Euroopa Liit 12. klass Ühiskonnaõpetus Üldised põhimõtted: · EL-le on omased nii valitsusvahelisele (liikmesriik säilitab iseseisvuse) kui riigiülesele (loovutab osa iseseisvast otsustusõigusest) koostööle iseloomulikud jooned · Valitsusvaheline koostöö toimub välis-, julgeoleku-, justiits- ja siseasjades. Otsused langetatakse valitsuste vaheliste läbirääkimiste tulemusel. · Riigiülene koostöö keskendub majanduskoostööle. · Liikmesriigid säilitavad oma valitsemisinstitutsioonid. · Euroopa Liidus on sõltumatu keskpank ja kasutuses ühisraha EURO (va Taani, Rootsi, GB) Ministrite Nõukogu · kannab seadusandlikku funktsiooni · igat liikmesriiki esindab üks minister
Toimib kohalike ja regionaalsete omavalitsuste kongressil. 10. Selgita Euroopa Liidu asutamise ja tegutsemise eesmärke ning iseloomusta selle toimimist ja tähtsamaid institutsioone EL-majanduskoostöö organisatsioon, millel on nii rahvusülesandeid kui ka valitsusvahelisi institutsioone. * Euroopa Parlament: omab seadusandlikku võimu, mis on EL-i kodaniku poolt valitud 5a esindusorgan *Euroopa komisjon: rahvusülene EL-i täidesaatev organ *Euroopa Nõukogu: valitsusvaheline institutsioon, kus liikmesriike esindavad ministrid *Euroopa ülemkogu: valitsusvaheline institutsioon, koosneb liikmesriikide riigipeadest, Komisjoni presidendist ja Ülemkogu presidendist *Euroopa kohus: kõrgeim kohtuvõim, mis tegeleb EL-i dokumentide seaduspärasuse ja tõlgendamisega 11. Iseloomusta neo-merkantilismi, liberalismi ja maailmasüsteemi rahvusvahelise kaubanduse teooriaid. *Neo-merkantilism – riik peab kaitsma oma majanduslikke huve iseseisvalt, teiste riikide huvide arvelt
Arengusuunad kohalikus valitsemises 1. Vastutuse jaotus 2. Võrgustikutöö asendamas hierarhiat 3. Eurointegratsioon 4. Demokraatia edendamine 5. Euroopa omavalitsuste harta kohalik elanikkond kaasatakse otsuste väljatöötamisse 6. Kohaliku omavalitsuse volikogude viimased valimised olid on 18. oktoober 2009. a 7. Valimised toimuvad iga 4 aasta tagant Valitsemiskorraldus EL Kas riikide liit või liitriik? 1. Omane nii valitsusvaheline kui riigiülese koostöö iseloomulikud jooned Riigiülene -ühenduse liige loovutab Valitsusvaheline oma iseseisvast otsustusõigusest ühisstruktuurile - iga liikmesriik säilitab (nt Ministrite oma iseseisvuse Nõukogu, Euroopa -välis- ja julgeolekupoliitika Komisjon) -siseasjad, justiitsküsimused - majanduskoostöö EL valitsemisstruktuurid
Rahvasteliit: Wilsoni idee, 1932 desarmeerimine, Mõttetu organisatsioon Briand-Kellog 1927: Ärme enam sõda kuuluta! Pan-Euroopa: Idee sellest, et ehk Euroopa piirid on ikkagi laiemad, kui arvatud Suur Depressioon: Ideaalid kaovad koos rahaga Euroopa Liit tugineb kolmel sambal: 1. EÜ sammas, kuhu kuuluvad ühisturg(EMÜ) ja euratom ja EMU 2.Ühine välis-ja julgeolekupoliitik 3.Justiits- ja siseküsimuste alane koostöö I sammas on riikideülene, II ja III sammas valitsusvaheline. Eelmäng Euroopa Liidule: Euroopa Nõukogu (Council of Europe): Loodi 1949, Eesmärk Euroopa ühendada, Ei ole EL-iga seotud! OECD: Majanduskoostööorgan WEU: Lääne-Euroopa riikide liit, Euroopa Kaitseühendus- Ühendame mitmed riigid, Britte ei huvita, isegi mitte Prantsusmaad, Tulemus: Lääne-Euroopa Liit Lääne-Euroopa Liit (WEU): Brittide algatatud, Eksisteerib tänapäevalgi, Sisutühi Euroopa Söe-ja Terasühendus(ECSC): Schuman ja Monnet 1950: Euroopa föderatsioon
Regionaalse valitsemise tähtsus · Detsentraliseeritud: · Riigi tugevdamine. Kohalik võim majandab end suures osas ise · Majandusliku arengu tasakaalustamine. KOV täidab mitmeid ülesandeid · Aitab riiki efektiivsemalt hallata. KOV kujundab ise poliitikat Euroopa liit Kas riikide liit või liitriik? Kas riikide liit või liitriik? · Valitsusvaheline koostöö. Välispoliitika Julgeolekupoliitika Justiits- ja siseasjad · Riigiülene koostöö. Majandus · EL olemas kõik riigile omased valitsemisinstitutsioonid. Euroopa Liidu ajalugu · 1952 Euroopa Söe- ja Teraseühendus. · 1957 Rooma leping. · 1992 Maastrichti leping. Kaheksa laienemist Euroopa Liit praegu Euroopa liit praegu · 27 liikmesriiki. · Elanike arv ligi 501 miljonit. · 23 ametlikku keelt. Euroopa Ülemkogu kohtumine
survel- Soras jt. Maastrichtis loodi kolmesambaline Euroopa Liit (nn Euroopa Maja): Maastrichti lepinguga on Euroopa Liit (paberil veel Euroopa Ühendus) töötav institutsiooniline raamistik, mis sidusalt haarab kõigi eesmärkide saavutamise. 1992 a Maastrichtis loodi nn kolmesambaline Euroopa Liit (ka tuntud kui Euroopa Maja) oluliselt eristab sambaid (st koostöö alateemasid) otsuste tegemise viis samuti üldisem otsuste loogika integratsioon 1-s ja valitsusvaheline koostöö 2-3 samba valdkonnas. 1. sammas majanduskoostöös on Valitsused loovutanud osa suveräänsuse supranatsionaalsetele institutsioonidele-le (EN, EK, EP ja E Ühenduse Kohtule), seejuures ainult osades (EMÜ küsimustes on need institutsioonid juriidilise isiku staatusega ja õigus- ja teovõimega; 2. sammas ühises välis- ja julgeolekupoliitika alased tegevused, seejuures pole ühise välispoliit sammud automaatsed, need kooskõlastatakse alati
Kooskõlastatud transpordipoliitika rakendamine rahvusvaheliste raudteevedude alal Rahvusvahelise transpordi- ja äriõiguse täiustamine Koostöö raudteealaste majanduslike, ökoloogiliste, IT ja rakenduslike probleemide lahendamisel Abinõude väljatöötamine raudteetranspordi konkurentsivõime tõstmiseks Koostöö raudtee ekspluatatsioonilistes ja tehnilistes küsimustes Koostöö teiste rahvusvaheliste organisatsioonidega ii. OTIF ja Rahvusvaheline Raudteevedude Valitsusvaheline Organisatsioon · Asutatud 1985. Eelkäijaks oli 1893 asutatud Rahvusvahelise Raudteeliikluse Keskamet. Liikmesriike 42. Eesti Vabariik ühines 2004 ja esitas avalduse liitumiseks 2005, mis rahuldati 2008. Peakorter Bernis. · Eesmärgiks arendada ühtseid reisijate- ja kaubaveo eeskirju (nt COTIF) · Raudtee infrastruktuuri kasutamise eeskirjade arendamine · Vagunite kasutamise efektiivsemaks muutmine · Tehniliste normide ja raudteematerjalide nõuete kehtestamine
annaabi.ee 
