pähe tuupima. Koolireformi tagajärjeks oli, et kirjaoskuse tase hakkas langema. Kuni 1886. a oskas nekrutiks võetud eesti poistest lugeda 98%, siis 1901. a kõigest 80%. + vene keskvõim hakkas asutama koole Vallareform-1889 1886. a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla- ja linnavalitsustes. Linnavalitsustes tähendas see seda, et linnu valitsevad sakslased läksid üle teisele keelele, vallavalitsuses aga seda ,et 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu oma kohalt lahkuma. Maale saadeti erilised talurahvakomissarid, kelle üheks tähtsamaks tööks sai valdade ühendamine, mille tagajärjel nende arv langes 1000-lt 400-le. Vald , mis algselt oli olnud ühe mõisa valitusalune piirkond, vabanes lõplikult mõisa alluvusest, mis oli kahtlemata tervitatav. Kohtureform- 1889 Põhjalikult korraldati ümber kohtusüsteem ja ühtlustati see Venemaa omadega
Kiiresti tuli trükkida noodid, need kooridele laiali saata, tegelda majanduslike ja muude küsimustega. Korduvalt sattus Jannsen silmitsi mitmesuguste raskustega, kuid suutis säilitada optimismi ning manitses ka koorijuhte ja lauljaid: "... mitte kätt adra küljest ära võtta, vaid julgesti edasi astuda." Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus Uue kogukonnaseadusega 1866. aastast läks valla omavalitsus enam-vähem rahva enda kätte ja uutest valla-ametimeestest-talupoegadest, eriti vallavanematest, kujunesid nagu seaduslikud rahvajuhid oma valla piirides. Paljud uued kogukonnad olevatki hakanud soovima talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli pidulikku tähistamist, ja mitte ainult kohalikus, vaid ülemaalises ulatuses. Jannsenile oli selge, et ülemaaline rahvapidu "priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867. aasta alguses,
Praegune laululava valmis XV üldlaulupeoks aastal 1960. Suurimas sellel laval esinenud ühendkooris oli 24 500 lauljat juubeli üldlaulupeol 1969. aastal. Tavaliselt ulatub ühendkoori lauljate arv 18 000-ni, kogu osavõtjate arv aga 25 -30 000ni. (1)Vaata lisa 1. 2. Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus Uue kogukonnaseadusega 1866. aastast läks valla omavalitsus enam-vähem rahva enda kätte ja uutest valla-ametimeestest-talupoegadest, eriti vallavanematest, kujunesid nagu seaduslikud rahvajuhid oma valla piirides. Paljud uued kogukonnad olevatki hakanud soovima talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli pidulikku tähistamist, ja mitte ainult kohalikus, vaid ülemaalises ulatuses. Jannsenile oli selge, et ülemaaline rahvapidu "priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid. (4) 2.1 Luba Laulupeo korraldamisega hakati tegelema küllaltki aegsasti, 1867
Ülemaalise ühislaulmise eelduseks oli koorilaulu ja puhkpillimängu üha laialdasem harrastamine 18. sajandi esimesel poolel (Kanepis, Põlvas, Laiusel, Tormas, Põltsamaal jm). Peeti ka ühiseid laulupühi kooride ühislaulmisi Ansekülas (1863), Jõhvis (1865), Simunas (1866), Uulus (1867) jm. Eesti I üldlaulupeo ettevalmistus Uue kogukonnaseadusega 1866. aastast läks valla omavalitsus enam-vähem rahva enda kätte ja uutest valla-ametimeestest-talupoegadest, eriti vallavanematest, kujunesid nagu seaduslikud rahvajuhid oma valla piirides. Paljud uued kogukonnad olevatki hakanud soovima talurahva pärisorjusest vabastamise 50. aasta juubeli pidulikku tähistamist, ja mitte ainult kohalikus, vaid ülemaalises ulatuses. Jannsenile oli selge, et ülemaaline rahvapidu "priiusepäeva" tähistamiseks võib olla ainult laulupidu, sest rahval polnud muid organisatsioone kui laulukoorid.
Lapsed ei tohtinud kõneleda emakeeles ka omavahel ja vahetundides. Keelu vastu eksijaid karistati ja mõnitati. Koolireformi tagajäreks oli,et kirjaoskuse tase hakkas langema. Lisaks vallandati suur osa ärkamisaega kandnud koolimeistreist. 1888.a Põltsamaa lähedal Kaarlimõisas venekeelne linnakool. 1886.a tehti vene keel asjaajamiskeeleks kõigis valla-ja linnavalitsustes. Linnu valitsesid sakslased läksid üle teisele keelele. 90% senistest asjatundlikest vallavanematest pidi riigikeele oskamatuse tõttu kohalt lahkuma. Valdade arv langes 1000-lt 400-le. Vald vabanes lõplikult mõisa alluvusest. Põhjalikult korraldati ümber kohtusüsteem ja ühtlustati see Venemaa omaga. Võidule pääses kodanike formaalõigusliku võrduse põhimõte, kohtute juurde loodi kinnistusjaoskonnad. Kohtupidamine viidi üle vene keeled, v.a vallakohtutes. 1892.a kehtestati uus linnaseadus, mis vähendas tunduvalt hääleõiguslike linnakodanike hulka.
4/5 Eesti endistest riigipeadest, 2/3 endistest ministritest o sh 10/11 viimastest ministritest, 1/2 VI Riigivolikogu liikmetest 1/2 Riiginõukogu liikmetest 3/8 Riigikohtu viimasest koosseisust 1/2 kõige kõrgematest riigiametnikest 1/2 viimastest maavanematest 1/6 vallavanematest Enamik 1940–41 arreteeritutest hukkus lähima paari aasta jooksul ja ainult üksikutel õnnestus sõjajärgsetel aastatel kodumaale naasta. Arreteeriti ja deporteeriti 1940: juunis 32, juulis 123, augustis 117, septembris 132, oktoobris 166, novembris 192 ja detsembris 276 inimest. 1940 jooksul kokku 1038 inimest. Kokku arreteeriti nõukogude võimu poolt 1940 juunist kuni 1941 oktoobrini 5000–8000 inimest. Umbes 2000–2200 inimest mõrvati Eestis, ülejäänud viidi Venemaale.
eliit. Eesti Vabariigi endistest riigivanematest (kokku 11 isikut) vahistati esimese okupatsiooniaasta jooksul 9 inimest. 1942. a lõpuks olid kõik vahistatud endised riigivanemad maha lastud või vangistuses surnud, v.a Konstantin Päts, kes oli Venemaal vangis. Lisaks represseeriti esimese nõukogude aasta jooksul 2/3 endistest Vabariigi Valitsuse ministritest. Arreteeriti ka pooled kõrgemad riigiametnikud ja maavanemad ning 1/6 viimastest vallavanematest. Juuniküüditamine oli 1941. aasta juunis Nõukogude Liidu võimude poolt toime pandud küüditamine, mille käigus deporteeriti mitmetelt Nõukogude Liidu võimu all olevatelt aladelt üle 65 000 inimese. Baltimaade rahvaste küüditamiseks oli olemas Nõukogude Liidu Riikliku Julgeoleku rahvakomissariaadi poolt aegsasti välja töötatud kava, milline dokument riikliku julgeoleku rahvakomissari asetäitja Serovi allkirjaga leiti 1941. aastal Riiast. Nagu sellest dokumendist
annaabi.ee 
