia ja Saksamaa, mis kohustas üksteisi aitama 22. juuni 1941 Saksamaa käivitab plaani Barbarossa ning ründab NSVL kolmest küljest: Nord (Leningrad), Mitte (Moskva), Süd (Kaukaasia) Lend-Lease sedus märts 1941, võtis USA Kongress vastu seaduse, mis lubas presidendilosutama ainelist abi (kas laenamise või rentimise teel) riikide vastu
kõrgemal Mitteühinemisliikumine -rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike Rahvavabariik -sotsialistlikule arenguteele asunud riik Sionism -juutide riigi rajamise poliitika Separatism -liikumine, mis soovib eralduda emamaast Lahtiste uste poliitika -Hiina poliitika 80. aastatel, väliskapital lubatakse riiki Neokolonism -tänapäeva kolonismi vorm, asumaid ei vallutata vaid ahistatakse majanduslikult "Suur hüpe" -Mao plaan arendada Hiina majandust kiiresti PVO -Palestiina Vabastusorganisatsioon Batustan -territoorium, ku pidid elama mustanahalised Rahvakommuun -ühismajand Hiinas Terrorism -vägivalla teel oma tahtmise saamine Monokulturism -ühe kultuuri või maavara viljelemine
Arvatavasti ka kõige tähtsam ja otsustavam. Enne eurooplaste saabumist elati suhteliselt rahulikult, loomulikult sõdisid kohalikud võimud omavahel , kuid mitte nii suuremõõtmeliselt ja pikaajaliselt. Põrgu saabus koos eurooplastest maadeavastajatega. Tulemuseks üks protsent põliselanikkonda tänapäevaks. Ka euroopa ning Aasia pole puutumatuna pikka aega olnud. Juba vaaraod ja nende järglased hausid plaani kuidas maailma vallutata, õnneks tulemusteta. Aasias sama lugu. Ja mida aeg edasi seda lähemale oma eesmärkidele jõutakse. Esime maailmasõda. Strateegiliselt täiesti lootusettu ja mõttetu resurrside raiskamine. Tulemus 15 miljonit tapetut ja teadmatta kadunut. Kaotaja poolele ja tema liitlastele seati sõjaväelised sanktsioonid, et enam sellist koledust ei korduks. Asjatult. Mõnikümne aasta möödudes teine maailamsõda. Kõige julmem ja mastaapsem, mis kunagi olnud. Mistõttu kõige levinum sõjaajalugu
Poola professionaalset väge ei usaldata kuna räägivad teist keelt ja omavad võõraid kombeid. Sügisteede tõttu ei suudeta ka moona juurde tuua ning püssirohi oli venelastel otsakorral. Lahingu ajal on puhkes lumetorm, mis toetas rootslasi puhudes venelastele näkku. Hoolimata sellest, et venelasi oli 2 x rohkem purustatakse venelaste kaitseliin ja sunnitakse nad põgenema. 1700 - päev pärast vastlapidustusi rünnatakse august II(poola) juhtimisel Riiat - ei vallutata koheselt, kui piiratakse edasi. Kui venelastega on arved klaarid liiguvad Rootsi väed Riia alla, vabastades see piiramisrõngast. Rootsi väed talvitusid Tartus. Eestlastele meeldis Rootsi võim - eriti talurahvale. Kevadel lahkub Karl XII Eestist koos põhiväega. Karl XII ülehindab võitu Narva all, arvates, et venelased enam ei tule. Vastupidi, nad just tahavad nüüd rohkem kätte maksta. Tsaar käskis kõik hävitada, kuid Vene vägede ülemjuhataja vastas, et
volitused võtta kõik maad, mida saab ja rajada uus riik ( ta pidas ennast Tartu valitsejaks). 1224 üritasid mõõgavennad Tartut piirata (ebaõnnestus). 1224 august ristisõjad, Tartu sild pandi põlema, tormijooksud, tapatalgud, Vjatsko hukkus, Vene väele saadeti teade ja nad pöördusid tagasi. Eesti põhiosa oli vallutatud. Sakslastele kuulus Lõuna-Eesti ja taanlastele Rävala ja Harjumaa, Viru-, Järva- ja Läänemaa allus paavstile. Albert tahtis vallutata Saaremaad, käisid ettevalmistused selleks. 1227 Pärnu jõe suudmealal suur ristivägi (juhtis Johannes). 9. päev Muhu vaherahu alguses, piiramine ohvriterohke, tormijooks, linnus rööviti tühjaks, pandi põlema. Valjala linnus- rahu, väravad löödi võitluseta valla ja võõrvõim astus sisse. Ristiti vanemate pojad, kes pantvangideks võeti. Algas massiline ristimine. · Allajäämise põhjused: Vaenlased vallutasid maa süstemaatiliste rüüsteretkedega.
mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus:
mittekristlaste (moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus:
Vahemere kaubandust ristisõdijad- rikkused, pääs paradiisi 1. ristisõja tulemused: *Pühal Maal moodustati 4 ristisõdijate haldusüksust: Jeruusalemma kuningriik, Tripolise ja Edessa krahvkond, Antiookia vürstiriik. *3 rüütliordut: Templiordu, Johaniitide ordu, Teutooni ehk Saksa ordu (tegevusteks palvetamine ja sõdimine) 3. ristisõja tulemused: *Osalevad nii Saksa-Rooma keiser, Prantsuse kunigas kui ka Inglise kuningas. *Jeruusalemma ei vallutata *Richard I Lõvisüda jääb üksi võitlema 4. ristisõja tulemused: *EI jõuta pühale maale, Konstantinoopoli vallutamine *Bütsantsi vallutamine Ristisõdade üldised tagajärjed: *Lääne-Euroopale ebaõnnestumine *Islamimaailma tihedam liitumine *Süvenes vaen Bütsantsi, katoliiiklaste ja moslemite vahel *Ristisõjad Läänemere äärele olid edukad, Vahemere ääres ei olnud edukad *Kultuurikontaktid, kaubanduse elavnemine *Itaalia kaupmeeste edu *Kuningavõimu tugevnemine
abi osutamise plaan Euroopa riikide, pär. II ms Massikultuur keskmise tarbia maitsele vastav kultuur Mitteühinemisliikumine rahulolematus, et suurriigid ei seoks endaga kolmanda maailma riike mobilisatsioon meeste värvamine sõjaväkke Monokulturism ühe kultuuri või maavara viljelemine NATO Põhja Atlandi lepingu sõjalineorg. 1949 Neokolonism tänapäeva kolonismi vorm, asumaid ei vallutata vaid ahistatakse majanduslikult NEP uus majandus poliitika Venemaal Neutraliteedi seadus USA ei tohi müüa relvi sõdivatele riikidele NSDAP Natsionaal Sotsialistlik Saksa Töölispartei http://www.abiks.pri.ee NSVL Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide liit
Sakslased tulid appi ning vallutasid aprillis 1941 nii Kreeka kui Jugoslaavia (põhjus – Kreekast oleks britid ulatunud pommitama Rumeenia naftavälju). Moodustati Horvaatia marionettriik, suurem osa Jugoslaaviast okupeeriti. Balkani operatsiooni tõttu lükkus sõda NSVLi vastu edasi 5 nädalat talve poole. 10. mai – Hessi lend Šotimaale. II Sõda kujuneb maailmasõjaks 1. Kallaletung Nõukogude Venemaale 1940. sügisel oli selge, et Britanniat ei vallutata, Saksamaa, Jaapan ja Itaalia sõlmisid Kolmikpakti. Saksamaa võttis suuna sõjale NSVLga - töötati välja Barbarossa plaan. - 22.juuni 1941 - Saksamaa tungis NSVL-i ja liikus kiiresti edasi kolmes suunas - lõunas Kiievi suunas - keskel Moskva suunas - põhjas Leningradi suunas - Juulis, peale kallaletungi NSVL-le sõlmisid GB ja NSVL leping ühisest sõjategevusest - 14. august - USA ja GB Atlandi harta.NSVL liitus sellega 24. sept.(vt. Fj., lk
(moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 – 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 – 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 – 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus:
(moslemite) võimu alt. - Ristisõdade põhjuseks võib veel pidada läänekiriku soovi oma võimu laiendada ja nõrgendada idakiriku positsioone. - Kiriku soov leida mässumeelsetele feodaalidele mingi tegevus. Üldse toimus kaheksa ristisõda pluss lasteristisõda aastal 1212. Ristisõjad toimusid ajavahemikus 1096 1270. Neist kõige tulemuslikum oli 1. ristisõda aastatel 1096 1099. Selle käigus õnnestus vallutata püha linn Jeruusalemm. Lähis-Idas loodi isegi kristlikud riigid: Jeruusalemma kuningriik, Antiookia vürstiriik, Tripoli krahvkond. Tõsi, nende eluiga eriti pikk ei olnud. Ülejäänud ristisõjad nii tulemuslikud enam ei olnud. Tuntud on ka 4. ristisõda, mis toimus aastatel 1202 1204. Nimelt 1204. aastal vallutasid ristisõdalased Konstantinoopoli ja rüüstasid seda linna. Ristisõdade tähtsus:
Reaalselt abi Poolast ei tule. Juba suvel 59 kavandas Ketler sõjakäike vene aladele, mille eesmärk oli tungida endisesse Tartu piiskopkonda, et tagasi vallutada Tartu linn. Oktoobris ületatakse uus piir ja minnakse Tartu piiskopkonda. Toimus väiksemaid kokkupõrkeid , vene väed saavad nõu juures liivimaalastelt lüüa. Liivimaalased jõuavad Tartusse, kuid kogemustest õpitud ei oldud, suurtükke kaasas ei ole. Piiratakse linnust, tartut tagasi ei vallutata. Riisuti ja rüüstati enfisi tartu piiskopkonna alasid. Vallutati Kärtna, piirati Laiust, ei õnnestunud vallutada. Pöördutakse Liivimaale tagasi. Esialgu venelased olukorrale ei reageeri ja on endiselt kaitses. Hiljem karistusretk. 9. Veebruaril 1560võetatakse ära Alulinn ( läti ala), mis on ordu jaoks suur kaotus , sest see oli oluline sõjaline tugipunkt ida suunas. Iva IV otsusta jätkata sõjategevust Liivimaal. Mai lõpus-juunis hakataske korraldama rüüsteretki,
annaabi.ee 
