Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all. Venemaal suhtuti revolutsiooni puhkemisse esialgu rahulikult, kuna selles nähti üksnes ,,näljase rahvahulga" väljaastumist. Revolutsiooni süvenedes hakkas aga esialgne vaimustus vaibuma, eriti pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehastamist. Selgus, et Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas. Saksa valitsejates tekitas lausa õudust revolutsiooni loosung vabadus, võrdsus, vendlus. Oluline oli ka tõsiasi, et Euroopa valitsejaperekonnad olid veresidemetega seotud ning see omakorda aitas kaasa revolutsioonilise Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele. Euroopa valitsejakodades tegid tõhusat kihutsutööd ka Prantsuse emigrandid. Euroopa riigid otsustasid Pransusmaa sündmustesse sõjaliselt sekkuda. Nende eesmärk oli lämmatada revolutsioon ja taastada monarhia.
kodanikud * maksid makse REVOLUTSIOONI VASTUKAJAD Revolutsioonilised sündmused Prantsusmaal leidsid Euroopas laialdast vastukaja Suurt poolehoidu avaldati revolutsioonile nendes maades, mis olid võõrvõimu all Pärast Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Revolutsiooni loosung - VABADUS, VÕRDSUS, VENDLUS - tekitas Saksa valitsejates lausa õudust REVOLUTSIOONISÕDADE ALGUS Euroopa riigid sekkusid Prantsusmaa sündmustesse sõjaliselt ja otsustasid lämmatada revolutsiooni ning taastada monarhia Austria, kes kaasas ka Preisimaa, tegutses Prantsusmaa vastu suunatud sõja organiseerimisel kõige aktiivsemalt Aastal 1792 sõlmiti ühiseks tegutsemiseks Prantsusmaa vastu liiduleping 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja 1792. aasta juunis pöördus Seadusandlik
Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja
Saksa haritlased olid Bastille' vallutamise teatest vaimustatud Rahvuskogu tegevuses nähti valgustusideede elluviimist poliitikas Poolehoidu avaldati revolutsioonile maades, mis olid võõravõimu all Venemaa suhtus algul rahulikult kuna nägi selles üksnes ,,näljase rahvahulga'' väljaastumist Pärast kuningas Louis XVI hukkamist ja jakobiinide terrorireziimi kehtestamist hakkas esialgne vaimustus vaibuma Prantsusmaa sündmustes hakati tajuma otsest ohtu feodaalkorrale Euroopas Saksa valitsejates tekitas õudust loosung - vabadus, võrdsus, vendlus Euroopa valitsejaperekondade veresidemed aitasid kaasa Prantsusmaa vastase ühisrinde tekkimisele Kuningas Louis XVI Revolutsioonisõdade algus Euroopa riigid otsustasid sündmustesse sõjaliselt sekkuda Eesmärgiks oli revolutsiooni hävitamine ja monarhia taastamine 1792. aastal sõlmisid Austria ja Preisimaa omavahelise liidulepingu tegutsemaks Prantsusmaa vastu 1792. aasta kevadel kuulutas Seadusandlik Kogu Austriale sõja
uute isikupäratute ja "arusaamatute" vormide otsimisega (turg võttis selle omaks ja õhutas takka), nüüd pöördub kunstnik hoopis triviaalse poole. Postmodernism on uus võimutahtele vastu panemise vorm. Nõukogude Liidu sots-art tekkis modernismi võidu tingimustes, ei loonud enese kohta illusioone. Teadvustab, et kunstikavatsus on ikkagi võimule suunatud. Lääne kunstniku turg on Nõukogude Liidu kunstniku võim, sellele ei saa end vastandada. Nõukogude valitsejates on kunstniku alter ego. Sots-art'i kunstnikud ei salga, et nende kunstipraktika algläte on kunstilise intensiooni ja võimutahte samasus. Demonstreerivad seni varjatud olnud sugulust. Selle kirjatöö ülesanne on seletada ja interpreteerida stalinismi kunstieksperimenti ja selle reflekteerimise kogemust. Stalinlikku kunsti vaadeldakse enne avangardi ja siis postutopismi/sots-arti raamides. Ajaloofakte ei kirjeldata, sest need on ainult evolutsiooni sümptomid
need loomulikud kalduvused on või kuidas neid välja selgitada. Veel ütleb ta, et ideaalses riigis ei ole erinevate klasside vahel mingit kokkupuudet ja ma arvan, et ka seda on raske teostada nii, et kõik oleks rahul, sest kui inimestele midagi ära keelatakse, tahavad nad just rohkem piire ületada ja reegleid rikkuda. Platoni ideaalriigi idee eeldab, et kõik inimesed on rahul sellega, kuidas neid juhitakse ja ei kahtle valitsejates ega nende otsustes. Kokkuvõte Platoni arvamus, et meie igapäevase tajutava maailma taga on tegelikult päris, meeltega tajutav maailm, on huvitav. Ma usun, et on täiesti võimalik, et selline “ideede maailm”, millest ta räägib, on päriselt olemas. Tema mõte ideaalriigist, kus riiki juhiksid filosoofid, on huvitav, aga ma arvan et see toimiks ainult praktikas ja päriselus oleks seda keeruline tulemuslikult rakendada. Platoni ideed
piki jõgesid Keskning LääneEuroopasse. Tähtsad kaubalinnad olid Veneetsia ja Genua. Linnastatuimad piirkonnad olid PõhjaItaalia(Lombardia ja Toscana maakond) ja Madalmaad(Holland ja Belgia).Hansa Liit tekkisXII saj. Keskus oli Lübeck, linnade esindajate kokkutulekud olid hansapäevad. Hansakaupmehed toimetasid LääneEuroopasse PõhjaVenemaalt ja Skandinaaviast karusnahku, mett ja vaha. 4.Keisri ja paavsti vastasseis §18. Gregorius VIIarvas et vaimulik võim on ilmalikest valitsejates üle ja pidas valjalikuks vabastada paavstivõim keisri eeskoste alt. Nii keiser kui ka paavst tahtsid mõllemad piiskoppe ametisse määrata.(investituurtüli)Keioser käsitas piiskoppe enda vasallidena, paavst arvas et nad on vaimulikud., Heinrish IVkeiser pidid paavstilt andeks paluma,sest too oli vassale mässule õhutanud ja nad truudusevandest vabastanud. Paavstid leidsid tuge PItaalia linnadelt., Friedrich Barbarossa1176
riigellu ka sekkuda. Tsaaride võim aga tugevnes vaatamata sellel et nadise vasallid olid, võim muutus paiksemaks ja üha enam päritavaks veetsede võim kadus. Usulistes küsimustes olid mongolid sallivad ja nii säis kogu venemaal õigeusk. 29. Vene vürstiriikide suhted läänenaabritega 13. sajandil (Sergejev, Vseviov 2002, 260268). 11-12 saj oli olukord venemaa läänepiiril võrreldes idaga ja seega oli sealsete piirkondade valitsejates juurdunud arvamus et läänest ohtu pole(Novgorodimaa, Pihkva, Polotski) Svea e rootiga suhtlesid valdavalt kohalikud võimud Novgorodimaalt mitte aga keskvõim kiievist. Esialgu käidi vastastikku eraviisilistel rüüsteretkedel, kuid 12 saj keskpaiku kui omaalgatuslikke retki hakkasid asendama riigi poolt org muutus olukord teravamaks. Mongolite kallaletung lõi soodsad tingimused rootslastele novgorodimaa hõivamiseks.1240 aastal korraldasid nad 50 leva ja 5000 mehega
annaabi.ee 
