Kui valimisiga langetataks 16.eluaastale kasvaks noortel huvi poliitika, riigi ja kohaliku omavalitsuse arengu vastu ning see oleks väga oluline meie riigi arengu suhtes, sest tänu sellele adub 16-aastane vanematekodus elav noor, kui suur vastutus on see, et riigi tuleviku ja heaolu nimel peaksid kõik hääleõiguslikud kodanikud käima hääletamas. Just sellepärast ongi viimasel ajal nii Eestis kui ka mujal Lääne-Euroopas vananeva ühiskonna tõttu tõstatatud valimisea temaatika. Härra Ojasild on kirjutanud "Kui me tahame noori inimesi, kes suudavad valida, kellel on selleks vajalik vastutustunne, siis me peame neile valimisõiguse andma, et neil vastutustunne areneks." Valimisõiguste laiendamine 16-aastastele noortele paneks ka poliitikuid noorte huvidele rohkem tähelepanu pöörama, mitte tegema näiteks koolireformi, mis noorte seisukohaga ei arvesta ning jätab paljud tänased õpilased ilma haridusest oma kodukohas. Tänu
16-aastaselt valima Enamus päevapoliitiliste teemadega kursis olevaid inimesi teab, mis on valimised ning mille jaoks vajalikud. Poliitilised teemad on levinud valdavalt just täiskasvanute seas, kuid üha enam soovitakse tõsta ka noorte teadlikkust poliitikast. Üks võimalus muuta poliitika noorte seas populaarseks on valimisea langetamine. See loob noorte jaoks juurde palju uusi võimalusi, kuid samas võivad tekkida pinge ja teatud kohustused. Madalam valimisiga tõstab noorte teadlikkust poliitikast. Varasemalt ei olnud noored inimesed, eriti põhikooliealised, poliitikaga kursis nii palju kui praegu, sest kuna varasemalt valimisõigus neile ei laienenud, siis ei olnud ka erilist tähtsust neile poliitika tagamaade tutvustamisel. Nüüd aga saavad valimas käia ka juba põhikooli lõpuklassis käivad noored,
id=1493662 loone-keskerakonnas-on-kaimas- hakka jalgade-eest? keskkonna?id=75609777 ideoloogiline-voitlus-ja-poliitiline-soda- _ga=1.129338636.1866024609.1475236322 Psühholoogiline kaitse – sõja ja Õpilasesinduste liit pooldab valimisea Technopolis Ülemiste investeerib uue Aidsi diagnoositute arv on tänavu kasvanud Tartu suplusvees ujuvad antibiootiku rahu piiridel langetamist kohalikul tasandil büroohoone ja parkimismaja ehitusse 18 alluvad bakterid Kohalik tase
autojuhiluba ning koolikohustus on vaid 16-17 aastani. Miks siis 16-aastane noor ei ole piisavalt iseseisev tegema otsuse hääletamisel? Nii mõnigi noor elab täiesti iseseisvalt, ning langetab igapäevaselt otsuseid. Lisaks ei usu ma, et noored on väga mõjutatavad valimiskampaania reklaamidest. Pigem on seda vanema ealised, kui 16-aastased. Minu arust iga noor omab õiguse juba kujundada ning panustada oma tulevikku. Samuti on valimisea lagetamine kooskõlas demokraatia alusprintriipidega. Demokraatia alusprintsiipide kohaselt peab olema hääleõigus maksimaalselt paljudel kodanikel ning iga piirang vajab sisulist põhjendust. Eesti rahvastik on demograafiliselt vananemas. Eesti keskmine valmisiga on 40 aastat. Langetades valmisiga 16 aastale, muutub keskmine valimisiga märgatavalt, ning ka tulemused oleksid teistsugused. Meie heaoluühiskond annab kõik võimalused noorte harimiseks ka poliitilisest küljest ning
meile ettenähtud hea summa, millega on võimalik ära majandada kontoritööd, finantseerida kolme inimese tööd. Tänapäeval suuremaid projekte on Salliv kool, Üldkoosolekud ning erinevad koostööpakkumised tesistelt suurematelt MTÜ-delt. 3. Ühenduse juhtimise dokumendid(tööriistad), nimetage ja kirjeldage. Haridusplatvorm, Karjääridokument, Kõrgharidusereform. Tasemetööd, eksamid ja kõrkkooli sisseastumine, Valimisea langetamine, Õpilaste Eesti 2019. Kõik eelpool toodud dokumendid reguleerivad õpilaste seisukohta, mis on hea ja halb. Sellest lähtutakse oma töös ning proovitakse aegsalt ka nendele probleemidele lahendust leida. Lisaks reguleerib liidu tööd ka põhikiri, kus on kirjas mis on juhatuse ja tööliste rollid ning kohustused. 4. Arengukavast: Ühendusel on kirjalikult vormistatud missioon? (miks ja kelle jaoks me olemas oleme, miks meie ühendust üldse vaja on?) Visioon
huvitavaks ja tähtsaks. Näiteks meedia mõju võiks motiveerida noori osalema poliitikas. See võib olla reklaam teleris ja muu selline. Samuti võiks noori motiveerida kooli mõju. Koolides võiks rohkem rääkida poliitikast ning ühiskonnast. Näiteks ühiskonna õpetuse tundides võiks rohkem arutleda poliitiliste teemade üle ning küsida iga õpilase käest tema arvamust. Teine võimalus noori kaasata on valimisea langetamine kohalikel valimistel.Samas andes valimisõiguse keskkooliõpilastele, läheks kindlasti omavalitsuse eelarvest suurem summa jalgrattateedele, skate-parkidele ja spordiväljakutele. Ehk nendele asjadele, mis noori huvituvad ning mis neile poliitika huvitavaks võivad teha. Oma jutu tahaksin ma lõpetada sellega, et igal inimesel on valida kas ta huvitub poliitikas või mitte. Aga
noori ei huvita poliitika peaks midagi muutma, et see muutuks ka noorte jaoks huvitavaks ja tähtsaks. Näiteks meedia mõju võiks motiveerida noori osalema poliitikas. See võib olla reklaam teleris ja muu selline.Samuti võiks noori motiveerida kooli mõju. Koolides võiks rohkem rääkida poliitikast ning ühiskonnast. Näiteks ühiskonna õpetuse tundides võiks rohkem arutleda poliitiliste teemade üle ning küsida iga õpilase käest tema arvamust.Teine võimalus noori kaasata on valimisea langetamine kohalikel valimistel.Samas andes valimisõiguse keskkooliõpilastele, läheks kindlasti omavalitsuse eelarvest suurem summa jalgrattateedele, skate-parkidele ja spordiväljakutele. Ehk nendele asjadele, mis noori huvituvad ning mis neile poliitika huvitavaks võivad teha. Muuta või parandada saaks seda,et lihtsalt lähemalt ja huvitaval moel seletada mõistet poliitika ja mida poliitika meile ültse tähendab ja kui tähdis ta tegelt on.
Väga tore, et rahastatakse, aga mina kui (ilmselge) pessimist näen seda kui ilusti ja kenasti inimestele serveeritud ideed, mis reaalsuses tähendab kontrolli. Raha andja omab alati kontrolli ja on suures osas mõjutaja rollis. 5. Noortele rohkem õigusi: algatame ühiskonnas debati selle üle, kas ja kuidas oleks ühiskonnas stabiilse tasakaalu hoidmiseks mõistlik arvestada valimistel laste ja noortega. Algatame arutelu valimisea 16. aastani viimise üle. Täidetud. Arvamus: Halb mõte. Mäletan selgelt, et kui 16 olin, siis olin nii kergesti mõjutatav. Sellises vanuses tahetakse olla lahe ja minnakse teistega kaasa. Õpetajatel, lapsevanematel, sõpradel ja kõikidel kes noorega kokkupuutuvad on lihtne tema eest valik teha. 6. Jätkuv koostöö kirikute ja kogudustega: teeme igakülgset koostööd kirikute ja kogudustega, eeskätt
SKT asemel võiks kasutada Inimarengu indeksit(keskmine oodatav eluiga, hariduse kvaliteet, elustandart RKT) ● Argumenteerimise küsimused: 1) Tooge välja aspektid, mis räägivad lääne rahvusluse kasuks/kahjuks. 2) Võõrtööjõu sissetoomine on/ei ole Eesti arenguks hädavajalik. 3) ÜRO inimõiguste (üld)deklaratsioon esindab/ei esinda vaid Lääneriikide arusaama inimõigustest 4) Valimisea langetamine 16-eluaastani on/ei ole mõistlik. (vt Teras õppematerjalide alla. Seal on dokument „16-aastaste valimisõigus“)
korrakohasele õigusmõistmisele, perekonnale ja eraelule §Poliitilised õigused ja vabadused –Õigus rahvusele ja kodakondsusele, sõnavabadus, hääleõigus, usu- ja mõttevabadus jne §Sots.maj õigused –Õigus tööle, palgale, puhkusele, toidule, joogiveele, väärikale elutasemele jne §Kultuurilised õigused –Õigus haridusele,, kultuurile, rahvuskultuurile ja –keelele jne 4. Valimisea langetamine 16-eluaastani on/ei ole mõistlik. (vt Teras õppematerjalide alla.Seal on dokument „16-aastaste valimisõigus“) Peamised „JAH“ argumendid: · 16-aastaste kaasamine (läbi valmisõiguse andmise volikogu liikmete valimistel) KOV poliitikasse tasakaalustab vananeva elanikkonna vaateid; · noortele otsustusõiguse andmine tugevdab sidet kodukohaga – noored jäävad/ tulevad kodukohta; · 9
12.04.2007 Riigikogu poolt vastu võetud ning 21.07.2007 jõustunud Eesti Vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega 13.04.2011 Riigikogu poolt vastu võetud ning 22.07.2011 jõustunud Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise seadusega 06.05.2015 riigikogu poolt vastu võetud ning 13.08.2015 jõustunud Eesti vabariigi põhiseaduse muutmise eaduse kohaliku omavalitsuse volikogu valimisel valimistel valimisea langetamiseks. *Kohalike omavalitsuste valimistel saavad alates 16.aastased valida Põhiseaduse tõlgendamine Põhiseaduse tõlgendamisel kasutatakse klassikalisi meetodeid: -keeleline tõlgendamine * -süstemaatiline tõlgendamine -teleoloogiline tõlgendamine -ajalooline tõlgendamine loeng II 13.09.18 Põhiseaduse printsiibid PS preambula
annaabi.ee 
