programm. Kasutajal on võimalik kodulehelt http://sketchup.google.com/download/ alla laadida tasuta või PRO versioon. Helikopter - http://forums.sketchucation.com Programmi käivitamine ja mallid Programmi esmakordsel käivitamisel avaneb Welcome aken, kust saab valida, millist malli (template) hakkad kasutama. Kuigi väidsin eelmises peatükis, et tegemist on sketside tegemise programmiga, siis võimaldab see töötada ka millimeetri täpsusega ning hetkel selle valimegi. Tööriistaribad Programmi kasutajaliides on Windowsile kohane ning menüüd lihtsalt hallatavad. Esmakordsel avamisel kuvatakse meile ka tööks vajalik minimaalne nupurida. Meile jääb nendest nuppudest kohe kindlasti väheseks. Lisades menüüs View>Toolbars>Large Tool Set saame kasulikke nuppe veelgi. Tegelikult on meil ühte tööriistariba veel vaja, selleks vali View>Toolbars>Views. See lisab meile vaadete muutmiseks kasuliku riba, kuid natuke valesse kohta
com/user/SketchUpVideo 4 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2 Programmi käivitamine ja mallid Programmi esmakordsel käivitamisel avaneb Welcome aken, kust saab valida, millist malli (template) hakkad kasutama. Kuigi väitsin eelmises peatükis, et tegemist on sketšide tegemise programmiga, siis võimaldab see töötada ka millimeetri täpsusega ning hetkel selle valimegi. Kuna me oleme oma valikus kindel, siis me ei soovi, et see aken igakord avaneks, siis võtame ära linnukese Always show on startup aknast. 5 Google SketchUp HKHK / Mario Metshein 2.1 Tööriistaribad Programmi kasutajaliides on Windowsile kohane ning menüüd lihtsalt hallatavad.
. . × [amn ; bmn ], rm = bm1 − am1 = . . . = bmn − amn . Teeme seda nii, et iga saadud kuup sisaldab l˜opmata palju hulga S punkte ja r1 rm+1 = m . (7.15) 2 Hulga A t˜okestatuse t˜ottu leidub lahtine kera B(θ; r) nii, et A ⊂ B(θ; r). Kera B(θ; r) sisaldub kuubis keskpunktiga θ = (0; . . . ; 0) ja serva pikkusega 2r. Selle kuubi valimegi kuubiks K1 . Seega K1 = [−r; r] × . . . × [−r; r], a11 = . . . = a1n = −r, b11 = . . . = b1n = r, r1 = 2r, S ⊂ A ⊂ K1 . 7.4 Heine-Boreli teoreem 81 Kuup K1 sisaldab l˜opmata palju hulga S punkte. Oletame, et juba on konstrueeritud kuup Km ja n¨aitame, kuidas konst- rueeritakse Km+1 . Jaotame kuubi Km iga serva [ami ; bmi ] ka- heks v˜ordse pikkusega osaks
Teise aksioomi põhjal võib kehale lisada tasakaalus oleva jõusüsteemi. Rakendamegi punkti B jõusüsteemi F2 ; F3 . Kuna see peab olema tasakaalus, siis on 1. aksioomi alusel F2 F3 Nende kahe jõu mooduli ning suuna valik on siiamaani vaba. Valimegi nende moodulid nii, et oleks täidetud tingimus F2 F3 F1 ja teiseks – tingimata peab jõudude F2 ja F3 mõjusirge ühtima jõu F1 mõjusirgega. Sel juhul saame joonisel 2.4 kujutatud pildi. F1 A
Allika peale hiirega minnes ilmub nähtavale väike kolmnurk. Sealt tasub valida ,,Configure Data Source". Praegu ainukeseks andmefailiks ongi App_Data kaustas olevas andmebaasifailis ASPNETDB.MDF. Selle valimegi. Edasi pakutakse andmeühenduse seadistuste salvestuse võimalust. Et oleks võimalik edasi rakendust hiirevalikute abil koostada, tuleb nad salvestada. Samuti on võimalik nõnda sama ühendust tulevikus mujal kasutada ilma, et peaks taas valima ja sättima hakkama. Siin näites on tegemist ühe failiga rakenduse kataloogis ning seetõttu ligipääs lihtne. Mõnikord võib aga
Allika peale hiirega minnes ilmub nähtavale väike kolmnurk. Sealt tasub valida ,,Configure Data Source". Praegu ainukesed andmed ongi App_Data kaustas olevas andmebaasifailis koertebaas.mdf. Selle valimegi. Edasi pakutakse andmeühenduse seadistuste salvestuse võimalust. Et oleks võimalik edasi rakendust hiirevalikute abil koostada, tuleb nad salvestada. Samuti on võimalik nõnda sama ühendust tulevikus mujal kasutada ilma, et peaks taas valima ja sättima hakkama. Siin näites on tegemist ühe failiga rakenduse kataloogis ning seetõttu ligipääs lihtne. Mõnikord võib aga andmetele ligipääsuks olla
simulatsiooni jaoks kindlaid väärtusi. Näiteks kui üks nendest väärtustest muutub, siis muutub midagi ka maailma simulatsioonis. Näiteks võib muutuda objektide kuju, värvused või liikumised. Igasugusele muutusele maailma simulatsioonis vastab mingi kindla programmi ( akna ) parameetrite muutus. Näiteks kui me tahame palli muuta punaseks, peame siis vajutama palli peal hiire paremat klahvi ja valima avatud loetelust värvide akna. Sealt valimegi me punase värvitooni ja selle tulemusena muutub pall automaatselt punaseks. Analoogiliselt eelnevaga on nii ka ajus oleva informatsiooniga. Näiteks neuron X töötleb palli kuju, neuron Y aga palli suurust ja neuron Z palli värvust. Oletame, et teadvuses esineb suur punane pall. Kui aga neuron Z saadab oma uue impulsi neuronile J, mis annab teada seda, et suur pall on nüüd hoopis rohelist värvi ( kuid palli suurus ja
annaabi.ee 
