karistada ei tohi, sest siis oled laste ahistaja või kui laps tuleb kodu lööb jalaga ukse maha siis karistada ei tohi muidu ahistad. Meil pole hirmu kellegi ees veel vähem oma riigi ja vanemate inimeste ees. Kus jookseb piir - karistuse piir. Kuigi riik on niigi palju teinud, et toetab last materiaalselt natuke. Miinuseid on sellegi juures sest nüüd tehakse lapsi emapalga pärast ja ei mõelda tagajärgedele! Ei arvestata sellega kuidas last edasi kasvatada kui ema palk läbi saab? Ja vallasemad on oma teema, sest kui ema palk läbi saab siis ema ei tea mida teha, kas laps panna lasteaeda aga pole maksta või otsida tööd aga pole last kellegi juurde jätta. Ka see on meie eesti surnud ring. Vallasemad ja nende toetused. Lõpetuseks mõtlen ma, et Eestil läheks hulga paremini kui ta mõtleks oma lihttöölistele, et nad ei peaks oma tööjõudu müüma. Ja laseks lastele õpetada austust teiste inimeste suhtes. Kuid kui seda ei teha siis ei tea kas eesti riik jätkub või vajub
hättasattunud naisi, ja eriti vallasemasid. Ta pääses esimese naisena Rootsi Advokaatide Ühingusse ja pälvis suurt tähelepanu, kui ta Esimese maailmasõja ajal koos Hinke Bergegreniga energiliselt kaitses kurnatud töönaisi, kes väidetavalt abordikatse eest olid sõna otseses mõttes tiritud kohtu ette. Üheksateistkümne aastasele Astridile tähendas kohtumine Eva Andéniga palju. Eva Andén hoolitses selle eest, et Astrid läks Kopenhaagenisse. Tol ajal oli tavaline, et vallasemad sõitsid sinna ja sünnitasid lapse sealses riigihaiglas, mis oli Skandinaavias ainuke haigla, mis aitas naistel lapsi ilmale tuua, kuid ei esitanud selle kohta andmeid ei rahvastikuregistrile ega teistele ametiasutustele. Eva Andén otsis välja ka kena perekonna, kus Astrid sai sünnituseni elada ja kus tema poeg leidis seejärel suurepärased kasuvanemad. Kopenhaagenis enne jõule 1926, sünnitas Astrid lapse ja oli sunnitud selle ära andma.
a. avas Lady Muriel Paget`i missiooni kliinik Tallinnas esimese nõuande-koha emadele ning 1922. a. avas Ameerika Punane Rist teise samasuguse. Lisaks samal aastal ka Tartus ja Narvas. Peale ameeriklaste lahkumist meilt võtsid Linnavalitsused nõuande.kohad üle. 1925 aasta jooksul tuli neid kohti veel juurde. Abiandmine rasedaile ja sünnitajaile Eestis Selles suunas ei ole veel Eestis palju tehtud. Suuremais linnades on olemas sünnitusasutused. Ei ole isegi niisugust asutist olemas, kuhu vallasemad võiksid minna ja jääda emakssaamise aega ootama. Selle järeldusel- abordid ja lapse hukkamised- on alalised nähtused. Ämmaemandaid on linnades küllaldaselt, kuid maal neid ei jätku. Piimaköögid ja lastepiim Laste piim peab värske ja puhas olema. Selle piima tootmisel olid väga suured nõudmised (lüpsik läbikeedetud, lüpsja puhta põlle ja pestud kätega, lehmalaut puhas, lehma udar pestud jne.)
f. nightingale pani aluse halastajaõdede koolide rajamisele, mis tekitas eelkõige naistele tööturgu. eugeenika kujunemisega hakati muretsema ka naiste ja laste tervise pärast, kuna ''väärtuslik'' inimkond oli väga oluline. vallasemade vastu prooviti lõpuks ka ikka humaansed olla. nemad moodustasid nn ühe grupi, kelle jaoks loodi oma haiglaid. sünnitusmaja on hea näide. esimene 1791. a Göttingenis ja seal oli kabel, kus vallasemad said oma karistuse vastu võtta ja ei pidanud avalikku kirikusse häbipostile minema. neile lausa maksti et nad tuleksid haiglasse sünnitama, kuna nii said arstiõpilased praktilisi kogemusi. lapsed said palju tähelepanu just eelkõige selletõttu, et nende peal oli statistiliselt kergem vaadelda haiguste levikuid (suremuse kaudu). tekkis pediaatria, kuid lastesse suhtuti kuni 20. sajandi alguseks kui väikestesse vanainimestesse. eestis korraldas lastekaitset prof aadu lüüs
1837. a avati Viinis lastehaigla, 1802 on midagi sellist avatud juba Pariisis, kuid üldiselt olid lastehaiglad visad tekkima, sest käsitlus lapsest kui millestki erilisest, kujunes alles 20. saj. alguseks (seni oli tegemist ikka eeskätt suhtumisega lapsesse kui väiksesse ja veel rumalasse tulevasse vanainimesse). Inimeste või haigete jaoks, keda stigmatiseeriti vms, loodi oma haiglaid või polikliinikuid (juttu on olnud vaimuhaiglaist jm-st). Üks osa sellest seltskonnast olid naised-vallasemad, kellest sai sageli õppevahend arstiteadusele. Esimene sünnitusmaja luuakse 1791. a Göttingenis (selles on ka kabel, kus vallasemad said oma karistuse vastu võtta oldi nii humanistlikud, et ei pandud kuhugile avalikku kirikusse neid häbiposti...). Sünnitajatele ka sageli maksti, et nad tuleksid haiglasse, sest niiviisi said praktilise kogemuse arsti- või ämmaemandaõpilased. Kordamisküsimused · Tervishoiupoliitikate (riikliku meditsiini) kujunemise põhjused ja tagamaad
kontrolli alt väljas ning arsti prestiizile ei mõjunuks nendega tulutult tegelemine hästi.) 14 ,,Naiste maailma" ,,koloniseerimine" meessoost arstide poolt läks aegamööda, piirdudes esialgu raskemate juhtudega. Teatavad pinged jäid siiski üles, seega oli naissoost arstide nende tekkides üks õigustus olla nö naistearst (või tütarlaste arst koolides). Esimene sünnitusmaja loodi 1791. aastal Göttingenis. Selles on ka kabel, kus vallasemad nemad peamiselt haiglasse sünnitama sattusid said oma patte andeks paluda. (Oldi siiski juba nii ,,humanistlikud", et ei pandud vaeseid ,,lapsega tüdrukuid" kiriku ette häbiposti...) Sünnitajatele sageli maksti, et nad tuleksid haiglasse, sest niiviisi said praktilise kogemuse arsti- või ämmaemandaõpilased. Emade- ja lastetervishoid sisaldas endas niisiis paternalistlikke jooni spetsialistid tundusid
naised enamuses, ressursside nappus); 124 vabaabielu abielueelne kooselu järjest enam leviv, kõikidel paaridel ei pruugigi olla seksuaalsuhet, vanuses 25-45 aastat, kuid nüüd juba üha nooremad, vähem religioossed, enne abielu kooselanutel on kõrgem lahutusprotsent; lastetus soovitud või soovimatu; ühe vanemaga majapidamised enamuses vallasemad, 1989.aastal 40% valgetest ja 95% mustanahalistest lastest elas mõne aja ühe vanemaga, 1/3 ei näe kunagi oma vanemat, probleemideks madal sissetulek, stress, vähene tähelepanu ja madalam emotsionaalne tase; alaealised emad sünnitajate hulk pidevalt kasvanud, kuigi alaealiste seas näidanud ka langustendentsi, rasestumisvastaste vahendite suhtes ebateadlikud, ükskõiksus jms;
annaabi.ee 
