Kaasa aitas ka 1932.-1933. aastal olnud näljahäda. 1937. aastaks olid peaegu kõik kolhoosidega ühinenud. Itaalia, Saksamaa ja Nõukogude Liidu valitsemise sarnasused on tingitud peamiselt diktatuuri kui valitsemisviisi iseloomulikest joontest nagu näiteks ulatuslik riigi kontroll erinevate valdkondade üle. Erinevused tulevad välja just konkreetse diktaatori eesmärkidest ja nägemusest oma võimu tagada. Näiteks sai Mussolini hakkama ilma suurema terrorita, kuid Stalin valitseski toetudes terrorile. Mussolini riik ei olnud küll majanduslikult nii edukas ja rahva eluolu kannatas, kuid Stalini riigis kannatasid nii inimesed kui ka majandus. Hitleri Saksamaal kasutati küll terrorit, aga vähemalt oma rahvast ei piinatud.
põliselanikest mehed. Naised ei olekski justkui inimesed ,ma arvan et naistel ja üldse kõigil riigi elanikel võiks olla võimalus kaasa rääkida riigi asjades ja see polnud vaid ateenas nii vaid kogu kreekas .Tänapäeval antakse küll rahvale võimalus valida riigieesotsa inimesed kellele rahavs loodab ,et nad oskavad ja tahavad õieti meie riiki juhtida.Kuid minu arvates oli Ateenas õige demokraatlik riik ,sest seal ei valitud kedagi ,vaid rahvas valitseski ise ja tegi ise otsused mis riigile hea oleks. Minu arvates oli siis ateena riikord parem kui sparta oma .Kuid siis olid teised ajad ja teised kombed ja ei saa rääkida, et tehti valesti,sest samamoodi võivad rääkida kunagi tulevased põlved meie riigikorrast nii aga tegelikult tehakse nagu õigeks peatakse .Ja igalühel on oma arvamus.Vana Kreeka ajalugu on väga huvitav ja on hea võrrelda,kuidas oli siis seal ja nüüd siin!
Rooma keiserriik(30 a eKr 476 a pKr) Augustus rajas keiserriigi, kuid ametlikult ei lubanud ennast keisriks nimetada, tema tiitel oli imperaator. Caesar, kõige kuulsam väejuht Roomas, oli Augustuse onu. Keisrile kuulus piiramatu võim, senati tähtsus kadus. Keiser oli jumalaseisuses. Senati osa riigivalitsemises Rooma kuningriigis: Senat valitses koos kuningaga Rooma vabariigis: *Tähtsal kohal, tegi kõik tähtsad otsused. Senat pm valitseski. *Senat valis konsulid Rooma keiserriigis: Polnud mingeid õigusi, keiser valitses üksi. Senatist sai aunimetus. Rooma sõjavägi Peamine sõjaüksus oli leegion. Seal oli umbes 5000 meest, kus olid mehed, kes peale sõdimise omasid ka muid oskusi: ehitamine, ravimine jne. Rühmad marssisid malelaua kujuliselt. Sõjaväkke võeti ka alistatuid rahvaid. Kui nad ühinesid sõjaväega, said nad Rooma kodakondsuse. Sõjaväe teenistus kestis 25 aastat. Rooma linn hiilgeajal
aga ühtlasi rippuvaina, juhivad pilku ikka jälle allapoole. Nii kordub romaani stiili raskuse ja maa külge needituse põhitunne kuni ehitise pisiosadeni, kuid samal ajal ka selle ületuse püüe, hinge võimetu taeva poole igatsemine. Igas stiiliühtlases teoses peab ka hoone sisemus, kui ta on samuti määratud nägemiseks, kinnitama välisehitise vormikõnet. Kristlikus jumalakojas on siseruum teatavasti hoone olulisem osa. Algkristlikus basiilika stiilis valitseski ta kunstilise väljatöötuse poolest, koondades nii ehitajate kui vaatajate tähelepanu endale ja jättes välismüürid maailmapõlglikult lagedaiks katemassideks. Romaani kirikutüübis on ka välisvormid juba kunstiliselt rohkem mitmekesistatud ja kõnelevad elavamat keelt, aga siingi täiendab sisuliselt valitsev siseruum oma erivormide hulgaga oluliselt üldpilti. Astudes romaani siseruumi, tunneme seisvat end välismaailmast kindlalt eraldatud
TSENTRALISEERITUD RIIK - tugeva keskvõimuga riik, mille üksikutel osadel on vähene otsustamisõigus; enamus otsuseid langetatakse pealinnas / õukonnas. AVIGNONI VANGIPÕLV - Roomas oli paavstide elu rahutu ja 1309. aastal otsustas paavst Clemens V minna elama Avignoni linna Prantsusmaal, kus tundus elu olevat turvalisem. Järgmised üheksa paavsti, kes olid samuti tegelikult prantslased, jätkasid Avignonis elamist, kuid see ei meeldinud itaallastele. XIV sajandi lõpus valitseski kaks paavsti, üks Prantsusmaal, teine Itaalias. 1414.-1417. aastal Konstanzis toimunud kõigi vaimulike koosolekul tagandati senised paavstid ja uue paavsti asukohaks sai taas Rooma. PROTESTANTISM - roomakatoliku kirikust eraldunud koguduste üldnimetus. Neid kogudusi nimetatakse protestantlikeks kogudusteks ning nende pooldajaid protestantideks. Näiteks luteri-, kalvini-, anglikaani- ja "evangeelsed" kogudused. Lõpeta laused.
väed Eestist välja, sellega lõppes lõplikult ka Eesti okupeerimine. Sama aasta 28. septembril hukkus aga Läänemerel parvlaev "Estonia", mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus ka Mart Laari esimene valitsus. 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi. Aasta hiljem puhkes aga lindiskandaal, mis valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 19971999 valitseski Mart Siimanni vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma NATO liikmestaatuse suunas. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. 1999. aastal, IX Riigikogu valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas Laariga. Ehkki majanduses oli tõusuaeg, sattus valtisus siiski raskustesse ning kukkus 2002. aastal. Aasta varem oli
Sama aasta 28. septembril hukkus aga Läänemerel parvlaev "Estonia", mis oli suureks hoobiks Eesti mainele. Varsti pärast seda kukkus ka Mart Laari esimene valitsus. 1995. aastal toimusid VIII Riigikogu valimised, kus edu saatis seni valitsenud parempoolsetele vastanduvat tsentristlikku Koonderakonda ning tolle liitlasi. Aasta hiljem puhkes aga lindiskandaal, mis valitsuse mainet tugevalt õõnestas. 19971999 valitseski Mart Siimanni vähemusvalitsus. Siimanni ajal realiseerus üks Eesti olulisemaid eesmärke, saadi Euroopa Liidu kandidaatliikmeks. Samuti asuti liikuma NATO liikmestaatuse suunas. 1996. aastal valiti Lennart Meri teiseks ametiajaks presidendiks. 1999. aastal, IX Riigikogu valimistel, tulid võimule taas parempoolsed eesotsas Laariga.Ehkki majanduses oli tõusuaeg, sattus valtisus siiski raskustesse ning kukkus 2002. aastal
tõlkida Bütsantsist saadud raamatuid ja käsikirju. Võrreldes eelmiste valitsejatega ei olnud tal Bütsantsiga eriti häid suhteid, määras ise metropoliidi. Selle kohta Bütsantsist luba küsimata. 1054 suri 75 aastasena, tal oli palju poegi, kes valitsesid Venemaa eri linnades. Seadis sisse kindla järgnebvuskorra valitsemiseks peale ta surma. Tavaks, et Kiievi suurvürst vanim poeg, Novgorodis. Teised pojad teistes linnades. Vladimir surnud, järgmine poeg Izjaslav, kes valitseski Novgorodis. Svjatoslav ja Vsevolod järgnesid vanuses, kes olulisemat rolli mängisid. Izjaslav on küll kõige vanem aga pole eriti tugev valitseja, 1054- 1068 vormiiselt Kiievi suurvürst. 1068 leiavad Vaba-Venes aset tormilised sündmused. 11. sajandi keskel oli Kiievi riigi lõuna piirile ilmunud uued rändrahvad polovetsid(?), kes olid metsikud ja rohkearvulised ning põhjustasid probleeme, rohkem kui enne petseneegid. Rändrahvad st polovetsid käisid Lõuna-