suur peaks populatsioon olema, et ta oleks pikemas perspektiivis elujõuline) (Väikseim isendite arv, mis tagab liigi kestmise pikemas perspektiivis – väikseim elujõulisem populatsioon) 13.03.2018 – Liigikaitse alused II, PVA, ex situ, õpikust lk. 178-211 Kuidas liikide (populatsioonide) kohta infot kogutakse? Näiteks inventuuriga (kõigi populatsiooni isendite ühekordne loendus), demograafilise uuringuga (erinevad vanuse- ja suurusrühmad), valimitel põhineva loendusega (isendite arv või liigi asustustihedus suurema ala sees kindla skeemi järgi) Populatsiooni elujõulisuse analüüs – Mis? Miks? Kuidas? PVA on analüüs, mis hindab konkreetse populatsiooni väljasuremistõenäosust, võttes arvesse võimalikult paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid. Miks? Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas? Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)
suur peaks populatsioon olema, et ta oleks pikemas perspektiivis elujõuline) (Väikseim isendite arv, mis tagab liigi kestmise pikemas perspektiivis väikseim elujõulisem populatsioon) 13.03.2018 Liigikaitse alused II, PVA, ex situ, õpikust lk. 178-211 Kuidas liikide (populatsioonide) kohta infot kogutakse? Näiteks inventuuriga(kõigi populatsiooni isendite ühekordne loendus), demograafilise uuringuga(erinevad vanuse- ja suurusrühmad), valimitel põhineva loendusega(isendite arv või liigi asustustihedus suurema ala sees kindla skeemi järgi) Populatsiooni elujõulisuse analüüs Mis? Miks? Kuidas? PVA on analüüs, mis hindab konkreetse populatsiooni väljasuremistõenäosust, võttes arvesse võimalikult paljusid seda populatsiooni mõjutavaid tegureid. Miks? Aitab aru saada teguritest, mis populatsiooni mõjutavad ja aitab leida haavatavamaid eluetappe. Kuidas? Millisel tasemel peame tundma liigi elupaika (nõudlusi)
Pööratakse tähelepanu rahvastikurühmale mitte üksikisikule. 10. Statistilised näitajad epidemioloogias- haigestumus, suremus, levimus, elulemus. Standard, usalduspiirid, kõrvalekalded analüüsis- Enamuse haiguste korral on haigestumus sõltuv vanusest.Vanuse järgi standardimisel arvutatakse haigestumuskordajad, mis esineksid juhul, kui mõlema (kõigi) grupi rahvastiku vanuse jaotus oleks samasugune; Enamus epidemioloogilisi uuringuid viiakse läbi valimitel, mitte kogurahvastikul, Seetõttu saadud andmeid vaadeldakse kui lähendusi tõelistele näitajatele. Usalduspiirid näitavad kui tõenäoliselt saadud andmed on kooskõlas tegelike väärtustega . Väärtus loetakse statistiliselt tõepäraseks kui p on väiksem või võrdne 0.05. See tähendab, et tulemus ei ole juhuslik ja on seotud uuritava teguriga Viies läbi ühe andmebaasi alusel mitukümmend erinevat analüüsi, võib mõni tulemustest osutuda ka juhuslikuks.
statistiliselt oluliselt kõrgemad kui kõrvale vaatava pilguga piltide astakud, Z = ..., p = .02. Korrelatsioon Korrelatsiooni kasutatakse selleks, et uurida muutujate vahelisi seoseid ning nende seoste tugevust. Parameetriline seosekordaja on Pearsoni r, mitteparameetrilisteks seosekordajateks on Spearmani roo ning Kendalli tau. Mitteparameetriliste analüüside korral kasutatakse tihtipeale Spearmani roo statistikut, ent Kendalli tau-d peetakse paremaks näitajaks väiksematel valimitel. Pearsoni korrelatsioonikordaja eeldused: - muutujad peaksid olema mõõdetud intervall või suhteskaalal; - lineaarne seos muutujate vahel (hea viis testimiseks -> Scatterplot -> visuaalselt hinnata seose olemust); - ei tohiks olla märkimisväärseid erindeid (saab samuti hinnata joonise abil); - muutujad peaksid olema vähemalt ligilähedaselt normaaljaotuslikud. Korrelatsioonikordajate väärtused jäävad vahemikku -1 ja 1, kusjuures mida enam selle vahemiku
iga katsetingimuse kohta. Tasemete sisu saate määrata järgmisest menüüst. 7. PRAKTIKUM = KT 8. PRAKTIKUM Korrelatsiooni kasutatakse selleks, et uurida muutujate vahelisi seoseid ning nende seoste tugevust. Parameetriline seosekordaja on Pearsoni r, mitteparameetrilisteks seosekordajateks on Spearmani roo ning Kendalli tau. Mitteparameetriliste analüüside korral kasutatakse tihtipeale Spearmani roo statistikut, ent Kendalli tau-d peetakse paremaks näitajaks väiksematel valimitel. Korrelatsioonikordaja on sisuliselt ka efekti suuruse ning mudeli seletusvõime näitaja. Võttes korrelatsiooni ruutu, saame R2 statistiku ehk, eesti keeles, determinatsioonikordaja. Kui me seda kordajat sajaga korrutame, saame protsendid selle kohta, kui palju ühe muutuja varieerimine teise muutuja varieeruvusest seletab. Näiteks kui kahe muutuja X ja Y vaheline korrelatsioon r = 0.20, siis R2= (0.20)2= 0.20*0.20 = 0
7 Kas närvilised ning emotsionaalselt reageerivad inimesed on põhimõtteliselt psühhopaatiale kalduvad? Jättes psühhopaatia definitsioonist kõrvale kohanemisega seonduvad omadused võib juhtuda, et paljud indiviidid, kes on psühholoogilisest nõrgemad, sildistatakse psühhopaatidena. See aga võib endaga kaasa tuua tõsiseid probleeme. Kas antisotsiaalne käitumine kuulub psühhopaadi definitsiooni? Psühhopaatia uurimused põhinevad suures osas kurjategijatest valimitel, mistõttu on eesmärgiks peamiselt kuritegelike omaduste väljaselgitamine. Seetõttu jääb psühhopaatidest mulje kui isikutest kes alati sooritavad kuritegusid. Kriminaalne käitumine on aga vaid üks osa antisotsiaalsest käitumisest. Antisotsiaalne käitumine hõlmab endas palju rohkemaid käitumisviise, mis toovad endaga kaasa sotsiaalset kahju. On kindel, et psühhopaatia üheks tunnuseks on antisotsiaalne käitumine, seetõttu võivad mõned indiviidid põhjustada sotsiaalset kahju ka
Keda edasi- või tagasivaatavalt jälgitakse mingil ajavahemikul Võrreldakse eksponeeritute gruppi mitteeksponeeritutega ekspositsioon>uuring>väljund/diagnoos Tõestatakse põhjuslikku seost haigestumise ja ekspositsiooni vahel hinnatakse täiendavat ekspositsioonist tulenevat riski Väga töö- ja ajamahukas ning ei sobi hästi kui haigestumus on madal Usalduspiirid Enamus epidemiooogilisi uuringuid viiakse läbi valimitel, mitte kogurahvastiku peal Seepärast saadud andmeid saab vaadata kui lähendusi tõelistele rahvastiku näitajatele Usalduspiirid näitavad kui tõenäoselt saadud näitajad on kooskõlas tegelike väärtustega Usalduspiire väljendatakse kui ülemisi ja alumisi väärtusi, millede vahel oodatav õige väärtus peaks asuma Usalduspiirid väljendavad teatud vabadust - näiteks 95% (usalduspiirid on sellised,
võivad tulemusi osta. Uuring või andmebaas, mille omandiõigus kuulub turundusuuringu firmale. Klientidele müüakse teabe kasutusõigus. 2.2.7 Turundusuuringute liigitus sageduse alusel. 1. Ühekordsed uuringud. Uuring, mille korral kogutakse andmeid ainult ühel korral ja ühe ajaperioodi kohta, 2. Regulaaruuringud. Uuring, mille korral ühel valimil läbi viidud uuringut (küsitlust) korratakse teisel või rohkematel valimitel. 2.2.8 Turundusuuringute liigitus uuritava info järgi. 2.2 esmane (algallikatest kogutav info), 2.3 teisene (kirjutuslaua e. deskuuring – olemasolevate andmete uuring). 2.2.9 Turundusuuringute liigitus uuringu teostaja järgi KAS tellida uuring või teha ise? Uuringu tegemine ise eelised: - kindlustunne, et konfidentsiaalne info ei lähe firmast välja, - vahetu tagasiside, - uuringuprobleemi parem tajumine, võimaliku infomüra vältimine selle
annaabi.ee 
