NIMED MARMORTAHVLIL 1. Film on Vabadussõjast 2. Eesti eest väljas, et võõras võim Eestit ei vallutaks. Eesti vabaduse nimel. Mitte kõik, vabatahtlikult läheksid ainult vähesed, väga vähesed. Ajad on muutunud, väärtushinnangud nendega. Paljusid tänapäeva noori jätaks see kõik külmaks, kes või mis on võimul. Need, kes hoolivad tõeliselt Eesti riigist, lähevad kasvõi välja õpetamata Eesti eest välja. Kindlasti osad ka väljaõpetanutest läheks Eesti kaitseks välja. 3. Esimene sõjakogemus: Nad olid minemas kuskile kõikkide rühmadega
Selle võidaks mõni suurem maakond Sakala, Ugandi, Läänemaa, Virumaa. Arvestades seda, et Sakala ja Ugandi olid ristisõjas suuremaid kahjusid kandnud kui Läänemaa, mis sai ka siiski rüüstatud, oleks Virumaa hea koht uue ühtse riigi keskuseks. Tekiks tugevam ühtsustunne. Säiliksid keerulised suhted naabritega, meid ümbritseks siiski suured kristlikud riigid, kes meid lõppude lõpuks ikkagi ära vallutaks ja tõenäoliselt suruks maha sellel vähesegi kokkuhoidvustunde. Sakslased, ordu takistas venelaste edasitungi siiapoole Peipsit. Kui me oleksime sakslasi löönud lahingus, siis mingi aja pärast ründaksid venelased meie alasid ja meie uus võit ei oleks enam nii kindel. Saksamaal tegutsev Euroopa üks tugevamaid kaubandusliite Hansa Liit oleks jäänud siia oma tugipunkte rajama, mis oleks positiivet mõju avaldanud ka meie kaubandusele, seeläbi arengule
või õhk vms.--kujutlus apeironist kajastab filosoofilise abstraktsiooni kõrgemat astet. See ürgaine on alatises liikuvuses, kusjuures temast eralduvad kõik need ained, mis moodustavad antud maailma. Esmalt eraldusid soojus ja külmus, mille vastastikusest toimest tekkis omakorda niiskus ja tahked ained ning lõpuks kõik muud üksiknähtused. Anaximandrose argument, mis tõestas, et algaineks ei saa olla vesi ega mingi muu meile tuntud aine, oli: kui üks nendest oleks primaarne, siis ta vallutaks teised. Aristotelese tõlgitsuste kohaselt oli Anaximandros väitnud, et need tuntud elemendid on üksteisega opositsioonis. Õhk on külm, vesi niiske, tuli kuum; ,,kui ükski neist oleks lõputu, ei oleks seda praeguseks teised elemendid." Seetõttu peab primaarne element selles kosmilises võitluses olema neutraalne. Olemasolevad maailmad pole Anaximandrose järgi mitte loodud(nagu Kristluses või juudi teoloogias), vaid arenenud. Nii on toimunud areng ka loomariigis
näidanud,et ka väikerahvas on suuteline oma jõududega vaenlasele vastupanu osutama.Seega oleks eestlastle sõjaväge siiski tarvis. Üks oluline argument,miks paljud inimesed pooldavad sõjaväe kaotamist,on ,et Eesti Kaitsevägi ei suudaks vaenlasele vastupanu osutada.See väide on küll õige,aga on ka mitmeid vastuargumente.Esiteks sõjalise olukorra puhkemisel,kui Eestil on sõjavägi,suudab ta vaenlasele vastu astuda.Kui aga sõjaväge pole,vallutaks vaenlane kergelt Eesti.Kuigi Eesti kuulub NATO-sse,ei tule NATO väed kohe Eestile appi,vaid selleks kulub mingi aeg.Ei saa ju lootma jääda teiste riikide abile,sest pole ju kunagi kindle kas meile tullakse appi.Eelkõige tuleks eesti meestel anda enda poolt kõik,et kaitsta rahu meie maal.Ja NATO-gi saab kaitsta vaid neid riike,kes aitavad iseennast ja ei looda vaid teiste peale.Seetõttu on Eesti sõjaväe olemasolu tingimata vajalik,et võõrriigid ei tuleks Eestit vallutama
kõiki maailmu. Seega arvas ta ka, et meie maailm on vaid üks paljude maailmade hulgast, kellel on sama algaine. Anaximandros nimetas oma algaineks Apeiron. Apeironist eralduvad meie maailma elemendid - tuli, õhk vesi ja maa. Apeiron on lõputu ja peab olema neutraalne. Anaximandrose argument, mis tõestas, et algaineks ei saa olla vesi ega mingi muu meile tuntud aine oli, et kui üks nendest oleks primaarne, siis vallutaks ta teised. Anaximandrose järgi on maailmad tekkinud arengu käigus mitte loodud Jumala/Jumalate poolt. Arengukäik: Algainest esimesena eraldus maa, siis eraldus vesi, mis kattis maapinda, seejäral tuli aga kuumus, mis aurustas meie maa veekihi ja tekkis niiske maapind ja kuiv maapind. Niiskest maapinnast sündisid loomad, inimesed ja muud elusorganismid. Maa atmosfäär koosneb õhust ja tulest, millest moodustusid taevakehad, mis asusid maa ümber tiirlema. Anaximenes
○ kapitalismi ja Lääne väärtuste levitaja (inimõigused, demokraatia) ○ filmi ja kirjanduse kiire levik üle maailma ○ konveier- autode tootmine (Ford) b) USA tegevus maailma politseinikuna (Lahesõda); ● ainsa üliriigina väga suur tähtsus otsuste tegemistes rahvusvahelistes organisatsioonides ● Osales paljudes kriisikolletes ● Iraak vallutas Kuveidi ● ÜRO käivitas operatsiooni, et Iraak ei vallutaks naftarikast Saudi Araabiat c) võitlus terrorismiga. ● rangem kontroll lennujaamades ● terrorirünnakute eest karistamine ● võitlus ISISega ● mängib maailmapolitseinikku 18. NATO. a) NATO asutamise mõte; ● Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ● alus pandi 4. aprillil 1949 aastal Põhja- Atlandi Lepinguga ● põhineb kollektiivkaitsel, mille liikmesriigid nõustuvad välise rünnaku korral vastastikust kaitset osutada
võimaldab probleemi ümbersõnastamist ummikusse jõudmise puhul. Kolmandaks peavad olema erinevad ideed välja pakutud või kättesaadavad, et neid siis paindlikult uuteks lahendusteks koondada. Grupp on kõige loovam siis, kui motivatsiooni tase on piisavalt kõrge, et säilitada grupiliikmetes jaksu probleemi lahendada ka frustratsioonist ja ummikusse jooksmistest hoolimata. Kuid see tase ei tohi olla sedavõrd kõrge, et see vallutaks grupi ja tekitaks grupiliikmetes liiga suure pinge, mis takistaks keskendumist. Liigne pinge toob kaasa kaitsepositsiooni ja vähendab vastuvõtlikkust uuenduslikele lähenemistele. Liiga kõrge ärevuse tase grupis pärsib grupiliikmete täielikku vaadete väljendamist ja eneseavamist, häirib teiste vaadete kuulamist ning toob kaasa piiratud lähenemise probleemile. Loovad grupiliikmed otsivad avatult erinevaid võimalusi probleemile läheneda ja uusi viise probleemi lahendada
On hästi teada, et väiksed kajakad pesitsevad reeglina tihedamates kolooniates kui suured kajakad. Isegi teised, mittekoloonialised liigid eelistavad sageli pesitseda koos koloonialiste liikidega. Näiteks mitmed pardid valivad oma pesapaigaks meelsasti lärmakate kajakate koloonia, sest vaenlased on neil ühised. See, et ühenduses peitub jõud, on ka inimestele tuttav ammustest aegadest peale. Hea sõjavägi suudab peatada vaenlase, kes muidu kõiki ükshaaval rünnates kogu maa vallutaks. Iseloomulikuks näiteks on ka mitmesugused kodanikuühendused, nagu kaitseliit, parteid, ametiühinguliikumine ja muud organisatsioonid. Seejuures kõigi aegade valitsejate peamisi muresid on olnud see, kuidas hoida ära alamate ühinemist oma probleemide lahendamiseks. Tuntud "jaga-ja-valitse printsiip" seisneb hoopis alamate omavahel tülli ajamises, et siis kaklevaid rühmitusi kergemini kontrolli all hoida. Avaliku info kasutamine, sotsiaalne õppimine
Gerhard Schröder. Riikide eesmärgid (turvalisus, stabiilsus, õitseng) Iga rahvusriigi poliitiline süsteem omistab erinevatele riigi eesmärkidele erineva tähtsuse. 3 tähtsamat on: 1) Turvalisus 12 1) Elus püsimine- turvalisuse tähtsaim element, mis määrab riigi eksistentsi (et teised riigid riiki ei vallutaks) 2) Autonoomia- riigi võime lahendada oma siseprobleemid ilma teiste riikide vahelesegamiseta 3) Mõju- riigi võimalus mõjutada teiste riikide aktsioone soovitud suunas veenmise ja keelitamise teel 4) Prestiiž- soovitav olukord, kus teised riigid imetlevad ja austavad riiki 5) Domineerimine- jõu kasutamine kontrolli saavutamiseks teiste riikide üle 2) Stabiilsus
Rahvusvahelised suhted kahe riigi omavahelised suhted RIIKIDE EESMÄRGID Iga rahvusriigi pol. süsteem omistab erinevatele riigi eesmärkidele erineva tähtsuse,k olm tähtsaimat on: · turvalisus · stabiilsus · õitseng (heaolu) Need jagunevad omakorda alaeesmärkideks (on toodud tähtsuse järjekorras): Turvalisus. 1. Elus püsimine on turvalisuse tähtsaim element, mis määrab riigi eksistentsi (et teised riigid riiki ei vallutaks) 2. Autonoomia on Riigi võime lahendada oma siseprobleemid ilma teiste riikide vahele segamiseta. 3. Mõju on riigi võimalus mõjutada teiste riikide aktsioone soovitud suunas veenmise ja keelitamise teel. 4. Prestiiz soovitav olukord, kus teised riigid imetlevad ja austavad riiki. 5. Domineerimine - jõu kasutamine kontrolli saavutamiseks teiste riikide üle. 42 43 Stabiilsus 1
iseloomustab teooriate paljusus ning nende omavaheline võistlemine. Peamiste lähenemiste hulka kuuluvad realism, idealism (ja nende edasiarendused neorealism ja neoliberalism), sotsiaalne konstruktivism, post- modernism ja feminism. Riikide eesmärgid Iga rahvusriigi poliitiline süsteem omistab erinevatele riigi eesmärkidele erineva tähtsuse. Kolm tähtsamat on: Turvalisus 1. Elus püsimine on turvalisuse tähtsaim element, mis määrab riigi eksistentsi (et teised riigid riiki ei vallutaks) 2. Autonoomia on riigi võime lahendada oma siseprobleemid ilma teiste riikide vahele segamiseta. 3. Mõju on riigi võimalus mõjutada teiste riikide aktsioone soovitud suunas veenmise ja keelitamise teel. 4. Prestiiž on soovitav olukord, kus teised riigid imetlevad ja austavad riiki. 5. Domineerimine on jõu kasutamine kontrolli saavutamiseks teiste riikide üle. Stabiilsus 1. Korra hoidmine - sotsiaalse rahu kindlustamine kodanikele, järelvalve sotsiaalsete normide täitmise üle. 2
annaabi.ee 
