Tööstus on väga kõrgel tasemel,tehnikaarengu tõttu on Saksamaa üks suur tööstusriik. 10 Transport Teedevõrk on väga hästi arenenud.Raudtee kogupikkus on liinide sulgemise tõttu oluliselt vähenenud.2006.a alguses oli see 38000km.Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk.Riigimaanteid on 231500 km, peale nende üle 429000 km vallateid ning linna-ja külatänavaid. Kiirteede kogupikkus on 11400 km. Suurimad meresadamad on Hammburgis,Wilhelmshavenis ja Bremenis. Saksamaal on 554 lennujaama,sealhulgas 13 rahvusvahelis lennujaama:332-l on kõvakattelised lennurajad.Euroopa suurimate lennujaamade hulka kuuluvad Frankfurdi ja Müncheni lennujaam. 11 Kasutatud kirjandus ENE:"Maailma riigid" Interneti lingid: http://www.wto.org/ www.census
samuti mitu põhikooli ning territooriumil tegutseb veel ka Olustvere Teenindus- ja Maamajanduskool. Kuigi vallas on olemas gümnaasium, siis isiklikult valla elanikuna antud kooli mina ei soovita. Kuna mitte väga palju kaugemal asub Viljandi Gümnaasium, mille tase on tunduvalt parem, soovitaksin seda kooli. Viljandi Gümnaasiumis on äsjavalminud hoonetega ning väga hea tehniliste abivahenditega kindlasti paremad õpivõimalused. Suure-Jaani vallas on 219 km riigimaanteid, 172 km vallateid - sealhulgas kruusakattega 154 km ja asfalt kattega 18 km - ja 289 km erateid - neist avalikus kasutuses 19 km. Vallas on 11 silda, millest eravalduses 4. Talvine teehooldus on jagatud piirkonniti, üldiselt talvise teehoolduse kohta muresi pole, kuid nagu alati sellisel teemal esineb alati probleeme. Jäätmete ladustamine on vallas üpris hästi korraldatud. Suure-Jaani linnas asub jäätmejaam, kuhu saavad kõik vallaelanikud erinevaid jäätmeid viia. Näiteks erinevad
Saksamaa suurimad sadamalinnad on Hamburg, Bremen (koos Bremerhaveniga), Wilhelmshaven, Lübeck ja Rostock. Tähtsaim siseveetee on Rein, selle ääres asub maailma suurim siseveesadam Duisburg. Teedevõrk on väga hästi arenenud.Raudtee kogupikkus on liinide sulgemise tõttu oluliselt vähenenud.2006.a alguses oli see 38000km.Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk.Riigimaanteid on 231500 km, peale nende üle 429000 km vallateid ning linna-ja külatänavaid. Kiirteede kogupikkus on 11400 km. Saksamaal on 554 lennujaama,sealhulgas 13 rahvusvahelis lennujaama:332-l on kõvakattelised lennurajad.Euroopa suurimate lennujaamade hulka kuuluvad Frankfurdi ja Müncheni lennujaam. Saksamaa suurim lennukompanii on Lufthansa. Saksamaal on umbes 7300 km siseveetranspordi teid, millest umbes 75% on jõed ja 25% on kanalid. Samuti kasutatakse siseveetranspordiks 23000 ruutkilomeetrit järvi
Import 628 087 733 994 769 887 805 842 664 615 797 600 Impordi kasv 9,1 16,9 4,9 4,7 -17,5 20,0 Transpordi geograafiline asend Teedevõrk on hästi arenenud. Raudteede kogupikkus on liinide sulgemise tõttu vähenenud, 2006.a alguses oli see 38 000 km. Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk. Riigimaanteid on 231 500 km, peale nende üle 429 000 km vallateid ning linna- ja külatänavaid (2005). Kiirteede kogupikkus on 11 400 km. Peamised laevatatavad jõed on Rein, Weser, Elbe, Oder ja Doonau, mis on omavahel kanalitega ühendatud. Põhja- ja Läänemerd ühendab elava laevaliiklusega Kieli kanal. Suurimad meresadamad on Hamburgis, Wilhelmshavenis ja Bremenis. Suurima kaubakäivega sadamad on Duisburgis ja Kölnis. Saksamaal on 554 lennujaama (2006), sealhulgas 13 rahvusvahelist lennujaama; 332-l on kõvakattelised lennurajad
Juuru vald Naabervallad on Kaiu, Kohila, Rapla, Kehtna, Kose ja Kõue Elanikke: 1595 (01.01.2008 seisuga) Valla keskus on Juuru alevik (elanikke 570) Külad: Atla, Hõreda, Härgla, Jaluse, Järlepa, Lõiuse, Mahtra, Maidla, Orguse, Pirgu ja Vankse Territoorium on 152,4 km² (läbimõõt põhjast lõunasse 18 ja idast läände 15 km), millest haritavat maad 3942 ha, metsamaad 4435 ha ja rohumaad 590 ha Teed: kokku 129,1 km, millest erateid 83,7 km ja vallateid 38,0 km Maakonnakeskusest Rapla linnast asub Juuru alevik kirde suunas 15 km kaugusel ning pealinnast Tallinnast lõuna suunas 55 km kaugusel. Lähimad raudteejaamad on Rapla 13 km ning Hagudi 13 km. Järvakandi vald asub Rapla maakonna keskusest 28 km, Tallinnast 78 km, Pärnust 60 km kaugusel, seega võib Järvakandit nimetada ka Eesti keskmeks. Järvakandi valda ümbritseb Kehtna vald. Lähimad vallad on Kaisma, Vändra, Raikküla ja Märjamaa vald.
Dresden- elektroonika-, keemia- ja optikatööstus Berliin- elektroonika-, auto- ja keemiatööstus, masinaehitus Kiel- laevaehitus 19 10. Transpordi iseloomustus Teedevõrk on hästi arenenud. Raudteede kogupikkus on liinide sulgemise tõttu vähenenud, 2006.a alguses oli see 38 000 km. Kogu riigi ala katab ka ülikiirete reisirongiliinide võrk. Riigimaanteid on 231 500 km, peale nende üle 429 000 km vallateid ning linna- ja külatänavaid (2005). Kiirteede (Bundesautobahn'ide) kogupikkus on 11 400 km. Peamised laevatatavad jõed on Rein, Weser, Elbe, Oder ja Doonau, mis on omavahel kanalitega ühendatud. Põhja- ja Läänemerd ühendab elava laevaliiklusega Kieli kanal. Suurimad meresadamad on Hamburgis, Wilhelmshavenis ja Bremenis. Suurima kaubakäivega sadamad on Duisburgis ja Kölnis. Saksamaal on 554 lennujaama (2006), sealhulgas 13 rahvusvahelist lennujaama; 332-l on kõvakattelised lennurajad
juurde, vrd Hindsa (Missos) ja Hinsa (Vastseliinas), Raudsepä (Rõuges) ja Raudsepa (Varstus), Kuklasõ (Rõuges) ja Kuklase (Haanjas). Seega on vaja riikliku nimekorralduse, eeskätt kohanimenõukogu aktiivsemat sekkumist, et asustusjaotus korrastataks kas või minimaalselt ühtlustatud kriteeriumide põhjal. Peatusenimed. Siin on probleem selles, et väljaspool linnu omavalitsus määrab nimed, aga teedevalitsus paigaldab sildid. On siiski ka bussiliinidega vallateid, mille äärde on sildid paigaldanud vallavalitsus. Ehk aitaks, kui mingis õigusaktis peatusenimede kohta saaks kinnituse siiani kestnud praktika: nime määranud omavalitsus on kohustatud määramise akti koheselt edastama vastava riigitee valitsejale, kes on kohustatud nime sildil määramise aktiga kooskõlla viima hiljemalt järgmise korralise siltide uuendamise ajal. Siis ei oleks kellelgi ütlemist, et omavalitsuse nimemääramisakt põhjustas lisakulutusi