TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja prisorjuse kaotamisega hakkas misa krvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus-vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski misnikust sltumatult. Misnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles prast 1866.aasta vallareformi. VLJARNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja nljahda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal Luna-Eestis ja Lti alal massilise usuvahetusliikumise, mille kigus paari jrgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene igeusku. VAIMUELU Eesti ja Lti kultuuripilti ilmestas baltisaksa krgkultuur, mille krval oli
Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid kuuldused et venemaal antakse kõigile soovijaile tasuta maad. Talupojad uskusid naiivselt et keiser on valmis nende olukorda parandama, kuid mõisnikud on selle vastu, see vallandas 1845.a lõuna-eesti ja läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku, millega lootsid saada maad ja vabaneda teokohustusest
Passi sai 21 aastane talupoeg, kellel pole olnud seadusega probleeme,ning ta võis kolida ükskõik millisesse impeeriumi linna. Uus passi korraldus soodustas talupoegadel väljarändamist Venemaale, kus loodeti leida maad. Nüüdsest võime lugeda, et talupojast on saanud vaba talupoeg, kellel on nüüdseks rohkem õigusi. 1866.a jäi riigi kontroll tagasi hoidlikuks ning see andis võimaluse omavalitsusele suuri tegutsemisvõimalusi, toimus vallareform. Nüüdsest moodustasid vallareformi mõisa territooriumil elavad talupojad.Valla omavalitsus koosnes valla täiskogust, valla volikogust ning vallavanemast.Valla täiskokku kuulusid päris ja rendiperemehed. Nad valisid volikogu. Valla tähtsaim ameti mees oli vallavanem , vallavanem koos abilistega moodustasid vallavalitsuse, kes palkasid endale abiks ametimehi. Järelikult sellest ajast peale on saanud pärisorjast pärisperemees, selle tagamiseks pidid
Algas üleminek teorendilt raharendile Talupojad said päriseks osta oma talu Tänu reformidele pandi alus "Mõtleva peremehe" kujunemisele TALURAHVA OMAVALITSUS Esimeste talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Talurahva omavalitsus ei tegutsenud siiski mõisnikust sõltumatult. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.aasta vallareformi. VÄLJARÄNDAMISLIIKUMINE JA KEISRI USKU MINEK 1840.aastate algul tabas Eestija Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda. Talupojad uskusid naiivselt et keiser suudab nende olukorda parandada ning usk heasse keisrisse vallandas 1845.aastal LõunaEestis ja Läti alal massilise usuvahetusliikumise, mille käigus paari järgmise aasta jooksul astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku. VAIMUELU
oma ajalehe Sakala. Läks tülli Hurda ja Jannseniga. 1866 aasta vallaseadus. Selle seadusega vabanes valla kogukond mõisniku eeskoste alt ja muutus täielikult iseseisvaks. Talupoegade omavalitsus koosnes nüüd mitmetest üksustest 1)vallatäiskogu( sinna kuulusid kõik taluperemehed ja osad nn maata mehed.) Täiskogu valis valla volikogu, mis funktsioneeris valla valitsusena. Seda juhtis vallavanem. Vald majandas ennast ise. Lisandusid ka valimised. Vallareformi olulisemaiks tagajärjeks oli kogukondliku omavalitsuse vabastamine mõisnike eeskoste alt. See andis omavalitsusele senisest avaramad tegutsemisvõimalused.
Talurahva omavalitsus- Pärisorjuse kaotamisega ja talurahvaseadustega hakkas kujunema vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade tülisid, jälgisid koormiste täitmisi ning määrasid karistusi. Vallakogukonna ülesandeks oli veel magasivilja varumine ja vaeste eest hoolitsemine. Talurahva omavalitsus sõltus mõisnikust, kes pidi kinnitama kogukonna üldkoosoleku otsused. Sõltuvusest vabaneti alles pärast 1866. a vallareformi. Väljaränne- 1840. aastate algul tabas Eesti-ja Liivimaad viljaikaldus ja näljahäda. Hakkasid levima kuuldused, et Venemaal antakse kõigile soovijaile tasuta maad. Neid kuuldusi võeti kuulda ning paljud siirdusid Riiga, et lasta end ümberasujate nimekirja panna. 1845. a algas usuvahetusliikumine, mille käigus astusid 60 000 eesti talupoega vene õigeusku. Sellega lootsid nad maad saada, kuid kahjuks pidid nad pettuma. Sooviti uuesti usku vahetuda, kuid sellele oldi vastu.
.................11 2 SISSEJUHATUS Töö koostamisel valiti eesmärgiks anda ülevaade koostaja kodukoha Salavere küla keskkonnaseisundist Pihtla vallas. Pihtla vald on vald Saare maakonna lõunaosas, mis sai valla staatuse 12. märtsil 1992. aastal. Pihtla vallas asuvat Püha kirikut ja kihelkonda mainiti esmakordselt 1449. a. Praeguse valla piirid, omaaegse Püha kihelkonna territooriumil, kujunesid peamiselt 1891. a. vallareformi käigus. Vald asub Liivi lahe rannal ja selle lähedus Kuressaarele muudab asukoha soodsaks. Naabriteks on Kaarma, Valjala ja Leisi vallad. Käesolevas töös antakse ülevaade Pihtla valla ja Salavere küla keskkonnaseisundi kohta, mille käigus vaadeldakse piirkonna hetkeseisundit, demograafilist situatsiooni, käsitletakse loodusressursside kasutusvõimalusi, tehakse ülevaade kaitstavatest maastikest ja
Talurahvaseadustega ja pärisorjuse kaotamisega hakkas mõisa kõrvale kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis lahendasid talupoegade omavahelisis riiu- ja varanõudeasju, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Magasivili talupoegade endi kogutud vili, mis oli ühises aidas. Magasivilja sai kasutada ikalduse ja nälja korral. Mõisnike kontrolli alt vabanes talurahva omavalitsus alles pärast 1866.a vallareformi. Mis seisnes selles et talurahvas valis valla volikogu ja ametimehed * valla eesotsas oli vallavanem ning tal oli eelarve *eelarvet käsutas volikogu Talupojale andis omavalitsemises osalemine: * oskusi majandada valda * õppisid esindajaid leidma/valima * õppisid koosolekuid pidama *õppisid kohut mõistma *õppisid oma huve kaitsma 1840.a algul tabas eesti- ja liivimaad viljaikaldus ja näljahäda, samal ajal levisid kuuldused et
ning talude päriseksmuumine talupoegadele. Mõisa kõrvale hakkas kujunema talurahva kui seisuse enda omavalitsus- vallakogukond. Loodi vallakohtud, mis aitasid lahendada talupoegade omavahelisi riide, jälgisid koormiste täitmist ning määrasid väiksemaid karistusi. Tekkis ühisvastutusel olev nn viljapank, sellest tagavarast said talupojad hädaajal laenu võtta. Talurahva omavalitsus väljus mõisnike kontrolli alt pärast 1866.aasta vallareformi. 1840.aastatel tekkis Eesti- ja Liivmaal viljaikaldus ja näljahäda. Hakkasid levima kuuldused, et Venemaal antakse soovijatele tasuta maad. Kuid talupojad langesid „lõksu“ ja hakkasid massiliselt õigeusklikeks, sooviga saada maad ja vabaneda teokohustustest. Kui nad said teada,et neid on petetud üritasid nad taas usku vahetada, kuid võimud olid selle vastu. Valitsus nägi õigeusu levitamises võimalust äärealad venestada ja Balti erikord lõpetada.
annaabi.ee 
