biokeemiliste signaalmolekulide rühmad, ka bioregulaatorid, mille struktuur ja funktsioonid mõjutavad mikrokogustes igapäevaselt hulkraksete organismide pea kõikide füsioloogiliste protsesside normaalset toimimist. Taimehormoonid ehk fütohormoonid ehk kasvufaktorid Feromoonid Eikosanoidhormoonid : prostaglandiinid, tromboksaanid, leukotrieenid Dokosanoidid Aminohappehormoonid Peptiidhormoonid Valkhormoonid Steroidhormoonid: androgeenid, östrogeenid, gestogeenid, glükokortikoidid, mineralokortikoidid Vitamiin D hormoonvormid Retinoidhormoonid Neurohormoonid Neurotransmitterid (jne) Hormoonide ülesanne Hormoonide ülesanne on reguleerida ainevahetusprotsesse, organismi kasvu ja arengut, sugulisest arengut ja käitumist, instinktide väljakujunemist. Hormoonid ei algata uusi protsesse, vaid reguleerivad rakkudes
Ainevahetushäireid põhjustavad vaegus kui ka liigvaegus. Vaeguse põhjusteks on üldjuhul ühekülgne toitumine, vaesusest tingitud toitumistavad, kahjulikud harjumused (nt alkoholism), haiguslik seisund (maksahaigused jne) Ületarbimise põhjused on tavaliselt ravipreparaatide valesti kasutamine. Hormoonid on bioaktiivsed ained, mis sünteesitakse sisesekretsiooninäärmetes närvisüsteemi kontrollimisel. Hormoonid jaotuvad steroidhormoonideks (tsükliline ehitus, nt suguhormoonid) ja valkhormoonid (lineaarne ehitus, nt kilpnäärme ja kõhunäärme hormoonid). Hormoonide omadusteks on, et nad on üliaktiivsed, lühikese elueaga, spetsiifilise toimega, toime läbi ensüümide. Miks me vajame vitamiine, ensüüme ja hormoone, kust me neid saada võime ja mida põhjustab nende puudumine? Vitamiine leidub enamasti taimsest toidust. Osa vitamiinidest on hädavajalik inimorganismile normaalseks arenguks ja kasvuks ja osa täidab teisi hädavajalikke bioloogilisi funktsioone.
vahendatult ainevahetuse muutuse. Hormoonide eriomadused 1. Ülikõrge bioaktiivsus (inimkehas toimuvad juba kogustes 10-9 - 10-12g) 2. Lühike eluiga 3. Toime on sihtsuunitletud, see eeldab retseptoreid 4. Vahendatud mõju läbi ensüümide a) läbi ensüümide hulga b) läbi ensüümide aktiivsuse 5. Mitmekordne tagasisidel põhinev kontroll Hormoonide tüübid 1. Aminohapete teisendid nt adrenaliin, türoksiin (kilpnäärme) 2. Valkhormoonid insuliin, glükagoon kõhunäärmest 3. Steroidhormoonid: suguhormoonid - meestel testosteroon, naistel östrogeen 4. Vitamiinset tüüpi hormoonid: vitamiin D Hormoone tootvate näärmete jaotus 1. Endrokriinnäärmed (ainult hormoonide tootjad) a) hüpofüüs ehk ajuripats - kasvuhormoon b) epifüüs ehk käbikeha - melatoniin, mis aitab ööpäevast rütmi seada c) kilpnääre - türoksiin d) kõrvalkilpnäärmed - parathormoon, mis reguleerib Ca- P vahetust
Määramine testide abil jne. 4. Milles seisneb monokloonse antikeha eelis tavalise antiseerumi ees? Monokloonne antikeha tootab ainult ühte tüüpi antikehi, tavaline antiseerum aga erinevaid antikehi. MÕISTED Antikeha valgud, mis kaitsevad organismi patogeenide (bakterite, viiruste jms) eest. Embrüotehnoloogia Embrüote eraldamine või tekitamine kloonimises ja siirdamises. Gonadotroopne hormoon sugunäärmete arengut, aktiivsust ja gametogeneesi reguleeritavad valkhormoonid. Hübriidrakk eri isenditelt rakkude liitmisel saadud jagunemisvõimeline rakk totipotentsus rakkude arenguline täisvõimelisus. EMBRÜOSIIRDAMINE JA VILJASTAMINE Seisneb arengu algusjärgus oleva embrüo ülekandes indleva emaslooma või rasestumisvalmis naise emakasse. Surrogaat-e asendusema Teiselt loomalt päris embrüotest järglasi sünnitanud loom. 1. Võimalus: FSH manustamine, mille tagajärjel kutsuti esile superovulatsioon, mille
aga ainult sugunärmetele · Hormoonregulatsioon on vahendatud - nad ei ole aktivaatorid /inhibiitorid, vaid regulaatorid · Hormonaalregulatsiooni summarväljund on organismi homeostaasi säilitamine peab säilituma protsesside tasakaal ja peab olema välditud süsteemi põhiomaduste küralekalded. Klassifikatsioon 1. Kui võtta aluseks keemiline ehitus: aminohappehormoonid, peptiidhormoonid, valkhormoonid, steroidhormoonid, vitamiin D hormoonvormid, eikosanoidhormoonid, retinoidhormoonid. 2. Sünteesi koha järgi pankreas: glükagoon, insuliin, hPP neerupealisesäsi: dopamiin, adrenaliin kilpnääre: türoksiin, trijodotüroniin 3. Retseptori järgi - retseptor asub raku sees - retseptor asub plasmamembraani pinnal 4. Toime järgi - universaalse toimega: kasvuhormoon, kilpnääre hormoonid
6. Kontraktiilsed valgud rakenduvad lihaste kontraktsiooni liikumisavalduste korraldamisel loomsetes kudedes. Need valgud on võimelised spetsiaalse transformeeriva mehanismi kaudu muundama keemilist energiat mehaaniliseks. 7. Regulatoorsed valgud võtavad osa organite ja organisüsteemide talitluse kooskõlastamisest. Kõnesoleva rühma esindajatena tulevad arvesse polüpeptiid- ja valkhormoonid (insuliin) 8. Eksporditavad valgud on mõeldud embrüo (munavalgud) või imetajate noorte järglaste toiduks (piimavalgud). Siia kuuluvad ka lisassugunäärmete valgud (spermavalgud). (Männik 1985: 38) 10 3. Ensüümid Biokeemiliste reaktsioonide kiirust reguleerivad valgud, minda nimetatakse keerdunud valgumolekulideks ehk ensüümideks
külmumis temperatuuri. Näiteks lumi- ja märtsikellukesed, polaarmerede kalad. On ka kuumasokivastased valgud - nemad takistavad kõrgetel temperatuuridel denaturatsiooni. Näiteks kõrbetaimed. 6. Transpordi funktsioon · Hemoglobiin transpordib 100% hapniku, umbes 20% süsihappegaasi, süsih viiakse teist moodi kui hapnik. · Albumiinid on veretransport, mis transpordib totaineid, vitamiine. 7. Signaalne valkhormoonid · Insuliini sünteesib kõhunääre, see langetab veresuhkru taset. On ka glükagoon, mis hoopis tõstab veresuhkru taset. 8. Retseptoorne funktsioon · Membraanis paiknevad valkreseptorid. · Võrkkesta retseptorvalgud: a) kepikesed(vastutavad must-valge eest) b) kolmikesed(värvilised) ja neis on 3 tüüpi reseptorvalke. 9. Liigutuslik ehk kontraktiilne funktsioon Valgud viivad keemilise enegrja mehhaanilissee energiasse.
D-vitamiini moodustub nahas UVkiirguse toimel Vitamiinide vaegus avitaminoos. C skorbuut naha ja seedeelundite veritsemine, hammaste väljalangemine. D rahhiit luude pehmenemine ja kõverdumine A kanapimedus Tekkepõhjused: vitamiinide vaene toit, imendumisprobleemid, haigused, ravimid. Hormoonid Koostiselt kahte tüüpi: steroidhormoonid ja valkhormoonid Hormoonide mõjul toimivat regulatsiooni nim humoraalseks regulatsiooniks. On üliaktiivsed ja spetsiifilise toimega, lühikese eluajaga. III RAKK RAKUTEOORIA PÕHISEISUKOHAD Kõik organismid on rakulise ehitusega Iga uus rakk saab alguse üksnes olemasolevast rakust selle jagunemise teel Rakkude ehitus ja talitus on omavahel kooskõlas Organismide kasv ja areng põhinevad rakkude jagunemisel. RAKKUDE MORFOLOOGILINE ERINEVUS
Sugunäärmed hakkavad tööle murdeeas. (Naise suguhormoonid on östrogeen ja progesteroon ning mehe suguhormoonideks on testosteroon.) - Neerupealised toodavad adrenaliini mis kiirendab ainevahetust, valmistades organismi ette pingutuseks, s.o ohule reageerimiseks. Hormoonide klassifikatsioon (keemilise koostise alusel kõige laiem käsitlus). - Aminohappehormoonid - Peptiidihormoonid - Valkhormoonid - Steroidihormoonid - Vitamiinid D hormoonivormid - Eikosanoidhormoonid - Retinoidhormoonid - Aromaatset tuuma sisaldavad - Sterodsed - Peptiidid ja valgud Aminohappelised hormoonid epinefrin, insuliin, kasuhormoon, prolaktiin Steroidhormoonid mis on ehituse eripära: - Sünteesitakse kolesteroolist - Transporditakse veres seotult valkudega - osake mõni nimetada- östrogeen, androgeen
esile ainevahetuse muutuse Hormoonide eriomadused: 1) Ülikõrge bioaktiivsus 2) Lühike eluiga 3) Toime sihtsuunitlus. Eeldab retseptorite olemasolu 4) Vahendatud mõju läbi ensüümide a. Läbi ensüümide hulga b. Läbi ensüümide aktiivsuse 5) Mitmekordne tagasisidel põhinev kontrollsüsteem Hormoonide erinevad tüübid: 1) Aminohapete teisendid (adrenaliin, türoksiin) 2) Valkhormoonid (inuliin, glükagoon) 3) Steroidhormoonid (testosteroon, östrogeen naissuguhormoon) 4) Vitamiinset tüüpi hormoonid Hormoone tootvate näärmete jaotus: 1) Endokriinnäärmed: · Hüpofüüs kasvuhormoon · Epifüüs melatoniin · Kilpnääre türoksiin · Kõrvalkilpnäärmed parathormoon · Neerupealised a. Koor (kortikosteroidid) b. Säsi (adrenaliin) 2) Segatüübilised näärmed:
Seemnete varuvalkude kasutamine idanemisel. Loomsetest toitelisest funktsioonist munarakude valgud ja piimavalgud. 9. Transpordifunktsioon. Hemoglobiin (verevärvnik), hemoglobiinis seob O-d rauda sisaldav heemi osa. U 20% CO2-st tuleb tagasi hemoglobiiniga, kuid mitte heemse osaga. Enamus CO2 tuleb välja lahustunult biovedelikes (sellel põhineb vere puhverdusvõime). Transpordi jaoks on vajalikud vereplasmavalgud. 10. Signaalne funktsioon. Kõhunäärme valkhormoonid: insuliini põhiülesanne on langetada veresuhkrutaset. Glükagoon tõstab veresuhkru taset ehk soodustab maksas veresuhkru lagunemist. 11. Retseptoorne funktsioon. Rakupinnal olevad valgulised retseptorid. Valgustundlikud valgud silma võrkkestas (rodopsiin). 12. Regulatoorne funktsioon. Geeni regulatoorne funktsioon on histoonidel, vere pH-d reguleerivad puhverdusvõimega valgud. 13. Atraktiivne funktsioon. Magusa maitselised funktsioonid. Perspektiivi ka
annaabi.ee 
