juulis. Maltal on üldiselt kaks aastaaega: kuiv ja kuum suvi ning jahe ja niiske talv. Taimekasvuks on Malta soodne, talvel esineb öökülmi üksnes haruharva. Ainult suvel kipuvad mõned taimed kuumaga närbuma. Malta pinnamood on üsna tasane- kõrgeim koht tõuseb vaid 239 meetrit üle merepinna. Joogivee saamine on Maltal probleem. Kõige rohkem vett vajatakse Maltal suvel, kui vihma ei saja. ning talvel sajab vihm suurte valingutena ja kipub pigem otse merre voolama kui pinnasesse imbuma. Malta koosneb peamiselt lubjakivist, mis hästi vett läbi laseb. Maa all saja meetri sügavuses on suured mageveereservuaarid. Rohkem kui pool Malta joogiveest saadakse merevee soolatustamise teel, mis on tõstatanud fossiilsete kütuste kasutamise ja saastamise teema. Pinnavee nappuse tõttu on taimestik kidur ja kuivalembene. Puud, põõsad, mitte rohi ilmestavad siinset haljust. 4. AJALOOLINE KUJUNEMINE ISESEISVAKS RIIGIKS
Rahvastikukasvu, karjakasvatuse ja eksportvilja kasvatamise tulemusel laieneb Sahara mitu miili aastas. Ka Põhja- Ameerikas on peamine kõrbestumise põhjus karjakasvatus. Loomad söövad rohumaadel ära taimed, mille juured pinnast kinni peavad hoidma. Suurenev rahvastiku arv põhjustab vee vajaduse suurenemise, mille tagajärjel veetase langeb ning taimejuured jäävad kuivale. Troopilised alad muutuvad paremini kõrbeteks, kuna seal langeb vihm suurte valingutena ja tekitab kiirevoolulisi ojasid, mis pinnase ära kannavad. Loodus suudaks end ise taastada, kui inimene vahele ei segaks. Kõrbestumist suudab peatada vaid loodusvarude säästlikum kasutamine. Kõrbestumine on tõsine probleem peamiselt Aafrikas ja Aasias ekvaatorilähistes piirkondades. Kõrbestumise tagajärg on kõrbed. Kõrbed on vihmavaesed ja äärmuslike temperatuurikõikumistega alad. Nad paiknevad valdavalt kolmekümnendatel laiuskraadidel
a)Temperatuuri, sademeterežiimi ja taimkatte järgi (nt. Köppen) b)Õhumasside alusel (nt. Strahler) c)Mullavee bilansi alusel (nt. Thornthwaite) 22.Kliima tüübid ja nende iseloomustus Niiske ekvatoriaalne kliima • Kliimat kujundavad mE ja mT õhumass ning ekvatoriaalne konvergentsivöönd • Sademeid küllaldaselt ühtlaselt aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500 mm, suhteline õhuniiskus pidevalt 100% lähedal, vihm tugevate valingutena • Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca 27-28°C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C, sellega võrreldes suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8-11°C ) Nt: Amazonase madalik, Kongo nõgu, Malai saarestik, Filipiinid, Malaka ps. Mussoon- ja passaatkliima • Kliimat kujundavad mT, mE õhumass, ekvatoriaalne konvergentsivöönd ja idavoolu lained • Õhutemperatuur aastaringselt kõrge, 25-30°C,
18. Mis on korrasioon? Korrasioon e tuuleerosioon on tuule kulutav tegevus, mis toimub tuule poolt kaasahaaratud setteosakeste abil. Tuuleerosiooni tulemusel tekivad n tuuletahukad, seenkaljud jne. 19. Mida nimetatakse badlandiks? Badland on jäärakutest (e uhtorgudest) liigestatud viljatu ala. Iseloomulikud kuiva kliima ja hõreda taimkattega aladele, kus pinnakattes domineerivad pudedad setted ning vihma sajab tugevate valingutena. 20. Mis on kuesta? Kuesta e kulumisastang on kaldu asetsevate kivimikihtide erinevast kulumiskindlusest tulenev pikaajalise kulumise tagajärjel kujunenud ebaühtlase ristlõikega pinnavorm. 21. Mis on polügonaalpinnas? Polügonaalpinnas on lõhedega hulknurkseteks osadeks jaotunud pinnas. Iseloomulik igikeltsaalale, kus pinnast lõhestavad vertikaalsed jääkiilud. 22. Mis on termokarst e pseudokarst e glatsiokarst e ebakarst?
(sademeid >2000, 1-2 kuu jooksul <100 mm ) metsadeks · Temperatuur ei lange kunagi alla 0 kraadi · Mullad toitainetevaesed Vihmametsavöönd, täpsemalt igihalja troopilise ja ekvatoriaalse metsa vöönd, ümbritseb maakera ekvatoriaalse vööna ja katkeb vaid mäestike ja kõrgete kiltmaade kohal. Aasta keskmised temperatuurid kõiguvad vaid mõne kraadi ulatuses 20-26º piires. Sademeid on aastas üle 2000 mm, kuu kesk-mine tihti niisama suur kui Eestis aasta keskmine. Vihm tuleb tugevate valingutena enamasti pärastlõunati. Pilves ilmaga on temperatuur peaaegu püsiv ja relatiivne õhuniiskus 100% lähedal. Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30º, õhuniiskus langeb kiiresti 500/o-ni, ja kuigi püsisoojasele inimesele tundub õhk olevat lämmatav niiske, peavad puud taluma märgatavat lehepinna ülekuumenemist ja niiskusdefitsiiti. Seetõttu on siin puulehed nahkjad ja reguleerivad auramist õhulõhedega. Vee ülejääk eraldatakse gutatsiooni teel
lume-metsa kliimad: külmima kuu temperatuur alla -3 °C, soojemal kuul üle +10 °C polaarkliimad: kõige soojemal kuul temperatuur alla +10 °C Maakera kliimad: 1. niiske ekvatoriaalne kliima (Af): kliimat kujundavad mE ja mT õhumass ning ekvatoriaalne konvergentsivöönd. Sademeid küllaldaselt ühtlaselt aastaringselt, aastasumma tavaliselt üle 2500 mm, suhteline õhuniiskus pidevalt 100% lähedal, vihm tugevate valingutena. Õhutemperatuur terve aasta ühtlaselt ca 27-28 °C, kuude lõikes õhutemperatuuri kõikumine alla 2-3 °C, sellega võrreldes suhteliselt suur ööpäevane kõikumine (8-11 °C) o ekvatoriaalne vihmamets: temperatuur aastaringselt kõrge, sademeid palju. Jõgede äravool aastaringselt ühtlaselt suur o vihmametsa keskkond: ühtlaselt soe, niiskust palju – suur produktsioon.
Troopilised metsad. Asend, kliima, muld, aineringe. Troopiliste vihmametsade struktuur. Puude juurestikutüübid. Epifüüdid ja liaanid. Taimede ja loomade mutualisme. Iseloomulikud taimestiku ja loomastiku esindajad erinevates maailmajagudes. · Ekvaatoris 20.-30. laiuskraadini. · Sesoonsetes vihmametsades sademeid vähem kui 2000 m/a. · Humiidsetes vihmametsades rohkem kui 2000 mm/a. · Temperatuur ei lange kunagi alla 0oC. · Vihm tuleb tugevate valingutena enamasti pärastlõunati. · Pilves ilmaga on temperatuur peaaegu püsiv ja relatiivne õhuniiskus 100% lähedal. Selge ilmaga tõuseb temperatuur üle 30º · Kuigi püsisoojasele inimesele tundub õhk olevat lämmatavniiske, peavad puud taluma märgatavat lehepinna ülekuumenemist ja niiskusdefitsiiti. Seetõttu on siin puulehed nahkjad ja reguleerivad auramist õhulõhedega. Vee ülejääk eraldatakse gutatsiooni teel
annaabi.ee 
