Põhjenda! regilaul Uuem rahvalaul Nüüdma hakkan laulemaie Uhti,uhti,uhkesti Viisk läksTartust Viljandi Laulemaie, luulemaie Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Siis jääb küla kuulamaie, Hüva nõu nüüd kallis tõest Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie Kui mina lahkelt laulan palju. 9. 10. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMIL 11. Mis tüüpi pille on eesti rahvamuusikas kõige vähem? Miks? Vabad aerofonid, AEROFONID õhkpillid, IDIOFONID - isehelisevad pillid. Sest need on nii vanad pillid, et neid on lihtsalt nii vähe säilinud ja uuel kujul neid enam juurde ei tehta. 12
7.Regilaulu ja uuema rahvalaulu võrdlus: a.Värsside asemel tekkisid salmid. b.Algriimi asemel kujunes välja lõppriim. c.Salmide viisistamisel kasutati tihti tantsuviise. d.Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka pilli. 8.Võrdle järgnevaid laulusalme. Kumb neist on on regivärsiline ja kumb uuem rahvalaul? Põhjenda! a) Nüüd ma hakkan laulemaie Tegemist on regivärsilisega, kuna kasutatud Laulemaie, luulemaie on algriimi. Siis jääb küla kuulamaie, Vallarahvas vaatamaie, Mõisad mõtteid märkamaie, Kui mina lahkelt laulan palju. b) Uhti,uhti uhkesti Tegemist on uuem rahvalauluga, kuna Viisk läks Tartust Viljandi kasutatud on lõppriimi. Kaasas põis ja õlekõrs Õlekõrs kui sääseõrs Ei saa üle Emajõest - Hüva nõu nüüd kallis tõest! 9.Märgista teise värviga eelmise ülesande regivärsilises rahvalaulus ALGRIIM. 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille
Järva-Jaani, Tartu ja Paide koolides. Töötas kodukolhoosis ja õppis samal ajal EPAs agronoomiat. Esimesed luuletused tegi ta algkoolis, tõsisemalt võttis ta luuletamise ette 1950ndate lõpupoole. Luuleraamatut on ta andnud korduvalt ja jätkab ka siiamaani luuletamist. Lastele mõeldud luulekogusid on ta teinud 4, paljusid ülejäänusid nimetatakse sihtgrupituks ehk sobivad kõigile. Luulekogudest ei puudu ka võrukeelseid luuletusi. TAKUST TEHTI TAEVAREDEL, kanepine köis, üles-alla vallarahvas seda mööda käis, vaatas kuidas valla vaevast priiskas sakste mõis, pilve piirilt sinna poole tühjaks tehti põis Hando Runnel kirjutab väga oskuslikust eestlaste probleemidest. Antud luuletus räägib minumeelest sellest, kuidas rahvas polnud mõisnikega rahul. Vaadati kuidas nende tööd ja vaeva raisati ja kiruti hiljem aga samas midagi ei tehtud. Nii ka oli vanasti, kõik olid vastu aga keegi ei julenud otseselt midagi teha. Muuda ennast Muuda ennast, muutub maailm,
Andres pidas isegi sõiduhobust tallis. Näide: Vargamäel näis nüüd kõike- vilja, heina, loomi, riistu, raha- rikkalikumalt olevat kui varemalt, aga kel oli sest kasu? 4)Andres oli oma maaga raskustes. Tema maa probleemiks oli liigniiskus, mida mees terve eluaja kraavide kaevamisega kuivendada tahtis, et need esialgu loomi kandma hakkaks. Näide: Muidugi ei mõtle tema Vargamäe soost kohe hakata põldu tegema, sest tema pole ju parun, kel oli terve vallarahvas käsutada. Kui niigi saaks teha, et soo hakkaks looma kandma ja head haometsa kasvatama. Andresel oli probleem ka kivise maapinnaga. Kiviaiad ja vared muudkui kasvasid, kuid põldusid puhtaks ikka ei saadud. Näide: Aga nüüd tegi see teda ainult nukraks, sest ta tundis, et tema ülekeev jõud ja tööihk lööb kahanema, kuna aga kivikari põllul alles nõnda tihedalt seisab, nagu polekski kiviaiad ja kivivared siit võetud, vaid kuusagilt mujalt siia veetud. Andresele
Varem või hiljem ootab ka Anija valda sama probleem, nagu seda ootab juba tuleval suvel Raasiku valda, kuid haldusreformi sisse pole arvestatud tõusu- ja langustrende, ehkki saaks tänu sellele teha ratsionaalsemaid otsuseid valdade kaotamisel ja liitmisel. Siiski võib päästa Aegviidu valla liitumine Anija vallaga, mis on juba valdadevaheliselt kokku lepitud. Kuid kas see päästab vallakodanike arvu püsivast vähenemisest, näitab aeg.. Raasiku valla liitmine Anija vallaga ei tekita vallarahvas erilisi emotsioone, sest ühised sündmused või kultuurielu meil puudub. Senise vallakeskuse Aruküla asemel, muutuks tulevase Raasiku vallas keskuseks Kehra linn. Samas on tunda, et külaelanikud vaatavad rohkem pealinna poole, seda nii tööl, koolis või poes käies. Tallinn piirneb idast aga Rae vallaga. Anjia kasuks räägib Ida-Harjumaa nädalaleht Sõnumitooja, mis ilmub hetkel Kuusalu, Raasiku ja Anija vallas
d. Uuema rahvalaulu saateks mängiti ka torupilli, viiulit või lõõtspilli 6. Kirjuta punktiirile, kas tegemist on regivärsi või uuema rahvalauluga. Põhjenda! Regivärss(..maie, algriim) Uuem (lõppriim) Nüüd ma hakkan laulemaie Uhti,uhti uhkesti Laulemaie, luulemaie Viisk läks Tartust Viljandi Siis jääb küla kuulamaie, Kaasas põis ja õlekõrs Vallarahvas vaatamaie, Õlekõrs kui sääseõrs Mõisad mõtteid märkamaie, Ei saa üle Emajõest - Kui mina lahkelt laulan palju. Hüva nõu nüüd kallis tõest 7. Tõmba eelmise ülesande regivärsis ringid ümber ALGRIIMILE 10. Nimeta erinevaid eesti rahvapille *Keelpillid: kannel, hiiukannel, viiul, mollpill, põispill, kitarr, mandoliin
Üha rohkem inimesi elas linnades ja töötas vabrikutes. Vajadus elatist teenida sundis ka naisi palgatööle. Lapsed ja vanurid jäid sageli omapäi ning vajasid toimetulekuks üha enam ühiskonna abi. Varem, agraarühiskonnas, riik pidi riik tagama korra ja turvalisuse ning kaitsma maad välisvaenlaste eest, sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse vallas tal alalisi ülesandeid ei olnud. Neid kohustusi kandsid kirik ja perekond, mõnikord ka küla- või vallarahvas. Ühesõnaga, tööstusühiskonnas ootasid inimesed riigilt enamate ülesannete täitmist. Teise muutuse tingisid kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisrežiimid, samuti kujunes välja kodanikuühiskond. See sotsiaalmajanduslik ning poliitiline olukord tingis erilise ühiskonnatüübi – heaoluriigi kujunemise. Heaoluriigi kujunemine vältas aastakümneid. Saksamaal võib heaoluriigist rääkida alates 1880
Üha rohkem inimesi elas linnades ja töötas vabrikutes. Vajadus elatist teenida sundis ka naisi palgatööle. Lapsed ja vanurid jäid sageli omapäi ning vajasid toimetulekuks üha enam ühiskonna abi. Varem, agraarühiskonnas, riik pidi riik tagama korra ja turvalisuse ning kaitsma maad välisvaenlaste eest, sotsiaalhoolekande, tervishoiu ja hariduse vallas tal alalisi ülesandeid ei olnud. Neid kohustusi kandsid kirik ja perekond, mõnikord ka küla- või vallarahvas. Ühesõnaga, tööstusühiskonnas ootasid inimesed riigilt enamate ülesannete täitmist. Teise muutuse tingisid kodanlikud revolutsioonid, mille tulemusel kehtestati esimesed demokraatlikud valitsemisreziimid, samuti kujunes välja kodanikuühiskond. See sotsiaalmajanduslik ning poliitiline olukord tingis erilise ühiskonnatüübi heaoluriigi kujunemise. Heaoluriigi kujunemine vältas aastakümneid. Saksamaal võib heaoluriigist rääkida alates 1880. aastatest, Põhja-Euroopas 20
segavallad (viimaste kooseisu kuulub lisaks maa-asulatele veel mõni alev või koguni nn. vallasiseseid linnu, mida meil on 14). Maakonnavõimude kompetentsi kuulub võrdlemisi väike ring küsimusi, neid otsustab keskvalitsuse määratud maavanem, kes võib palgata endale abilisi - maavalitsuse. Suur enamik kohaliku tähtsusega küsimusi tuleb põhiseaduse järgi lahendada valdades, milleks vallarahvas valib volikogu, see aga omakorda vallavanema (linnvaldades linnapea) ja vallavalitsuse (linnvaldades linnavalitsuse). Vallad on seepärast omavalitsuslikud haldusüksused e. omavalitsusüksused. Eesti haldusjaotuse kujunemine Eesti haldusjaotus on küll vana, kuid mitte kuigi püsiv, seda on palju ja tihti muudetud. Maakonnad hakkasid meil kujunema juba muistsel iseseisvusajal, siis jagunesid nad kihelkondadeks ja keskvalitsust tollal veel ei olnudki
annaabi.ee 
