Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna. „Põhiseaduse vaim“ peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele. Põhiseadus: Määrab ära valitsuse tegevuse:missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad. Piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel Piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. HORISONTAALNE VÕIMUJAOTUS Charles Louis de Montesquieu: 18saj. Võimude lahususe põhimõte. I. Seadusandlik võim e. Parlament/riigikogu II. Täidesaatev võim e valitsus III. Kohtuvõim PARLAMENT ...demokraatliku riigi kõrgeim seadusandlik organ. Parlamendi ülesanded: 1. Seaduste vastuvõtmine 2. Kodanikkonna esindamine 3
PALJU demokraatia politeia Ideoloogia Karl Marx ideoloogia on valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistliku ühiskonna kunst, filosoofia, teadus on ideoloogilised, st. mitteobjektiivsed. Nende eesmärk pole tegelikkust kujutada, vaid kapitalistide võimu põhjendada. Marksistlik teadus ja kunst on aga objektiivsed, st. ideoloogiast vabad. Antonio Gramsci hegemoonia, olukord kus valitsev klass suudab valitsetavatele oma võimu nii hästi põhjendada, et need ei saa arugi, et midagi on valesti Peamised poliitilised ideoloogiad (ja märksõnad tähistamaks nende keskseid ideid) - konservatism (stabiilsus) - liberalism (vabadus) - kommunism & sotsialism (võrdsus) - natsionalism (rahvus) - fasism (rass + rahvus + juht) - feminism (naiste vabadus) - rohelised (looduskaitse) - anarhism (täielik vabadus, riigi kaotamine) Võimustruktuuri uuringud
n Avalik teenistus: pädevus, järelevalve, vastutus Põhiseaduslikkus/konstitutsionalism Riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad 2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel 3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused Põhiseaduslikkus n Põhiseadus ja teised seadused loovad riigi tegevusele õigusliku keskkonna n Veel olulisem võib olla ,,põhiseaduse vaim," mis peaks viitama sisulisele põhiseaduslikkusele n Samas ei tarvitse kirjatäht tagada põhiseaduslikke praktikaid või vastupidi (ÜK täna, NSVL 1936) n Siiski annab normatiivse aluse eneseorienteerimiseks Võimude jaotamise tasandid
85. Mida tähendab põhiseaduslikkus (konstitutsionalism)? Põhiseaduslikkus tähendab seda, et riik püüab järgida põhiseadust, mis ei pea tingimata olema kirjas, nt. Ühendkuningriik. Põhiseadus: 1) määrab ära valitsuse tegevuse: missugused tegevused käivad valitsemisega koos ja missugused poliitilised struktuurid neid teostavad 2) piiritleb formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel 3) piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. 86. Tutvusta võimude lahususe põhimõtet ja esita põhilised võimuharud. Mille poolest erineb võimude kontrolli ja tasakaalu põhimõte võimude lahususe põhimõttest, mille poolest täiendab seda? Charles Louis de Montesquieu: võimude lahususe põhimõte (18. sajand) tähendab seda, et seadusandlik, täidesaatev ja kohtuvõim on üksteisest sõltumatud. Seadusandlik võim Täidesaatev võim Kohtulik võim
korralduse põhialused, riigiaparaadi ehituse, kodanike õigused ja kohustused jne. Määravad on kolm reeglite rühma: 1. Konstitutsioon määrab ära valitsuse tegevuse, defineerib, mis tegevused käivad koos valitsemisega ja missugused poliitilised struktuurid neid etendavad 2. Konstitutsioon paneb paika formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel. 3. Konstitutsioon piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. Kolmas punkt on kõige tähtsam, see määrabki peamiselt ära, kuivõrd riik on konstitutsiooniline. Konstitutsioonilistes reziimides on konstitutsiooni tõlgendamine mõõdukas ja mõistlik ning selle täideviimine õiglane. Paljud grupid ühiskonnas võivad välja pakkuda erinevaid võimalusi konstitutsiooni interpreteerimiseks ja rakendamiseks elus, kuid lühemas perspektiivis otsustab selle siiski võimul olev poliitiline jõud. 2
konstitutsiooni. Konstitutsioon määrab riikliku korralduse põhialused, riigiaparaadi ehituse, kodanike õigused ja kohustused jne. Määravad on kolm reeglite rühma: 1)Konstitutsioon määrab ära valitsuse tegevuse, defineerib, mis tegevused käivad koos valitsemisega ja missugused poliitilised struktuurid neid etendavad 2)Konstitutsioon paneb paika formaalsed võimusuhted poliitiliste struktuuride vahel. 3)Konstitutsioon piirab valitsejate võimu, tagades valitsetavatele vabadused ja õigused. Kolmas punkt on kõige tähtsam, see määrabki peamiselt ära, kuivõrd riik on konstitutsiooniline. Konstitutsioonilistes režiimides on konstitutsiooni tõlgendamine mõõdukas ja mõistlik ning selle täideviimine õiglane. Paljud grupid ühiskonnas võivad välja pakkuda erinevaid võimalusi konstitutsiooni interpreteerimiseks ja rakendamiseks elus, kuid lühemas perspektiivis otsustab selle siiski võimul olev poliitiline jõud.
nimetatud isikule (õigusjärglasele) pärimisseadusega määratud tingimustel, see tähendab, kus pärijate ring ja nende pärima kutsumise järjekord määratakse kindlaks vastavalt antud ühiskonnas Pärimisleping on kahe- või mitmepoolne tehing, milles vähemalt üks pooltest teeb korraldusi oma valitsetavatele arusaamadele ja põhimõtetele, sest puudub pärandaja enda viimne tahe (TsK § 531 lg vara üleminekuks teisele isikule oma surma puhuks, samuti pärandajaga sõlmitud leping, mille alusel 2 ja PärS § 10). seadusjärgne pärija loobub pärimisest. (Positiivse pärimislepingu definitsiooni aluseks PärS § 95 lg 1,
annaabi.ee 
